Katoliku Kirik Eestis



Paavsti visiidi peakorraldajad Püha Isa juures

Loe edasi: Paavsti visiidi peakorraldajad Püha Isa juuresKolmapäeval, 20. märtsil 2019 osales grupp palverändureid paavstlikul üldaudientsil Roomas Püha Peetruse väljakul ning audientsi järgselt tervitas Püha Isa Paavst Franciscus kõiki tema 25 apostelliku Eesti visiidi korraldajaid, kes olid Rooma sõitnud. Paavsti tervitus võeti vastu ühislauluga “Mu süda ära üles”.

Paavst tänas palverändureid ja ütles oma tervituses, et ärgem unustagem tema eest palvetamast. Seejärel põgusalt meenuti toimunud Eesti visiiti ning ta õnnistas kõiki kohalesaabunuid ning tehti ühispilt.

Piiskop Philippe Jourdan: “Paavst ütles kõigile “alla prossima...” mis tähendab, et järgmise korrani. See võib tähendada, et kas kohtume taas kord paavstiga Eestis või siis Roomat külastades.”

Ekstreemne Ristitee 2019. Registreerimine

Loe edasi: Ekstreemne Ristitee 2019. Registreerimine21. sajandi Kirik

Ma olen mõtisklenud kaua esimeste kristlaste fenomeni üle. Neil ei olnud kirikuid, meediat, ülikoole, haritud preestreid ega raha, aga vaatama sellele kasvas nende hulk pidevalt. Meil on see kõik olemas, aga meid on üha vähem ja vähem. Lõpuks leidsin, milles seisnes nende saladus: esimesed kristlased olid, tänu Jumala armule, sellised suurepärased inimesed, et teised tahtsid koos nendega aega veeta ja olla nende sarnased. Esimeste kristlaste tugevus seisnes selles, kes nad olid, et nad olid head, suurepärased inimesed.

Ristitee reedeti Peeter-Pauli katedraalis

Loe edasi: Ristitee reedeti Peeter-Pauli katedraalisPaastuaja igal reedel toimub Peeter-Pauli katedraalis kell 5 Risitee palvus. Kõik on kutsutud osalema! 

Püha Ristitee ehk Via Crucis või Via Dolorosa inspiratsioon pärineb varajastelt palveränduritelt Pühalt Maalt, kes püüdsid jäljendada Kristust, läbides Tema kannatamisega seotud paiku. Ristiteel mõtiskletakse Jeesuse kannatuste üle Tema surmamõistmisest kuni hukkamise ja matmiseni. Uuemal ajal on traditsioonilisele neljateistkümnele peatusele lisatud veel viieteistkümnes, mis toob esile tõe, et Jeesuse kannatused on ettevalmistuseks Tema võidule surma üle. Ristitee palveid ja mõtisklusi palvetatakse eriti paastuaja reedeti ja Suurel Reedel.

Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 21.-28.07.2019

Loe edasi: Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“ 21.-28.07.201921.-28. juulil toimub Kodasema katoliku keskuses Peeter-Pauli koguduse lastelaager „Jumala laps tegudes“. Laager on mõeldud lastele justkui vaimse oaasina pärast kõrberännakut – kooliaastat, mil nad on hõivatud õppimise ja palju muuga ning Jumalaga kohtumiseks ja usus kasvamiseks ei pruugi olla palju aega ega võimalusi. Laagripäevad annavad aga kosutust ja aitavad südameid uuesti täita. Kui eelmistel aastatel püüdsime avastada, et oleme Jumala lapsed ja Jeesuse sõbrad ning mõista, et Jumal tahab olla meiega kahekõnes, siis sel aastal õpime, kuidas peaks Jumala lapseks olemine väljenduma meie tegudes ja käitumises.

Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis

Loe edasi: Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis„Kätte on nüüd jõudnud aeg koos töötada, et kaotada laste kuritarvitamise kurjus,“ ütles Paavst Franciscus oma kõnes, mille ta pidas alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumise lõpus. „Kätte on jõudnud aeg leida kõigi mängusolevate väärtuste õige tasakaal ja anda ühtsed juhised Kirikule, vältides kaht äärmust: 'õiglust', mille on esile kutsunud süü mineviku vigade pärast ja meediasurve, ning 'kaitset', mis ei suuda vastu astuda nende raskete kuritegude põhjustele ja tagajärgedele.“


Rääkides kirikujuhtidele, eelkõige maailma piiskopkonna konverentside presidentidele, ütles Püha Isa: „Kiriku eesmärgiks on kuulda, valvata, kaitsta ja hoolitseda kuritarvitatud, ärakasutatud ja unustatud laste eest, olenemata nende asukohast.“ Selle eesmärgi saavutamiseks, jätkas ta: „peab Kirik tõusma kõrgemale ideoloogilistest vaidlustest ja ajakirjanduspraktikast, mis kasutavad sageli ära, erinevate huvide tõttu, väikeste kogetud tragöödiat.“

Paavsti visiidi ametlik programm Eestisse ja fotogalerii

Paavsti visiid pildigalerii asub galeriis PAAVSTI VISIIT EESTISSE

 

PÜHADUSE PAAVST FRANCISCUSE APOSTELLIK VISIIT EESTIS
25. SEPTEMBER 2018

PROGRAMM

8.30

LAHKUMISTSEREMOONIA Vilniuse lennujaamas
Lend Vilniusest Tallinnasse

9.50

Saabumine Tallinna lennujaama
AMETLIK VASTUVÕTT

10.15

TERVITUSTSEREMOONIA Presidendi Kantselei ees

10.30

KOHTUMINE VABARIIGI PRESIDENDIGA Presidendi Kantseleis

11.00

KOHTUMINE VALITSUSE, TSIVIILÜHISKONNA JA DIPLOMAATILISE KORPUSE ESINDAJATEGA Presidendi Kantselei Roosiaias

11.50

OIKUMEENILINE KOHTUMINE NOORTEGA EELK Kaarli kirikus

13.00

LÕUNA KOOS PAAVSTI SAATJASKONNAGA Püha Birgitta kloostris Pirital

15.15

KOHTUMINE KIRIKU HALASTUSTÖÖ ABISAAJATEGA Tallinna Peeter-Pauli katedraalis

16.30

PÜHA MISSA Vabaduse väljakul

18.45

Äralend Tallinna lennuväljalt

21.20

Saabumine Rooma-Ciampino lennuväljale

Püha Isa paavst Franciscuse jutlus Pühal Missal Vabaduse väljakul

Kui kuulata esimest lugemist selle kohta, kuidas Egiptuse orjusest vabanenud juudi rahvas oli jõudnud Siinai mäe juurde (2Ms 19:1), ei saa jätta mõtlemata teist kui rahvast. Ei saa jätta mõtlemata kogu Eesti rahvast ja kõigist Baltimaadest! Kuidas saaks mitte mõelda Laulvast Revolutsioonist või kaks miljonit inimest ühendanud inimketist siitsamast kuni Vilniuseni? Te teate, mida tähendab võidelda vabaduse eest, ja saate ennast samastada selle rahvaga. Nõnda kuulakemgi hoolega, mida Jumal ütleb Moosesele, et siis täpselt aru saada, mida Ta ütleb meile kui rahvale.


Siinai mäe juurde jõudnud rahvas oli juba saanud tunda oma Jumala armastust, nagu seda olid väljendanud imeteod ja vägevad märgid. Nad olid rahvas, kes oli juba astunud Armastuse lepingusse, sest Jumal oli neid esmalt armastanud ja näidanud neile seda armastust. Nad ei oleks pruukinud seda teha. Jumal tahab, et me oleksi- me vabad. Kui me ütleme, et oleme kristlased, kui me võtame omaks sellele omase eluviisi, siis me teeme seda ilma sunduseta, ilma et me hakkaksime seejuures kauplema, et meie teeme midagi sel juhul, kui ka Jumal omalt poolt teeb midagi. Enne kõike muud teame me seda, et Jumala tõotus ei võta meilt ära mitte midagi, vaid hoopis juhib kõige selle täitumisele, mida ihaldatakse. Mõni arvab olevat vaba siis, kui elab ilma Jumalata või Jumalast lahus. Ta ei mõista, et nõnda läheb ta elust läbi vaeslapsena, kellel ei ole kodu, kuhu tagasi pöörduda. „Nad ei ole enam palverändurid, vaid neist saavad ringiekslejad, kes jäävad keerlema iseenda ümber ega jõua kunagi kuhugi kohale” (Evangelii Gaudium, 170).

Püha Isa paavst Franciscuse kõne kohtumisel Kiriku halastustöö abisaajatega Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis

Armsad vennad ja õed!


Tänan Teid, et olete mind täna pärastlõunal endale külla kutsunud. Minu jaoks on tähtis tulla teie juurde ja olla veidi koos teiega. Ma tänan teid tunnistamise ja selle eest, et usaldasite mulle südamelähedasi asju.


Kõigepealt ma tahan soovida palju õnne Sulle ja Su abikaasale, Marina, selle imeilusa tunnistuse eest, mille te meile andsite. Teid on õnnistatud üheksa lapsega ja kõigi nende ohverdustega, mis see kaasa toob ja millest te meile ka otse rääkisite. Seal, kus on lapsed ja noored, on alati palju ohverdamist, aga mis palju tähtsam – seal on ka tulevik, rõõm ja lootus. Nii et väga salvib hinge, kui te ütlete: „Me täname Issandat selle ühtekuuluvuse ja armastuse eest, mis meil kodus on.”

Rooma-Katoliku Kiriku Apostelliku Administraatori piiskop Philippe Jourdani pöördumine oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Kallis Püha Isa,
Erinevatest konfessioonidest ja erinevat päritolu noored on Teile täna avanud oma südame ja on Teilt vastu võtnud rahu ja rõõmu. Ekshortatsioonis Gaudete et Exsultate [„Olge rõõmsad ja hõisake“] tuletate Te meile meelde prohvet Nehemja sõnu: „Issanda rõõm on teie tugevus“ (8:10). Ja meie kõik, noored või vähem noored, tun- neme, et oleme valmis kõndima koos maailmaga ja elama igapäevast elu rõõmuga, Issanda rõõmuga, sest see on tõesti meie tugevus! Ja, Püha Isa, me lubame, et oleme eriti lähedal Teile oma palve ja oma rõõmuga, seda eriti nädala pärast, mil Roomas toimub noortele pühendatud sinod. Ja me ütleme Teile kogu südamest: „Tulge ta- gasi, Püha Isa, tulge tagasi!“; aga kus iganes Te olete, seal oleme ka meie koos Teiega!

Eesti Kirikute Nõukogu presidendi emeriitpeapiiskop Andres Põderi pöördumine oikumeenilisel noortekohtumisel EELK Tallinna Kaarli kirikus

Teie kõrgeausus Püha Isa, auväärsed kirikujuhid, armsad noored ja külalised! Annan teile edasi Eesti Kirikute Nõukogu südamliku tervituse ja tänu. Tähistades tänavu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, oleme valinud aasta teemaks „Eesti usk”. On ju Eesti iseseisvus ja kogu ta ajalugu kantud kristlikust pärandist, mida kirikutena ühiselt jagame. Samas suunab usk meie pilgu tulevikku, äratades uudishimu, usaldust ja heasoovlikkust. Usk kuulub noortele ja muudab nooruslikuks ka kiriku.


On suur rõõm, Püha Isa, et kohtumine Teiega ehitab seda elavat silda möödunu ja tulevase, maise ja taevase vahele ning aitab meil kogeda Kristuse ühteliitvat armastust ja ligiolu. Selleks õnnistagu meid Jumal!