Katoliku Kirik Eestis



17. loeng: Ristimise ja kinnitamise sakramendid

RISTIMISE SAKRAMENT


252. Mis on esimene sisenemissakrament?    

1213-1216, 1276-1278    

Seda sakramenti kutsutakse ristimiseks. Tema keskne toiming on „vettekastmine”. Vee all ühineb ristitav Kristuse Surmaga ning tõuseb koos Temaga veest juba kui „uus loodu” (2Kr 5:17). Ristimist nimetatakse ka „uuestisünni pesemise” ja „Pühas Vaimus uuendamise” (Tt 3:5) ning „valgustuse” sakramendiks, sest ristitud inimesed on „valguse lapsed” (Ef 5:8).


253. Kuidas kuulutab ristimist ette Vana Leping?

1217-1222

Vanas Lepingus leidub mitmeid ristimist ettekuulutavaid märke: vesi, elu ja surma allikas; Noa laev, pääs uputuse käest; minek läbi Punase mere, Iisraeli vabanemine orjusest; Jordani jõe ületamine, Iisraeli jõudmine Tõotatud Maale, mis on igavese elu sümbol.


254. Kes viis täide Vana Lepingu ettekuulutused?

1223-1225

Kõik Vana Lepingu ettekuulutused said täielikult teoks Jeesuses Kristuses. Oma avaliku tegevuse alguses laskis Ta end Ristija Johannesel ristida Jordani jões. Ristil voolas Tema läbitorgatud küljest veri ja vesi – Euharistia ja ristimise märgid. Surnuist ülestõusnuna andis Ta apostlitele ülesande: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19).


255. Mis ajast peale ja kellele jagab Kirik ristimise sakramenti?

1226-1228

Nelipühist peale jagab Kirik ristimise sakramenti kõikidele, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse.


256. Mis on ristimistalituse keskne osa?

1229-1245, 1278

Selle sakramendi keskne osa on, et ristitav kastetakse üleni vette või valatakse vett tema pähe, kutsudes Isa ja Poja ja Püha Vaimu nime.  


257. Kes võib ristimist vastu võtta?    

1246-1252

Ristimist võib vastu võtta iga inimene, kes ei ole veel ristitud.


258. Miks Kirik ristib ka lapsi?

1250, 1282

Kirik ristib lapsi, sest nad sünnivad pärispatu seisundis. Nad tuleb vabastada Kurja võimu alt ja tuua vabaduse valda, mis kuulub Jumala lastele.


259. Mida nõutakse ristitavalt?

1253-1255

Igalt ristitavalt nõutakse usu tunnistamist. Täiskasvanu teeb seda ise, lapse ristimisel aga tunnistavad usku tema vanemad ja Kirik. Ka vaderid ja kiriklik kogukond kannavad vastutust nii ristimise ettevalmistamise (katehhumenaadi) kui ka ristimises saadud usu ja armu hoidmise ja kasvamise eest.


260. Kes tohib ristida?

1256, 1284

Tavaliselt ristib piiskop või preester, Ladina Kirikus ka diakon. Hädavajaduse korral võib ristida iga inimene, kui tal on sama taotlus, mis Kirikul. Selleks valatakse vett ristitava pähe ja lausutakse Kolmainsusele pühendamist väljendavad ristimissõnad: „Mina ristin sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.”


261. Kas ristimine on pääsemiseks hädavajalik?

1257, 2377

Ristimine on pääsemiseks hädavajalik kõigile neile, kellele on kuulutatud Evangeeliumi ning kellel on olnud võimalus endale seda sakramenti paluda.


262. Kas ka ristimata inimene võib pääseda?

1258-1261, 1281, 1283

Kuna Kristus suri kõigi päästmiseks, võivad pääseda need, kes surevad usu eest (vereristimine), samuti katehhumeenid (usuõppijad) ja kõik need, kes ka Kristust ja Kirikut tundmata otsivad ikkagi (armu mõjul) siiralt Jumalat, püüdes teha Tema tahtmist (sooviristimine). Ristimata surnud lapsed usaldab Kirik oma liturgias Jumala halastuse hoolde.


263. Mis toime on ristimisel?

1262-1274, 1279-1280

Ristimine kustutab pärispatu, kõik isiklikud patud ja patukaristused ning annab ristitule osaluse Kolmainsuse jumalikus elus. See sünnib pühitseva ja õigeksmõistva armu toimel, mille läbi saadakse Kristuse ja Kiriku liikmeks ning Kristuse preestriameti osaliseks. Ristimine loob ka aluse osaduseks kõigi kristlastega, annab jumalikud voorused ning Püha Vaimu annid. Ristitu kuulub jäädavalt Kristusele. Ta kannab Kristuse kustutamatut märki (sakramentaalne pitser).  


264. Mis tähendus on ristimisega saadud nimel?

2156-2159, 2165-2167

See nimi on tähtis, sest Jumal tunneb igaüht meist nimepidi, s.t meie isikute  ainulaadsuses. Ristimisega saab kristlane oma Kiriku-nime. Eelistama peaks mõne pühaku nime, kes oleks ristitule pühaduse eeskujuks ja kindlustaks talle eestkoste Jumala ees.


KINNITAMISE SAKRAMENT


265. Mis koht on kinnitamisel Jumala päästmisplaanis?    

1285-1288, 1315

Vana Lepingu prohvetid kuulutasid ette, et Issanda Vaim jääb püsima Messia ja kogu Tema rahva peale. Kogu Jeesuse elu ja missioon kulgesid täielikus Püha Vaimu osaduses. Nelipühil võtsid apostlid vastu Püha Vaimu ning hakkasid kuulutama „Jumala suuri tegusid” (Ap 2:11). Käte pealepanemisega kinkisid nad vastristituile Püha Vaimu. Kirik on jäänud läbi sajandite ikka selles Vaimus elama ning seda oma lastele jagama.


266. Miks nimetatakse seda sakramenti kinnitamiseks ehk salvimiseks?

1289

Seda nimetakse kinnitamiseks, sest ta kinnitab ja kasvatab ristimisel saadud armu. Idakirikud nimetavad seda salvimiseks (kr chrismation) – olulise talituse järgi, mis kasutab püha mürri või kriisami õli.


267. Mis on kinnitamistalituse keskne osa?

1290-1301, 1318, 1320-1321

Kinnitamise keskne osa on salvimine püha kriisamiga (piiskopi pühitsetud oliiviõli ja palsami segu), mis toimub sakramendi jagaja käe pealepanemise ja jagamissõnade lausumisega. Ladina riituses salvitakse ristitu laupa ja öeldakse: „Võta vastu Püha Vaimu anni pitser.” Bütsantsi riituses salvitakse ka teisi kehaosi, lausudes: „Püha Vaimu anni pitserimärk.”


268. Mis toime on kinnitamisel?

1302-1305, 1316-1317

Kinnitamine toob kaasa Püha Vaimu erilise väljavalamise, nagu see juhtus Nelipühil. See väljavalamine jätab hinge kustutamatu pitseri ning kasvatab ristimisel saadud armu. Kinnitamine teeb sügavamalt Jumala lapseks, liidab kindlamini Kristuse ja Kirikuga ning elustab hinges Püha Vaimu ande. Ta annab erilist jõudu tunnistada ristiusku.


269. Kes võib seda sakramenti vastu võtta?

1306-1311, 1319

Seda sakramenti võib vastu võtta juba ristitud inimene, kes peakski seda tegema – aga ainult üks kord. Tõhusaks kinnitamise vastuvõtmiseks peab kinnitatav viibima armuseisundis.


270. Kes jagab kinnitamise sakramenti?

1312-1314

Kinnitamise algne jagaja on piiskop. Sel viisil tehakse ilmsiks kinnitatava koht Kiriku apostellikus mõõtmes. Kui kinnitamist jagab preester – mis on tavaks Ida- ja erandiks Läänekirikus –, siis väljendab kinnitatava sidet piiskopi ja Kirikuga preestri isik, kes on piiskopi abiline, ja piiskopi poolt pühitsetud kriisamiõli.

Your browser does not support HTML5 audio. RISTIMISE SAKRAMENT 252. Mis on esimene sisenemissakrament?     1213-1216, 1276-1278     Seda sakramenti kutsutakse"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Õnnis kardinal John Henry Newman kuulutatakse pühaks 30 Jun 2019 20:44
Õnnis kardinal John Henry Newman kuulutatakse pühaks

Paavst Franciscus kinnitas 1. juulil 2019 järgmiste õndsate kanoniseerimise:
- inglise kardinal John Henry Newman, Inglismaa Püha Philip Neri Oratooriumi asutaja;
- itaalia õde Giuseppina Vannini (sündinud Giuditta Adelaide Agata), Püha Camilluse Tütarde asutaja;
- india õde Mariam Thresia Chiramel Mankidiyan, Püha Perekonna Õdede kongregatsiooni asutaja;
- brasiilia õde Dulce Lopes Pontes (sündinud Maria Rita) Jumala Ema Patuta Saamise [ ... ]

Loe edasi ...
Vatikani dokument sotsiaalsetest soorollidest: jah dialoogile, ei ideoloogiale20 Jun 2019 12:16
Vatikani dokument sotsiaalsetest soorollidest: jah dialoogile, ei ideoloogiale

Katoliku Hariduse Kongregatsioon on välja andnud dokumendi “Ta lõi tema meheks ja naiseks: dialoogitee poole sooteooria ja hariduse vahelise suhte küsimuses.” Äsja väljastatud dokument on mõeldud abivahendiks katoliiklikku kaastöö suunamisel jätkuvas diskussioonis inimese seksuaalsuse teemal, otsides seejuures lahendusi sooideoloogiast tulenevatele probleemidele. Dokumendi eesmärgiks on toetada noorematele põlvkondadele hariduse [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta