Katoliku Kirik Eestis



Fanny ja usk

Loe edasi: Fanny ja uskFanny de Siversi mõtteloo Arne Hiobi poolt kokku pandud kogutud teoste esimese köite pealkirjas „Kogu mu elu on advendiaeg” väljendus väga täpselt tema eluhoiak - pidev ootus, tulvil lakkamatut huvi ja usku loodu ja Looja suhtes, tõe ja õigluse otsingud sügavas usus, et temast kõrgem jõud annab talle selle kindluse, mis tagab mõttevabaduse ja vaimu sõltumatuse.

Püha Tooli apostellik nuntsius peapiiskop Petar Rajiči jutlus Peeter-Pauli kirikus

Loe edasi: Püha Tooli apostellik nuntsius peapiiskop Petar Rajiči jutlus Peeter-Pauli kirikusKallid vennad ja õed Kristuses,

iga kord, kui me pühitseme Püha Euharistiat, täname me pühalikult Jumalat pääste anni eest, mille me oleme saanud Jeesus Kristuselt. On tõesti nii, et iga kord, kui saame kokku suurperena, ja pühitseme Püha Missat, võtame me esmalt kuulda meile ilmutatud Jumala sõna ning siis, Pühas Armulauas, vastu Kristuse Ihu, mille me ise alati ohverdame Tema mälestuseks, kes Ta andis oma elu ristil, et meie saaksime andeks oma patud, ning kes Ta tõusis surnuist üles, et anda meile igavikus uus elu.

Laterani basiilika pühitsemispäev

Loe edasi: Laterani basiilika pühitsemispäev9. novembril tähistatakse Laterani basiilika pühitsemispäeva Roomas. Laterani basiilika on pühendatud Ristija Johannesele ja on Rooma piiskopkonna peakirikuks. Laterani basiilika on üks neljast paavstlikust basiilikast ja üks seitsmest palverännukirikust Roomas. Tuntud on Laterani basiilikas Pühima Altarisakramendi kabelis asuv altar, milleks on Püha Õhtusöömaaja laud, kus Jeesus seadis sisse Armulauasakramendi, mis on toodud Jeruusalemmast Rooma Constantinus Suure ema Helena poolt. Laterani basiilika on oluline kirikuajaloos, et oli kuni 14. sajandini paavsti residentsiks Roomas, enne kui rajati Vatikan. Lateraani basiilika ja ümberkaudne piirkond on oma nime saanud rikka Lateraani perekonna järgi, kelle valdused keiser Nero 65. aasta paiku tema vastu korraldatud vandenõu tõttu konfiskeeris. Lateraani lasi esimese kiriku ehitada Rooma keiser Constantinus.

Katoliku koguduse taasasutamisest Tallinnas möödub 220 aastat

Loe edasi: Katoliku koguduse taasasutamisest Tallinnas möödub 220 aastatJuba 1219. aastal alanud katoliku kiriku ajalugu Tallinnas katkes 1561. aastal, kui all-linna raad ja Harju-Viru rüütelkond vandusid truudust protestandist Rootsi kuningale Erik XIV-le ning likvideeriti siinne katoliiklik piiskopkond. Seoses Poola võimuperioodiga (1582 – 1629) kestis Lõuna-Eestis katoliiklus kauem, Tartust kujunes tänu jesuiitide tegevusele isegi oluline vastureformatsiooni keskus, kuid Rootsi vallutus 1625. aastal tegi sellele lõpu. Rootsi ajal oli katoliiklus Eestis ametlikult keelatud, kuigi siin üksikuid katoliiklasi kindlasti leidus.

Üks aasta Paavst Franciscuse visiidist Eestisse

Loe edasi: Üks aasta Paavst Franciscuse visiidist EestisseArmsad vennad ja õed !

25. septembril möödub üks aasta Paavst Franciscuse visiidist Eestisse. See sündmus täidab jätkuvalt meie südant tänulikkusega. Paavsti Eesti visiidi meenutamine ei ole ainult emotsionaalne ning lohutav mõte. See on eelkõige usu märk.

Katoliiklase jaoks Paavst ei ole ainult kiriku juht ja autoriteet. Ta on eelkõige Peetrus, kellele – ja ainult temale – Kristus ütleb: „Sina oled Peetrus, ja selle kalju peale ma ehitan oma kiriku, ja põrgu väravad ei saa sellest jagu“ (Mt 16:16). Ning Kirik õpetab: „Paavst, Rooma piiskop ning Püha Peetruse järeltulija, on „nii piiskoppide kui ka usklike paljususele ühtsuse püsiv ja nähtav printsiip ja vundament““ (KKK 882). Ta on meile eelkõige Peetrus ning tema misjon tuleneb mitte ainult „lihast ja verest vaid Taevasest Isast“ (Mt 16:17). Me kummardame ainult Kristust, aga me vaatame erilise armastusega neid, keda Kristus saadab meile ning nende hulgas on ka Rooma piiskop kui Kiriku ja usuühtsuse alus.

"Minu jaoks on tähtis tulla teie juurde ja olla veidi koos teiega," paavst Franciscus

Loe edasi: Möödunud on üks aasta paavsti visiidist. Sageli küsitakse, et millist mõju avaldas Püha Isa visiit Eestile? Katoliku kirikule? Kindlasti oli tegemist väga suure sündmusega mitte ainult Eestis katoliku kiriku ajaloos, vaid kogu riigis. Selge on see, et paljude inimeste südant Püha Isa visiit puudutas. Visiidi mõju on kindlasti kaugeleulatuv ja just nendele inimestele, kes ei ela Rooma Paavstiga ühenduses. Kuid hetkel ei olegi mõtet rohkem küsida või otsida selle ajaloolise visiidi mõju, vaid et see oli palvepäev, mis kestab edasi kõigi Eesti kristlaste hulgas. Kingitus, mida saame anda vastu Püha Isale, on tema eest iga päev palvetada. Meie palved on tema tugevus ja meie palvetest tuleb talle jõud kogu üleilmset Kirikut juhtida.

Pühakud, õndsad, märtrid

Loe edasi: Pühakud, õndsad, märtridViimasel ajal on palju olnud juttu õndsatest ja pühakutest, kuna Eesti Apostellikus Administratuuris on avatud esimene õndsakskuulutamise juhtum Rooma-Katoliku Kiriku ajaloos Eestis – peapiiskop Eduard Profittlichi SJ õndsakskuulutamine. Seega on õigustatud selgitada mõningaid kanoniseerimise termineid ja kirjutada lahti selle olemus.

Kõikide kristlaste eesmärgiks on pühadus – pürgimine pühaduse poole. Kuid osa meie hulgast lahkunuid on juba saanud pühaks või õndsaks. Üldiselt on need inimesed elanud koos Kristusega suures ligimesearmastuses ja vooruste kohaselt ning hetkel viibivad Jeesuse Kristuse juures taevas.

Uue õppeaasta alguses tervitusi Tartu Katoliku Koolist

Loe edasi: Uue õppeaasta alguses tervitusi Tartu Katoliku Koolist1938. aastal ostsid frantsiskaani õed Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsioonist Tšehhist maja Tartus, aadressil Gustav Adolfi 53 (praegune Jakobi 41) ja asutasid lasteaia, mis suleti pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal. 50 aastat tegutses praeguses koolimaja hoones nõukogude sõjakomissariaat. 1991. aasta novembris loodi 20-liikmelise initsiatiivgrupi koosolekul Katoliku Kiriku Haridusselts. Seltsi eesmärgiks oli rajada katoliku erakool, mille ülesandeks on anda noortele haridust, mis oleks kooskõlas kiriku õpetuse ning arenenud demokraatliku ühiskonna vajadustega.

1993. aastal 9. septembril toimus eelkooli avamispidu. Koolimaja õnnistas sisse isa Vello. 1994. aasta sügisel avati Tartu Katoliku Kooli esimene klass. Eelkool jätkas tööd lasteaiana.

 

Meenutusi Jumala laste suvelaagrist

Loe edasi: Meenutusi Jumala laste suvelaagristJuuli lõpus toimus Kodasema katoliku keskuses laager „Jumala laps tegudes“. Jumala lapse-teemaline laager toimus tegelikult juba kolmandat korda – kui möödunud aastatel õppisime, et oleme Jumala lapsed ja Jeesuse jüngrid ning et Jumal tahab olla meiega kahekõnes, siis sel aastal püüdsime aru saada, kuidas peaks Jumala lapseks olemine väljenduma meie tegudes. Selleks toimus igal laagripäeval üks pühapäevakoolitunni sarnane kohtumine väikestes gruppides, kus üheskoos päevateema üle arutleti. Nii saime näiteks teada, et Jumala laps jagab teistega oma ande, austab oma vanemaid, teab ja täidab oma kohustusi, elab armuseisundis, annab teistele andeks ja peab oma eeskujuks Neitsi Maarjat.

Lühike vestlus diakon Edgaras Versockisega

Loe edasi: Lühike vestlus diakon Edgaras VersockisegaSeminaristi Edgaras Versockise diakoniks pühitsemine leidis aset laupäeval, 22. juunil 2019 Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis. Piiskop Philippe Jourdan ütles diakoniks pühitsemise jutluses: "Ei ole suuremat armastust, kui anda oma elu nende eest, keda sa armastad, see on katoliikliku preesterluse sisu ja süda - ennast anda täielikult, kuni elu lõpuni, isegi rohkem - igavesti, Jumalale. Diakon Katoliku Kirikus on just teenimise inimene - see, kes teenib teisi."  Fotod Edgarase diakoniks pühitsemisest - GALERIIST. 

Kogu Katoliku Kirik Eestis palvetab Edgarase eest, jagab temaga seda rõõmu ning soovib talle palju õnne.

Järgnevalt lühike vestlus diakon Edgarasega.