Katoliku Kirik Eestis



Andeks antud Assisis

Loe edasi: Andeks antud AssisisPaavst Franciscus teeb 4. augustil isikliku palverännaku Assisi, Santa Maria degli Angelisse, kus asub püha Franciscuse pühamu – Porziuncola. Assisis tähistatakse siis nn. meeleparanduspüha, mis on tuntud nii Itaalias kui ka väljaspool Itaaliat. Eestis seda püha üldjuhul ei teata. Mis pühaga siis tegemist on? Ja mida tähendab see "Andeks antud Assisis" indulgents, et isegi paavst on otsustanud Halastuse Juubeliaastal sinna indulgentsi saama minna? See püha on seotud Kristuse ilmutusega püha Francicusele Assisis 2. augustil 1216, millest tänavu möödub siis 800 aastat. Saan siinkohal selgitada veidi selle rõõmupüha tagamaid, sest mul on isiklikult olnud võimalus osa võtta meeleparanduspüha tähistamisest.

 

Nähtamatute asjade nähtavaks tegemine. Vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga.

Loe edasi: Nähtamatute asjade nähtavaks tegemine. Vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga.

Juunikuus jõudis lõpuni Pühade Peetruse-Pauluse Katedraali vitraažide paigaldamine. Siinjuures väike vestlus kunstnik Kai Kiudsoo-Värviga. 

Tallinna Katedraali aknaid kaunistavad kaunid vitraažid. Tänavu suvel ilmus veel juurde erinevaid uusi vitraaže. Kuidas sai kõik alguse? Kas see töö jätkub?

Kogu see projekt sai alguse 2002. aastal, kui isa Alfonso tegi juttu sellest, et meie katedraali aknaid võiksid kaunistada pühakute kujutised. Tundsin ise sel ajal, et tegemist on kaugelt rohkem kui ühe tavalise tellimustööga ja otsustasin sellele teemale pühenduda põhjalikult. Selle kavatsusega võtsin selle teema oma magistriõpingute sisuks ja tegin kahe aasta jooksul EKA klaasiosakonnas läbi magistriõppe, mille sisuks oli just nende vitraažide tegemine, alustades sellest, kuidas üldse kaasajal luua vitraaže ajaloolisesse interjööri nii, et oleks seos ka selle paiga ja koha ajalooga ning tegeledes põhjalikult ideele vastava kujutamisviisi väljatöötamisega. Selle aja jooksul läbisin mitmeid etappe oma ideekavandite väljatöötamisel ja jõudsin lõpuks antud lahenduseni.

Siseminister Hanno Pevkuri tervitus 18. juunil 2016 Pirita kloostris

Kõrgesti austatud nuntsius, piiskopid, kloostripere, daamid ja härrad!

Albert Schweitzer on öelnud: „Selleks, et olla pühak, ei pea olema ingel.“

Kas ema Elisabeth oli ingel või mitte, sellest saavad rääkida need, kes on temaga kokku puutunud. Täna on siin vähemalt üks nendest inimestest – isa Vello Salo. Eelmisel aastal ilmunud isa Vello elulooraamatu peatükist „Kõik teed viivad Rooma“ võime lugeda, kuidas ta 1945. aasta kevadel Rooma jõudes sai peavarju Püha Birgitta Majas. Isa Vello kirjutab: „Ühtäkki olin minagi saabunud „Igavesse Linna“ Rooma – nagu palverändaja Birgitta.

Isa Björn Göranssoni kõne 18.06.2016 Pirita kloostris

Loe edasi: Isa Björn Göranssoni kõne 18.06.2016 Pirita kloostris5. juunil 2016 kuulutas paavst Franciscus Roomas: “Pühima Kolmainu auks, katoliikliku usu ülendamiseks ja kristliku elu rohkendamiseks, volitatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse, pühade apostlite Peetruse ja Pauluse ja meie enda poolt, pärast vajalikku kaalutlemist ja sagedast jumaliku abi palumist ning küsinud nõu paljudelt meie vendadelt piiskoppidelt, kuulutame ja määrame, et õndsad Jeesuse ja Maarja Stanislaus Papczynski ja Maria Elisabeth Hesselblad on pühakud ja neid tuleb nendena austada kogu Kirikul. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel.”

 

 

Pühad ema Maria Elisabeth Hesselblad ja Stanislaus Papzcinski. Kanoniseerimise muljeid Peetruse linnast

Loe edasi: Pühad ema Maria Elisabeth Hesselblad ja Stanislaus Papzcinski. Kanoniseerimise muljeid Peetruse...

Paavst Franciscus kuulutas pühaks birgitiinide ordu taaselustaja ema Maria Elisabeth Hesselbladi (1870-1957) ja mariaanide ordu rajaja Stanislaus Papzcinski (1631-1701). Selle tunnistajaks oli ka grupp palverändureid Eestist, keda Püha Isa pärast kanoniseerimise Missat peetud Angeluse palvuse ajal tervitas. Vatikan teatas, et Püha Peetruse väljakule oli kohale tulnud 40 000 palverändurit. Püha Ema Elisabeth ning püha Jeesuse ja Maarja Stanislaus arvati pühakute hulka Peetruse basiilika kellade saatel.

 

Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

Loe edasi:  Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

12. septembrist teenib Peeter-Pauli koguduse juures uus preester isa Wodzisław Szczepanik. Siinjuures  lühiintervjuu isa Wodekiga (nagu ta palub end kutsuda).

Halastuse aasta on alanud. Millised oleks teie soovitused kristlasele Eestis Halastuse aasta puhul?
Kõige olulisem asi on lihtsalt paremini teada, mis on Jumala halastus. See põhineb eelkõige Piiblil ja eriti oluline on teada Luuka Evangeeliumit halastuse kontekstis. Välja on antud mitmeid häid raamatuid, mida lugeda Halastuse aasta puhul, kuid esile tõstaks püha Johannes Paulus II entsüklikat "Dives in Misericordia". Ainuke probleem on see, et seda pole tõlgitud eesti keelde. Samuti püha Faustina Kowalska "Päevik", mida samuti kahjuks ei ole eesti keeles. (*) Kuid Jumala halastuse ja armu kohalolu on inimestel võimalik kogeda sügavamalt Armulaua ja meeleparanduse sakramendi läbi.

Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.

Loe edasi: Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.Neljapäeval 5. novembril tähistas isa Vello Salo oma 90. sünnipäeva ja juubeliks ilmus ka tema elulooraamat, mille pealkiri on "Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu". Juubilari oli õnnitlema tulnud ligi 300 inimest, mis lõi rekordi kui suurima rahvaarvuga sündmus Okupatsioonide muuseumis. Külaliste seas oli erinevate kirikute esindajad, sõbrad ja tuttavad nii kodumaalt kui ka välismaalt. Kuid kõige esimesena oli kohal muuseumis isa Vello, eelnevalt just lõpetades oma elulooraamatu lugemise, mida ta kohe vahetult peale trükist saamist lugema hakkas. Mahukas teos, 260 lehekülge on koostatud Indrek Petersoo poolt ja raamatu kirjastas Kirjastus Gallus. Raamatut on võimalik osta hästivarustatud raamatupoodidest ning kaubanduskettidest, samuti koguduste juurest. Raamatu pealkiri põlvneb perioodist, mil isa Vello oli Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja.

Ikoonimaalija on tööriist Jumala käes. Intervjuu ikoonimaalija Sirje Säärega

Loe edasi: Ikoonimaalija on tööriist Jumala käes. Intervjuu ikoonimaalija Sirje Säärega

Käesoleval Maarjamaa juubeliaastal valmis Maarjamaa Kuninganna ikoon, mis paigutati Tartu Katoliku Kooli. Selle ikooni maalis eestlanna proua Sirje Säär. Siinjuures intervjuu Sirje Säärega ikoonimaalimisest ning kuidas suhelda ikoonidega.

Millal alustasite selle püha tööga - „akna avamisega nähtamatusse maailma"? Kes on olnud teie juhendajad?

Alustasin ikoonimaali õpingutega 1988. aastal. Esimene õpetaja oli preester Robert de Caluwe, kes tuli Eestisse Soomest ja andis väiksele grupile huvilistele esimesed õpetused ikoonimaalist. Edasi tuli juba võimalus osaleda Soomes Petros Sasaki kursusel. Hiljem õppisin Kreekas Ristija Johannese Kloostris õde Maksimi käe all bütsantsi ikoonimaali tehnikat ja aasta tagasi osalesin Konstantinos Ksenopoulose kursusel.

Palverännak Pühale Maale: 22.-30. oktoober 2014

Meid oli preestriga kokku 22 inimest, kes võtsid tänavu oktoobris ette teekonna Pühale Maale, et olla seal, kus asuvad meie usu juured ja käia samal põrmul, millel kõndis inimesena Jumala poeg. Tänapäeva palveränduril ei ole üldjuhul enne pensionipõlve mahti võtta selga seljakott ning kätte kepp ja minna teele pühadesse paikadesse, et leida lohutust või lunastust ning mõista Jumala armastuse suurust. See nõuaks meie argises elus liiga pikka eemalviibimist oma töödest-tegemistest....Kuid arved tahavad maksmist igas kuus. Aga inimene kohaneb ja kui muud üle ei jää, võtab appi tänapäevasemad vahendid. Ja kuigi kohale lennutas meid Air Balticu lennuk ning paigast paika aitas liikuda muhhameedlasest bussijuht, oli see tõeline palverännak selle kõige ehedamas tähenduses.

Studium Catholicum Helsingis

Loe edasi: Studium Catholicum HelsingisStudium Catholicum on Helsingis asuv katoliiklik kultuurikeskus. Kesklinnas, vaid paari sammu kaugusel sadamast ja Toomkirikust on võimalik kohtuda üllatavalt suure hulga katoliikliku pärandiga, mille hoidjateks on dominiiklastest vennad. Studium loodi 1949. aastal dominiiklaste poolt ja kujutab endast esiteks kindlasti dominiiklaste keskust/kloostrit koos kabeliga, kus igapäevaselt toimuvad Missad, Laudes,Vesper ja teised liturgilised tegevused, kuid ka rekollektsioonid, vestlusringid ning katehheesid erinevatele rühmadele. Studiumis õpetavad dominiiklased heebrea keelt ning teisi keeli, mille järele on parajasti nõudlus. Kuid Studiumi põhifookus on raamatukogul.