Maarjapais



Jacques Philippe. Minust lahus ei suuda te midagi
 teha (Jh 15:5)

Loe edasi: Jacques Philippe. Minust lahus ei suuda te midagi
 teha (Jh 15:5)Minust lahus ei suuda te midagi
 teha (Jh 15:5)

Meie teame Jeesuse sõnu, kus ta ütles, et minust lahus ei suuda te midagi
 teha (Jh 15: 5) - need sõnad on kristliku elu põhi veendumus, milles mõistame, et kõik hea, mida me teeme, tuleneb ainuüksi Jumalast ning selle saavutamiseks peame püüdlema rahuliku südame ja südamerahu säilitamise poole. Ta ei öelnud meile, et võite teha suuri asju või teie ei suuda teha midagi. Paastuaeg on hea aeg, et selle üle mõtiskleda.

Isa Pio Pietrelcinast 10 nõuannet paastuajaks

Loe edasi: Isa Pio Pietrelcinast 10 nõuannet paastuajaks

Isa Pio ehk tuntud kui padre Pio, oli müstikust kaputsiini munk, kes elas erinevates kloostrites Lõuna-Itaalias 20. sajandil. Tema kehal olevat 50 aastat olnud stigma ehk Kristuse ristihaavade veritsevad jäljendid. Padre Pio oli tuntud ka pihiisana ja tihti ta istus tunde pihitoolis ning ootas inimesi pöördumisele. Teda peetakse ka hea meeleparanduse pühakuks. Siinjuures toome ära padre Pio 10 soovitust heaks paastuks.

1. Esiteks on vaja vaimset võitlust. Olgu sul alati meeles tõsiasi, et siin maailmas peame pidevat võitlust ja alles paradiisis saame kroonitud võiduga; hetkel on see siin vaid proovipinnas ja tasu antakse meile ülal.

Isa Cantalamessa: Andke endid Jumalaga lepitada! (2Kr 5:20)

Loe edasi: Isa Cantalamessa: Andke endid Jumalaga lepitada! (2Kr 5:20)See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks, ta ütleb ju: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval. Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!" (2Kr 5:18–6:2). 

Katoliku kirik näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Loe edasi: Katoliku kirik näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Avaldame ajalehes Eesti Kirik  8. märtsil ilmunud intervjuu piiskop Philippe Jourdaniga.  

Milline on katoliku kirik Eestis põhiarvudes, palju on neid, kelle kaudu saab igapäevast jumalariigi tööd teha?
Katoliiklasi on Eestis üle 6000. Tuntakse loomulikult Püha Birgitta kloostrit Tallinnas. Kuid teatakse ka Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudust, kus töötab kaks nunna, peamiselt nad teenivad seal eakaid ja haigeid.

Andkem sel paastuajal oma osa ja tehkem seda usaldusega

Loe edasi: Andkem sel paastuajal oma osa ja tehkem seda usaldusegaAvila püha Teresa kirjutas oma autobiograafias: “Kui Issand kõneleb, siis on Tema sõnadel mõju… need valmistavad hinge ette, seavad selle valmis ja teevad õrnaks; valgustavad seda ja teevad selle õnnelikuks ning rahulikuks.” Inimesed mõtlevad seoses paastuajaga harva õrnusele, õnnele ja rahule. Üldiselt mõtlevad nad sellest hoopis rangemas ja keerulisemas võtmes: enese käsile võtmine ja oma moraalses ja vaimses elus vajaliku kevadpuhastuse tegemine, peamiselt almuste andmise, palve ja paastumise kaudu. Loomulikult on sellisel viisil moraalse ja vaimuliku elu korrastamise kasuks palju öelda. Tõepoolest, tuhkapäeva, paastuaja esimese päeva Evangeeliumis kõneleb Jeesus almuste andmisest, palvest ja paastumisest ning teeb seda heakskiitvalt. Aga kui Avila püha Teresal on õigus, siis tuleks meil meeles pidada, et Jeesuse sõnad valmistavad meie hinge ette – seavad selle valmis, annavad valgust ning teevad selle õnnelikuks ja rahulikuks.

Paavst Johannes Paulus II usu ja mõistuse vahelisest suhtest

Loe edasi: Paavst Johannes Paulus II usu ja mõistuse vahelisest suhtest2016. aasta lõpus ilmus eesti keeles paavst Johannes Paulus II entsüklika „Usk ja mõistus. Fides et Ratio“. Tekst ilmus ametlikult juba 1998. aastal ja alles nüüd jõuab eestikeelsena lugeja ette. Tegemist on endise katoliku kirikupea ringkirjaga (entsüklika tähendab paavstlikku ringkirja, tuleneb kreeka keelest ἐγκύκλιος ’ring’, ’ümmargune’) katoliku kiriku piiskoppidele usu ja mõistuse vahelise suhte kohta. Tuleks kohe alguses märkida, et tegemist on väga hea ja loogilise tõlkega ja arvatavasti tõlkeraskused hoidsid tagasi teksti varasema ilmumise eesti keeles. Siinkohal tuleks täpsustada, et tegemist ei ole ainult paavsti ringkirjaga piiskoppidele, vaid eelkõige filosoofidele ja filosoofiahuvilistele mõeldud tekstiga, eriti neile, kes soovivad tõe teadasaamisele sügavamat juurdepääsu usu ja mõistuse vahendusel.

125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist

Loe edasi: 125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist
3. jaanuaril 2017 täitus 125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist. John Ronald Reuel Tolkien sündis Lõuna-Aafrikas Bloemfonteini linnakeses. 1895. aastal siirdus pere Inglismaale. Ema ja õde, seejärel ka Ronald pöördusid baptistide traditsioonist katoliku usku. Oxfordis sõbrunes ta kirjanik C. S. Lewisega. Tolkien suri 81 aastasena 2. septembril 1973 Bournemothis. Tolkieni kultusteosed „Kääbik“ ja „Sõrmuste isand“ tunnistavad tema erakordsest loomevõimest kui ka tema katoliiklikust usust. Tolkien kuulub inglise apologeetide sellesse suurkujude kolmikusse, kes on andnud XX sajandi eluohtlikesse pööristesse tõugatud lääne tsivilisatsioonile niivõrd hädavajalikud pidepunktid Jumalas: koos Tolkieniga tema anglikaanlik sõber Lewis (1898-1963) ning mõlemale omal viisil ideelist ja ainelist tuge pakkunud katoliiklik kirjanik G. K. Chesterton (1874-1936).

 

Kas Iraanis leidub veel kristlasi? Intervjuu Teherani kaldea-katoliku peapiiskopi Ramzi Garmou'ga.

Loe edasi: Kas Iraanis leidub veel kristlasi? Intervjuu Teherani kaldea-katoliku peapiiskopi Ramzi Garmou'ga.

Tõlgitud ajakirjast “Dagen” (dagen.no), 30. mail 2016 - Intervjueerija Johannes Ek Reindal. Tõlgitud norra keelest ().
Šokk: peapiiskop Garmou, reisides ringi kaldea diasporaas, külastab lühidalt ka Norrat. Ta räägib, et paljud Lähis-Ida maadest põgenenud kristlased said šoki, kui Euroopasse tulid.
Vähemus: Iraanis on olnud kristlasi peaaegu 2000 aasta jooksul. Aga elu islamistliku revolutsiooni all iseloomustavad piirangud, isegi siis kui võimudelt on luba antud. Teherani kaldea peapiiskop Ramzi Garmau on näinud oma karja põgenevat rahulikemale karjamaadele Euroopas ja USAs.

 

Lundi kohtumisest ja reformatsiooni meenutamisest Rootsis

Loe edasi: Lundi kohtumisest ja reformatsiooni meenutamisest RootsisPüha Isa Paavst Franciscus ei olnud väga kaugel Eestist novembrikuu alguses kui ta külastas Rootsit, et üheskoos luterlastega meenutada reformatsiooni juubeliaastat Lundi katedraalis. Selle sündmuse tõttu oleme viimasel ajal tavalisest rohkem kuulnud reformatsiooni meenutamisest ning mulle tundub, et hetkel tasub veidi lähemalt sellel peatuda. Minul on olnud suur au ja õnn kohal viibida nii 31. oktoobril Lundis Paavst Franciscuse kohtumisel Luterliku Maailmaliidu esindajatega kui ka 1. novembril toimunud Pühal Missal Malmö jalgpallistaadionil, taas koos paavst Franciscusega, ning 18 000 Rootsi ja Taani katoliiklasega, mis oli kindlasti kõige suurem Püha Missa ja tõenäoliselt üks suuremaid religioosseid sündmusi viimase 5 sajandi jooksul Põhjamaades. Mõned küsivad minult, et kas midagi on muutunud pärast Lundi kohtumist? Tuleb tunnistada, et luterlased on võtnud Püha Isa vastu erakordselt südamlikult ja temaga koos kõiki katoliiklike delegatsioone.

Püha Risti Ülendamispüha palverännak Vastseliina 2016

Loe edasi: Püha Risti Ülendamispüha palverännak Vastseliina 2016Anno Domini 320..... Keisrinna Helena korraldab Jeruusalemmas väljakaevamis- ja ehitustöid. Selle tegevuse käigus leitakse ristipuu, millele oli inimkond naelutanud oma Lunastaja...

Kristus rääkis ristist juba enne oma ristisurma, andes meile vihje olla alandlikult valmis leppima elus paratamatult ettetulevate raskuste ja kannatustega ning püsides seejuures usus, lootuses ja armastuses. Kristuse rist olla leitud 14. septembril, millest alates tähistatakse seda päeva kui Püha Risti Ülendamispüha.