Katoliku Kirik Eestis



125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist

Loe edasi: 125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist
3. jaanuaril 2017 täitus 125 aastat J. R. R. Tolkieni sünnist. John Ronald Reuel Tolkien sündis Lõuna-Aafrikas Bloemfonteini linnakeses. 1895. aastal siirdus pere Inglismaale. Ema ja õde, seejärel ka Ronald pöördusid baptistide traditsioonist katoliku usku. Oxfordis sõbrunes ta kirjanik C. S. Lewisega. Tolkien suri 81 aastasena 2. septembril 1973 Bournemothis. Tolkieni kultusteosed „Kääbik“ ja „Sõrmuste isand“ tunnistavad tema erakordsest loomevõimest kui ka tema katoliiklikust usust. Tolkien kuulub inglise apologeetide sellesse suurkujude kolmikusse, kes on andnud XX sajandi eluohtlikesse pööristesse tõugatud lääne tsivilisatsioonile niivõrd hädavajalikud pidepunktid Jumalas: koos Tolkieniga tema anglikaanlik sõber Lewis (1898-1963) ning mõlemale omal viisil ideelist ja ainelist tuge pakkunud katoliiklik kirjanik G. K. Chesterton (1874-1936).

 

Kas Iraanis leidub veel kristlasi? Intervjuu Teherani kaldea-katoliku peapiiskopi Ramzi Garmou'ga.

Loe edasi: Kas Iraanis leidub veel kristlasi? Intervjuu Teherani kaldea-katoliku peapiiskopi Ramzi Garmou'ga.

Tõlgitud ajakirjast “Dagen” (dagen.no), 30. mail 2016 - Intervjueerija Johannes Ek Reindal. Tõlgitud norra keelest ().
Šokk: peapiiskop Garmou, reisides ringi kaldea diasporaas, külastab lühidalt ka Norrat. Ta räägib, et paljud Lähis-Ida maadest põgenenud kristlased said šoki, kui Euroopasse tulid.
Vähemus: Iraanis on olnud kristlasi peaaegu 2000 aasta jooksul. Aga elu islamistliku revolutsiooni all iseloomustavad piirangud, isegi siis kui võimudelt on luba antud. Teherani kaldea peapiiskop Ramzi Garmau on näinud oma karja põgenevat rahulikemale karjamaadele Euroopas ja USAs.

 

Lundi kohtumisest ja reformatsiooni meenutamisest Rootsis

Loe edasi: Lundi kohtumisest ja reformatsiooni meenutamisest RootsisPüha Isa Paavst Franciscus ei olnud väga kaugel Eestist novembrikuu alguses kui ta külastas Rootsit, et üheskoos luterlastega meenutada reformatsiooni juubeliaastat Lundi katedraalis. Selle sündmuse tõttu oleme viimasel ajal tavalisest rohkem kuulnud reformatsiooni meenutamisest ning mulle tundub, et hetkel tasub veidi lähemalt sellel peatuda. Minul on olnud suur au ja õnn kohal viibida nii 31. oktoobril Lundis Paavst Franciscuse kohtumisel Luterliku Maailmaliidu esindajatega kui ka 1. novembril toimunud Pühal Missal Malmö jalgpallistaadionil, taas koos paavst Franciscusega, ning 18 000 Rootsi ja Taani katoliiklasega, mis oli kindlasti kõige suurem Püha Missa ja tõenäoliselt üks suuremaid religioosseid sündmusi viimase 5 sajandi jooksul Põhjamaades. Mõned küsivad minult, et kas midagi on muutunud pärast Lundi kohtumist? Tuleb tunnistada, et luterlased on võtnud Püha Isa vastu erakordselt südamlikult ja temaga koos kõiki katoliiklike delegatsioone.

Püha Risti Ülendamispüha palverännak Vastseliina 2016

Loe edasi: Püha Risti Ülendamispüha palverännak Vastseliina 2016Anno Domini 320..... Keisrinna Helena korraldab Jeruusalemmas väljakaevamis- ja ehitustöid. Selle tegevuse käigus leitakse ristipuu, millele oli inimkond naelutanud oma Lunastaja...

Kristus rääkis ristist juba enne oma ristisurma, andes meile vihje olla alandlikult valmis leppima elus paratamatult ettetulevate raskuste ja kannatustega ning püsides seejuures usus, lootuses ja armastuses. Kristuse rist olla leitud 14. septembril, millest alates tähistatakse seda päeva kui Püha Risti Ülendamispüha.

Ema Teresa loeng Nobeli rahupreemia saamisel

Loe edasi: Ema Teresa loeng Nobeli rahupreemia saamiselKatoliku Kirik on tõlkinud eesti keelde Ema Teresa Nobeli rahupreemia loengu. Loengu, mis puudutas, või isegi täpsemalt, vapustas paljusid 1979. aastal. Teksti tõlkis Helve Trumann ja toimetas Krista Hirvoja. 

Ema Teresa - loeng Nobeli preemia saamisel (1).


Kogunenud siia, et tänada Jumalat Nobeli rahupreemia eest, arvan, et on ilus palvetada Püha Assisi Frantsiskuse palvet, mis mind alati väga üllatab – me loeme õdedega seda palvet igal päeval pärast armulauda, sest see sobib nii hästi igaühele meist, ja ma imestan alati, et 400-500 aastat tagasi, kui Püha Assisi Frantsiskus selle palve koostas, olid neil samad raskused, mis meil täna. Ma arvan, et osal teist juba on see – nii et palvetame koos.(2)

Andeks antud Assisis

Loe edasi: Andeks antud AssisisPaavst Franciscus teeb 4. augustil isikliku palverännaku Assisi, Santa Maria degli Angelisse, kus asub püha Franciscuse pühamu – Porziuncola. Assisis tähistatakse siis nn. meeleparanduspüha, mis on tuntud nii Itaalias kui ka väljaspool Itaaliat. Eestis seda püha üldjuhul ei teata. Mis pühaga siis tegemist on? Ja mida tähendab see "Andeks antud Assisis" indulgents, et isegi paavst on otsustanud Halastuse Juubeliaastal sinna indulgentsi saama minna? See püha on seotud Kristuse ilmutusega püha Francicusele Assisis 2. augustil 1216, millest tänavu möödub siis 800 aastat. Saan siinkohal selgitada veidi selle rõõmupüha tagamaid, sest mul on isiklikult olnud võimalus osa võtta meeleparanduspüha tähistamisest.

 

Nähtamatute asjade nähtavaks tegemine. Vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga.

Loe edasi: Nähtamatute asjade nähtavaks tegemine. Vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga.

Juunikuus jõudis lõpuni Pühade Peetruse-Pauluse Katedraali vitraažide paigaldamine. Siinjuures väike vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga. 

Tallinna Katedraali aknaid kaunistavad kaunid vitraažid. Tänavu suvel ilmus veel juurde erinevaid uusi vitraaže. Kuidas sai kõik alguse? Kas see töö jätkub?

Kogu see projekt sai alguse 2002. aastal, kui isa Alfonso tegi juttu sellest, et meie katedraali aknaid võiksid kaunistada pühakute kujutised. Tundsin ise sel ajal, et tegemist on kaugelt rohkem kui ühe tavalise tellimustööga ja otsustasin sellele teemale pühenduda põhjalikult. Selle kavatsusega võtsin selle teema oma magistriõpingute sisuks ja tegin kahe aasta jooksul EKA klaasiosakonnas läbi magistriõppe, mille sisuks oli just nende vitraažide tegemine, alustades sellest, kuidas üldse kaasajal luua vitraaže ajaloolisesse interjööri nii, et oleks seos ka selle paiga ja koha ajalooga ning tegeledes põhjalikult ideele vastava kujutamisviisi väljatöötamisega. Selle aja jooksul läbisin mitmeid etappe oma ideekavandite väljatöötamisel ja jõudsin lõpuks antud lahenduseni.

Siseminister Hanno Pevkuri tervitus 18. juunil 2016 Pirita kloostris

Kõrgesti austatud nuntsius, piiskopid, kloostripere, daamid ja härrad!

Albert Schweitzer on öelnud: „Selleks, et olla pühak, ei pea olema ingel.“

Kas ema Elisabeth oli ingel või mitte, sellest saavad rääkida need, kes on temaga kokku puutunud. Täna on siin vähemalt üks nendest inimestest – isa Vello Salo. Eelmisel aastal ilmunud isa Vello elulooraamatu peatükist „Kõik teed viivad Rooma“ võime lugeda, kuidas ta 1945. aasta kevadel Rooma jõudes sai peavarju Püha Birgitta Majas. Isa Vello kirjutab: „Ühtäkki olin minagi saabunud „Igavesse Linna“ Rooma – nagu palverändaja Birgitta.

Isa Björn Göranssoni kõne 18.06.2016 Pirita kloostris

Loe edasi: Isa Björn Göranssoni kõne 18.06.2016 Pirita kloostris5. juunil 2016 kuulutas paavst Franciscus Roomas: “Pühima Kolmainu auks, katoliikliku usu ülendamiseks ja kristliku elu rohkendamiseks, volitatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse, pühade apostlite Peetruse ja Pauluse ja meie enda poolt, pärast vajalikku kaalutlemist ja sagedast jumaliku abi palumist ning küsinud nõu paljudelt meie vendadelt piiskoppidelt, kuulutame ja määrame, et õndsad Jeesuse ja Maarja Stanislaus Papczynski ja Maria Elisabeth Hesselblad on pühakud ja neid tuleb nendena austada kogu Kirikul. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.”

 

 

Pühad ema Maria Elisabeth Hesselblad ja Stanislaus Papzcinski. Kanoniseerimise muljeid Peetruse linnast

Loe edasi: Pühad ema Maria Elisabeth Hesselblad ja Stanislaus Papzcinski. Kanoniseerimise muljeid Peetruse...

Paavst Franciscus kuulutas pühaks birgitiinide ordu taaselustaja ema Maria Elisabeth Hesselbladi (1870-1957) ja mariaanide ordu rajaja Stanislaus Papzcinski (1631-1701). Selle tunnistajaks oli ka grupp palverändureid Eestist, keda Püha Isa pärast kanoniseerimise Missat peetud Angeluse palvuse ajal tervitas. Vatikan teatas, et Püha Peetruse väljakule oli kohale tulnud 40 000 palverändurit. Püha Ema Elisabeth ning püha Jeesuse ja Maarja Stanislaus arvati pühakute hulka Peetruse basiilika kellade saatel.