Katoliku Kirik Eestis



Püha Risti palverännak

vastseliina14. septembril 2019 toimub Püha Risti palverännak Vastseliinasse. Oikumeenilist palverännakut alustab iga kogudus oma kirikus jumalateenistusega. Palverännak läbib Suure-Jaanit, peatused on Vanamõisa Püha Risti kabeli aseme juures, Rõngu vasalllinnuse varemete juures ja Vastseliina piiskopilinnuses, kus palvetame Püha Ristitee palvust.


Orienteeruv ajakava:
8.00 Missa/jumalateenistus Pärnus (õigeusu liturgia Suure-Jaani kirikus, missa Tallinna Peeter-Pauli
katedraalis), peale seda hommikusöök (oma söök kaasa!)
9.30 Protsessioon Pärnus Nikolai kiriku mälestuskivi juurde ja teeleminekupalvus
10.00 Väljasõit Suure-Jaani õigeusu kiriku juurde
11.00-11.30 Kohtumine õigeusklikega ja Tallinna suunalt tulijatega
12.00 Palvus Vanamõisa Püha Risti kabelis
13.30 Roosipärg Rõngu vasall-linnuse varemeis
14.00-15.00 Lõuna Rõngu pubis
15.00 Sõit Vastseliina
16.30 Ristitee palvus Vastseliina piiskopilinnuse varemetes
17.30 Vesper Vastseliina Teeliste kabelis

Palverännakut korraldavad EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ja Pärnu RKK püha Johannese kogudus. Lisainfo: isa Wodek - .

Neil, kes soovivad tulla palverännakule koguduse tellitud bussiga, palume registreeruda hiljemalt 1. septembril.
Pärnust tulijate registreerimine: Hanno Saks, , 5250655 (helistada võib kell 10-17)
Tallinnast tulijate registreerimine: Triin Lilleberg, , 5517064 (helistada võib kell 10-17).
Orienteeruv osalustasu: 20-30 eurot (täpne hind selgub septembri alguses)

PÜHA RISTI palverännak


ESIMENE PEATUS
PÄRNU PÜHA NIKOLAI KIRIKU KUNAGISES ASUPAIGAS
Pärnu Püha Nikolai kiriku põhjaküljel asunud Püha Risti kabelis hoiti keskajal Püha Musta Risti,
elavat ristipuud, mis legendi järgi päästeti Jumala käe läbi Pärnu esimese toomkiriku põlengust 1262.
aastal. Püha Risti kabel oli keskajal palverännakute sihtkoht. Maarahvas kogunes sellesse paika
paastuajal, eriti Vaiksel nädalal ja Suurel Reedel. Tuldi kuni 150 km kauguselt ja kaugemaltki.

TEINE PEATUS
PÜHA RISTI KABEL VASTEMÕISA LÄHEDAL
Vanamõisa külas, umbes poolel teel Suure-Jaanist Viljandisse asuva Püha Risti kabeli juures peeti iga
aasta Ristileidmispäeval missa, kuhu kogunes väga palju inimesi, teatab 1599. a. Poola võimude poolt
korraldatud revisjoni dokument. Kirikukeseks nimetatud kivist hoone kuulus ammusest ajast Viljandi
linnusele. A. W. Hupeli teatel oli talupoegade poolt peetud öine devotsioon säilinud veel 1770. aastatel.
Vahel mõne tuhandeni ulatunud rahvahulk süüdanud kirjelduse järgi öösel kabelimüüride vahel lõkke ja
visanud sinna ohvriks lõngu, lina, villa, leiba, raha jm. J. Jungi andmetel toimus rahvakogunemine 2.
mai õhtul.
Rahvasuust kogutud legendi järgi olevat keegi ülik kõnealusel künkal peatumise järel nägemise tagasi
saanud, tänutäheks selle eest lasknud ta künkale kabeli ehitada.

KOLMAS PEATUS
RÕNGU VASALLILINNUSE PÜHA RISTI KABEL
Tartu piiskopkonna edelaosas asunud linnus rajati ilmselt 14. saj. (1340. a. paiku). Pärast pealinnuse
valmimist ehitati eenduv väravaehitis, kus sissesõidutee kohal paiknes avar võlvruum, ilmselt Püha
Risti kabel. 1413. a. on vastupaavst Johannes XXIII andnud välja bulla, mis käsib anda indulgentsi
Püha Risti kabelile Rõngu vasallilinnuses. Võimalik, et indulgentsi taotleti seoses suurema
ehitusperioodi lõpuga.
Linnus sai kannatada Liivi sõjas ja oli 1583. a. alates jesuiitide valduses, kes rajasid sinna oma keskuse.
Rootsi aja alguses oli osa ruume, sh kabel veel kasutuskõlblikud. Varemeiks muutus peale Põhjasõda.

NELJAS PEATUS
VASTSELIINA VALGE RIST
1354. a. taotlesid Riia peapiiskop ja Tartu piiskop paavsti soovituskirja palverännakuteks Vastseliina
lossikabeli juurde.
25. märtsil 1342 hakati ehitama Vana-Liivimaa ja Pihkva vürstiriigi piirile kahte kantsi – Ordu
Marienborch´i ja Tartu piiskopkonna Jumalaema linnust, mida peagi hakati kutsuma lihtsalt uueks
linnuseks – Vastseliina.
Vastseliina lossi esimene ehitusetapp lõppes 4-korruselise tornlinnuse rajamisega. Peakorruse
moodustas nelja aknaga, 11,3 m pikk ja 7,8 m lai võlvitud kabel. Vastseliina lossikabelisse ehitatud
altari rist kinnitati selle põhjakaarde (s.o linnuse siseõue poole) jäävale seinale kahe raudnaelaga.
Avignoni paavst Innocentius VI-le saadetud kirjas räägitakse kõnealuses kabelis sündinud imest.
Nimelt nähtud kahte ebamaist valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber asetamas ja kolmandat
seejuures küünlaga põlvitamas. 29. augustil 1353 Ristija Johannese pea maharaiumise päeval nägi seda
juba mitu inimest ja ilmutised laulnud pealegi paastuaja Vaikse Nädala alguse teenistuse laulu Ramis
palmarum. 4. septembri ööl hakanud kabelist kostma kütkestavaimat muusikat ja läbi riivistatud ukse
säranud imelist valgust. Esmalt avanud ukse kapellaan, seejärel linnusepealik ja kogu tema poolt
kabelisse käsutatud meeskond. Selle peale oli küll muusika lakanud, kuid kahe üleloomulikult heledalt
põleva küünla valgel oli sõjameeste ees avanenud iseäralik vaatepilt: varem kõvasti seina külge
kinnitatud altaririst seisis vabalt altarikividel püsti, ilma et miski seda toetanud oleks. Ja sinna ta ka jäi
– juba reliikviana, mida linnuse meeskond hoolikalt valvas.
Sellise imega oli Vastseliina Valge Rist kaasaegseile märku andnud enese imettegevast jõust. Peagi
hakkasid imeristi juurde saabuma palverändurid Saksamaalt, Eestist ja mujalt. Tartu piiskop on Riia
peapiiskopi kaudu palunud paavstilt voli Valge Risti külastajaile patukaristuse kustutust anda
ülestõusmispühade, Neitsi Maarjaga ja Püha Ristiga seotud pühade ajal.
1432. aastast on teada paavsti teine bulla, millega Vastseliina lossikabelile anti täiendatud õigus jagada
külastajaile kergendust pihitud pattude karistusest. Kabelit teenis ilmselt piisav arv vaimulikke, sest
risti ees pidi ööl ja päeval Püha Risti tunnipalveid lauldama.
Jutustuse Vastseliina risti teisest imest jäädvustas katoliiklasest ajaloolane Tilmann Bredenbach 1563.
a. Kölnis kirja pandud Liivi sõja ajaloos. Legendi järgi tuli 1381. a. lossi alla Moskva vürst suure
väega. Pikaleveninud piiramise tõttu hakanud kaitsjate jõud raugema ja nad palusid üha abi Jumalalt.
Ühel ööl vastu iganädalast paastupäeva, reedet langes lossi pealik jälle palves altari ette. Hommikul
päikesetõusuga, mil venelased valmistusid rünnakuga linnust vallutama, lõpetanud pealik oma palved,
võtnud ulatatud vibu ja lasknud teravaks ihutud noole Jumala nimel otse pealetungijate summa keskele.
Taevase väega juhitud nool tappis suurvürsti, rünnak katkes ja vaenlased lahkusid suurvürsti surnukeha
kaasa viies. Ajaloolased viitavad legendis kirjeldatu mõningasele ebatäpsusele, mis võib olla tingitud
hilisest üleskirjutusest. Arvatakse, et tegelik linnuse piiramine, mis lõppes imelise noolelasuga toimus
1370. a. ja hukkunud vürstiks tuleks pidada Novgorodi või Pihkva suurvürsti.
Igatahes rõõmustasid liivimaalased sellise imeväärse pääsemise üle ja riputasid vibu lossikiriku seinale.
1379. aastast pärinev Liivimaa ordumeistri ülivõrdeline hinnang Vastseliinast kui „tugevaimast ja
kindlustatuimast kogu isamaal” peab silmas mitte ainult keskpäraseid kaitseehitisi. Ilmselt on ta
vaimuliku militaarordu juhina tunnustanud ka kaitsva reliikvia jõudu.
14. saj. III veerandil koosnes Vastseliina piiskopiloss peatornist ja samal ajal Vana-Liivimaal levinud
kolmetiivalisest, lihtsustatud konvendihoonest.
Tasub meenutada, et 16. sajandi esimese poolega dateeritud hobuserauakujuline suurtükitorn linnuse
kirdenurgas dekoreeriti tänaseni säilinud Valge risti kujutisega, mille praktilist väärtust – peale reliikvia
meenutamise vaenlasele – on raske leida.
Rahvas kogunes Valge risti juurde juba 1353. a. veel enne indulgentsibulla andmist. Abi olevat saanud
nii pimedad kui kurdid, seega on uuel pühapaigal kohe ka rahvaliku devotsiooni tunnused.
Palverännakud piirialale jätkusid ka 16. sajandil. Teade Riia aadliku rännakust Vastseliinasse on pärit
veel 25. sept. 1544, mil usupuhastusliikumine oli juba täies hoos.

 

 

Social button for Joomla