Maarjapais



Lutheri 95 teesi: katoliiklik lähenemine prof. isa Philip Goyret. Konverentsiettekanne.

Loe edasi: Lutheri 95 teesi: katoliiklik lähenemine prof. isa Philip Goyret. Konverentsiettekanne.Katoliiklik historiograafia on Lutheri koha pealt 20. sajandi vältel teinud läbi sügava arengu. Selle algusesse jääb H.S. Denifle töö („Luther und Luthertum in der ersten Entwicklung“, Mainz 1904), milles Lutherit on kujutatud väga halva teoloogi, moraalselt rikutud munga ja silmakirjaliku patusena. Teise maailmasõja esimestest aastatest leiame selle asemel J. Lortzi raamatu „Die Reformation in Deutschland“ (Freiburg 1939-40), milles Lutherit esitletakse kui homo religiosus’t, kes püüdis taastada kristluse autentset vormi. Tema sõnul oli Luther vastaseks „katoliiklus, mis polnud õieti katoliiklik“1, vaatenurk, mida on mainitud ka raportis „Konfliktis osaduseni“ (KO) 21. Hiljem, 1983. aastal kirjutasid katoliiklased luterlaste ja roomakatoliiklaste ühtsuse komisjonis alla ühisavaldusele „Martin Luther – Kristuse tunnistaja“. Minu artikkel liigub mööda seda ideede arengut.

Prof. Goyret loeng paavsti rollist kirikus

Loe edasi: Prof. Goyret loeng paavsti rollist kirikus Reedel, 29. septembril 2017 pidas katoliiklastele loengu paavsti rollist kirikus isa Philipe Goyret Roomast. Siinjuures tema loengu tekst.

Buona Sera! Tere õhtust! Ma alustasin nende samade sõnadega, millega Paavst Franciscus alustas oma pontifikaati Püha Peetruse basiilika esimesel korrusel, pöördudes inimeste poole, kes olid seal [Peetruse väljakul], et vastu võtta apostellik õnnistus. Võimalik, et te ei tea, et nimi Franciscus, mille Paavst endale valis, on esmakordselt pontifikaadi ajaloos kasutuses Paavsti nimena. Ja ei ole olemas rohkem itaaliapärast nime kui seda on Franciscus, sest püha Franciscus Assisist oli esimene, kes Itaalias seda nime kandis.

Tänutundega Viru-Nigulast

Loe edasi: Tänutundega Viru-NigulastViru-Nigula 2017
Nele Aus

Viru-Nigula aastal 1817, kakssada aastat tagasi, sukeldugem hetkeks ajas tagasi ja laskem kujutlusvõimel end juhtida… Saame seda teha, sest on olemas andmeid, et ka peale katoliikliku aja lõppu Maarjamaal oli Viru-Nigula endiselt palveränduritele armas ja väega paik ja püha Maarja inimeste südames. Nii nad ilmselt läksid, pered hobuste ja vankritega, osa kindlasti jalgsi, teele asununa juba eelmisel päeval, sest oli olemas usk, et Tema aitab, kui ennast natukenegi pingutada. Ja vaprad olid need minevikus elanud kristlased kindlasti. Palverändurid kakssada aastat (ja muidugi hiljem ka) tagasi teadsid, et palverännakud saavad korda saata imesid ja seepärast käime meiegi igal aastal Viru-Nigulas.

Traditsiooniliselt oli sellelgi aastal kõigepealt Missa, kus erinevates keeltes lugemine tekitas tänutunde, et me kirik on kõigi jaoks, kes me siin Maarjamaal oma kodu oleme leidnud. Nähes neid Jumalat armastavaid memmekesi, kes jalavaludele vaatamata olid tulnud, et paluda oma lähedaste eest, küll Pärnust, Tartust ja Narvast, süvenes arusaam, et oleme otsekui üks pere.

Muljeid 2017. aasta laste-ja noortelaagritest Kodasemal

Loe edasi: Muljeid 2017. aasta laste-ja noortelaagritest Kodasemal  

Nagu igal suvel, nii veetsid paljud meie kogukonna noorimad liikmed ka tänavu mõne nädala oma vabast ajast erinevates koguduse laste- ja noortelaagrites. Tegevusi jagus seal erinevatele gruppidele terve suve jooksul. Käidi matkamas jalgsi ja jalgratastega, tehti sporti, nauditi suve ja laulmisrõõmu, oldi palverännakul. Iga päev pühitseti Missa ja toimusid ühised palvused ja mõtisklused. Toredate kaaslaste seltsis elatakse palveelu koos lõbusa ajaveetmisega käsikäes, samas üheskoos üksteist paremini tundma õppides ja kasvatades palvemeelt preestrite ja õpetajate abiga. Nüüd on kooliaasta juba alanud ning mõned laagris osalenud noortest olid valmis jagama oma muljeid Kodasemal toimunust.

Armastatud Jasna Gora Jumalaema - Must Madonna

Loe edasi: Armastatud Jasna Gora Jumalaema  - Must MadonnaTänavu tähistakse Jasna Gora Jumalaema, Poolamaa kaitsja ja Kuninganna, kroonimise 300. aastapäeva. Pidustused, mis algasid augustikuus, kulmineeruvad juubelisündmustega septembris. Jasna Gora pühapaik on olnud armastatud kõigi katoliiklaste seas. Igal aastal siirduvad sinna palverändurid ka Maarjamaalt. Kohane on märkida, et Tallinna Peeter-Pauli katedraali Maarja kabelit kaunistab samuti Częstochowa Maarja, Musta Madonna, Poolamaa Kuninganna pühapildi koopiana maalitud ikoon.

Jumalaemale pühitsetud tähtsaimaiks ning armastatuimaks pühamuks on Poolamaal Jasna Gora klooster, mis asub Częstochowas, Lõuna-Poolas, umbes 100 km kaugusel Krakowist. Oma erilise tähenduse on saanud klooster just Jumalaema - Musta Madonna - imettegeva ikooni tõttu.

Intervjuu Sr. Vimalaga O.SS.S. Pirita kloostris

Loe edasi: Intervjuu Sr. Vimalaga O.SS.S. Pirita kloostris

Sr. Vimala on sündinud ja õppinud Indias, Keralas. Eestisse tuli ta 2000. aastal ning alates 2017. a. kevadest on ta teenimas Pirita kloostris kloostri emana. Selle intervjuu vahendusel räägib ema Vimala veidi oma kutsumusest ja selle leidmisest.

Millised olid Sinu kokkupuuted kloostrieluga enne ordusse astumist?
Ma olen nii tänulik, et olen sündinud katoliiklikus perekonnas ja mul oli lapsena võimalus sagedasti kirikus käia. Keralas, minu kodukoha naabruses, oli karmeliitide klooster. Nunnad, kes seal elasid, ei olnud klausuuris, sest nende eesmärk oli teenida teisi. Koolis, kus ma õppisin, olid õpetajateks just needsamad nunnad. Seega nägin juba lapsena kloostrielu kõrvalt ja suhtlesin sageli nunnadega.

Paavst Franciscus palvetas Eesti eest

Loe edasi: Paavst Franciscus palvetas Eesti eestKõigest mõned päevad tagasi, 28. juunil viibisin Roomas Püha Peetruse väljakul paavst Franciscuse korralisel audientsil, millele olin end eelnevalt registreerinud ja mille järel sai mulle osaks eriline võimalus Püha Isaga kohtuda ja teda tervitada. Usun, et see on oluline ja tähendusrikas meie kõigi jaoks, seepärast on siin lühike tagasivaade toimunule, et seda sündmust jagada.

Osalesin Paavst Franciscuse kolmapäevasel üldaudientsil Peetruse väljakul ja sain ootamatult võimaluse asuda ühte neist sektoritest, mis asuvad kohe Peetruse basiilika fassaadi ees kahel pool paavsti tooli. Mulle oli määratud koht kõige esimeses reas ja seega mul oli hea vaade kõigele toimunule ning kogu Peetruse väljakule.

Per crucem ad astram

Loe edasi: Per crucem ad astramKesksuvisesse Vilniusesse olid kokku tulnud kümned tuhanded palverändurid, et olla tunnistajaks peapiiskop Teofilius Matulionise õndsakskuulutamisele.

Leedus on tänaseks ametlikult kanoniseeritud üks pühak - püha Kazimieras, kes elas aastatel 1458-1484. Nüüdseks on Leedus ka kaks õndsakskuulutatut – peapiiskop Jurgis Matulaitis ning alates 25. juunist 2017 peapiiskop Teofilius Matulionis. Lisaks on algatatud veel neli Jumala sulase õndsakskuulutamise protsessi.

Peapiiskop Teofilius Matulionise õndsakskuulutamise eelõhtul olid enamik Vilniuse kirikuid avatud. Piiskopkondlikus katedraalis toimus terve ööpäeva kestev Adoratsioon. Katedraal oli kaunistatud punaste roosidega – punane roos on ju märtri sümbol.

Palve Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi, S.J. õndsakskuulutamise eest

Loe edasi: Palve Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi, S.J. õndsakskuulutamise eestKõigeväeline Jumal, Sinu Poeg kannatas ja suri ristil inimeste päästmiseks. Tema eeskujul armastas Sinu sulane peapiiskop Eduard Profittlich, S.J. Sind kogu südamest, teenis Sind ustavalt tagakiusamise ajal ja andis oma elu Kiriku eest. Arva ta oma õndsate hulka, et tema ustavuse ja armastuse eeskuju säraks kogu maailma ees. Palun Sind, võta tema eeskostel kuulda minu palve...... Kristuse, meie Issanda nimel. Aamen.

Palvet võib kasutada privaatselt.

+ Msgr. Piiskop Philippe Jourdan,
Tallinn 01.06.2017

Seoses Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi, S.J. õndsakskuulutamise protsessiga, Eesti Apostellik Administratuur palub saata kirjalikult Jumala sulase eeskoste läbi toimunud armudest järgnevale epostile: .