Katoliku Kirik Eestis



3. loeng: Kes on Jumal? Üks Jumal

50. Miks öeldakse, et Jumal on kõigeväeline?

268-278

Jumal ilmutab ennast kui „tugev ja vägev” (Ps 24:8), kelle „käes ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Tema kõikvõimsus on üleüldine ning see on ususaladus; seda näitab maailma loomine eimillestki ja inimese loomine armastusest, ennekõike aga Tema Poja Lihakssaamine ja Ülestõusmine, meie lapseks võtmise kingitus ning pattude andeksandmine. Seepärast pöördub Kirik oma palvetes „kõigeväelise igavese Jumala” poole (Omnipotens sempiterne Deus…). 

 

51. Miks on tähtis rõhutada Alguses lõi Jumal Taeva ja maa (1Ms 1:1)?

279-289; 315

See on tähtis, kuna loomine on kogu Jumala päästmisplaani alus. Loomine näitab Jumala  kõigeväelist ja tarka armastust ning Ta on esimene samm lepingu poole Ainujumala ja Tema rahva vahel. Loomisest algab õndsuslugu, mis saavutab haripunkti Kristuses. See annab esimese vastuse meie peamistele küsimustele inimese päritolu ja eesmärgi kohta. 

 

52. Kes lõi maailma? 

290-292; 316

Isa ja Poeg ja Püha Vaim on ühtne ja jagamatu loomisprintsiip, isegi kui maailma loomise tegu omistatakse eriliselt Jumal-Isale. 

 

53. Miks maailm loodi?

293-294; 319

Jumal on maailma loonud enese auks, et ilmutada oma headust, tõde ja ilu ning et seda jagada. Loomise ülimaks eesmärgiks on see, et Jumal oleks Kristuses „kõik kõiges” (1Kr 15:28) – enese auks ja meie õndsuseks. 

 

Elav inimene teeb Jumalale au, inimese elu on Jumala nägemine.

(Püha Irenaeus) 

 

54. Kuidas lõi Jumal maailma?

295-301; 317-318; 320

Jumal lõi maailma oma vabast tahtest, tarkuse ja armastusega. Maailm pole hädavajalikkuse, pimeda saatuse ega juhuse tagajärg. Jumal lõi „eimillestki” („ex nihilo”, 2Mak 7:28) maailma, mis on korrastatud ja hea ning millest Ta ise on lõputult ülem. Jumal hoiab ja kannab loodut olemises, laseb loodul toimida ning juhib seda täiuslikkuse poole oma Poja ja Püha Vaimu abiga. 

 

55. Mis on Jumala ettehooldus?

302-306; 321

Jumala ettehooldus seisneb maailma korraldamises, millega Jumal juhib oma loodud olendeid nende lõppeesmärgi poole. Jumal ise on oma kavatsuste suveräänne haldaja. Selle teostamisel kasutab Ta aga ka loodud olendite koostööd. Sellega kingib Ta loodud olendeile väärikuse toimida iseseisvalt ning olla üksteisele toimimise põhjuseks. 

 

56. Kuidas toimib inimene kooskõlas Jumala ettehooldusega?

307-308; 322 - 323

Meie vabadust austades kutsub Jumal meid koostööle ning annab meile võime seda teha  tegude, palvete ja kannatuste läbi. Nii äratab Ta meis soovi „tahta ja toimida Jumala hea nõu kohaselt” (vrdFl 2:13). 

 

57. Kui Jumal on kõikvõimas ja ettehooldav, miks siis on olemas kurjus?

309-310; 324, 400

Sellele küsimusele – nii valus ja mõistatuslik kui ta on – saab vastuse anda ainult kogu ristiusk tervikuna. Jumal ei ole mitte mingil viisil –  ei otseselt ega kaudselt – kurja põhjus. Ta valgustab kurjuse saladust oma Pojas Jeesuses Kristuses, kes suri ja tõusis üles selleks, et võita ülisuur kõlbeline kurjus – inimese patt, mis on kõige muu kurja juur.

 

58. Miks Jumal lubab kurja?

311-314; 324

Usk annab meile kindluse, et Jumal ei lubaks kurja, kui Ta sellest samast kurjast ei laseks sündida heal. See juhtus imelisel viisil Kristuse Surma ja Ülestõusmisega. Tegelikult tõi Ta suurimast mõeldavast kõlbelisest kurjusest (Jumala Poja tapmisest) esile suurima mõeldava  hüve (Kristuse kirkusse tõstmise ja meie lunastamise).

 

Your browser does not support HTML5 audio. 50. Miks öeldakse, et Jumal on kõigeväeline? 268-278 Jumal ilmutab ennast kui „tugev ja vägev” (Ps 24:8),"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Vatikanis algas Amazonase piiskoppide Sinod07 Okt 2019 20:41
Vatikanis algas Amazonase piiskoppide Sinod

Roomas algas kolmenädalane piiskoppide Sinod Amazonase piirkonna kaiseks. Paavst Franciscus avas sinodi Püha Missaga pühapäeval 6. oktoobril ja Sinod kestab kuni 27. oktoobrini 2019. Püha Isa püüab ise aktiivselt Sinodist osa võtta nii palju kui tema päevakava seda lubab. Avapäeva alustas paavst Franciscus Püha Peetruse väljakult, kus üheskoos Amazonase kaitseorganisatsiooni esindajatega liiguti Sinodi saali Vatikanis. Paavst nentis, [ ... ]

Loe edasi ...
Uued kardinalid05 Okt 2019 12:57
Uued kardinalid

5. oktoobril 2019 Paavst Franciscus juhib avalikku konsistooriumi ning nimetab ametisse 13 uut kardinali. 13 kardinalist 10 on paavsti valimisõigus ja 3 mitte. Paavsti valik on nimetada kardinale erinevatest piiskopkondadest põhjusel kasvatada Kristuse misjonitööd maailmas, religioonidevahelist dialoogi ning vastutust kogu loodu üle meie elukeskkonnas. Paavst Franciscus, kui avalikult teavitas 1. septembril uute kardinalide nimed, ütles: “Uued kardinalid väljendagu [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta