Armsad vennad ja õed!

On jäänud veel mõned päevad, enne kui saame kodudes ja kogudustes ning eriti oma südames ja hinges tähistada rõõmusõnumit, et „meile sünnib laps, meile antakse poeg“ (Js 9:5)!

Hiljuti andis paavst Franciscus välja apostelliku kirja „Admirabile Signum“ („Imeline märk“), mille lugemist ma kõigile soovitan, sest see on väga ilus mõtisklus jõulude ja jõulusõime tähendusest. Selles kirjas meenutab Püha Isa, kuidas Assisi püha Franciscus 1223. aastal Itaalias Greccio linnas esimese jõulusõime ehitas. Ehkki päris esimene jõulusõim oli Jeesuse sõim Petlemmas, pani katoliiklikule jõulusõimetraditsioonile aluse just Assisi Franciscuse tehtud jõulusõim. See komme on seotud jõulupühade liturgilise tähistamisega. Püha Isa kirjutab: „25. detsembril tulid Grecciosse kokku frantsisklaste ordu vennad ühes kohalike talunikega, kes tõid kaasa lilli ja tõrvikuid, et seda püha ööd veel kaunimaks muuta. Franciscus leidis saabudes eest heina täis sõime ning eesli ja härja. Kõiki kohalviibijaid täitis jõulusõime juures sõnuseletamatu rõõm, mille sarnast polnud nad varem kogenud. Seejärel pühitses preester sõimel Euharistiat, väljendamaks sidet Jumala Poja lihakssaamise ja Armulaua vahel.”

Lõppes 23. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival. Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute, seal hulgas ka Rooma-Katoliku Kirik, esindajad hindasid Pöffi põhivõistlusprogrammi 21. filmi. Oikumeenilise žürii preemia sai film, mille idee toetab kristlikke ja üldinimlikke väärtusi, empaatilist ja üksteisega arvestavat elukorraldust ning elu pühadust. See on film, mis toetab vaatajat isiklike valikute tegemisel ja mille muudavad mõjuvaks tugev stsenaarium ning meeldejäävad näitlejatööd.

Oikumeenilise žürii 2019.a. preemia sai Saksa-Austria film Mustlaskuninganna (rež. Hüseyin Tabak).

Filmi peategelane on kõigi kriteeriumide järgi liigitatav kaotajate sekka, kuid ometi keeldub ta ohvri rollist, rühib elus edasi ja nõuab ka teistelt pingutust ning lugupidavat ja väärikat kohtlemist. Üha edasi püüeldes, oma põhimõtetele kindlaks jäädes kummutab ta ümbruskonna eelarvamused.

Püha Isa paavst Franciscus võttis täna, 28. novembril 2019 Apostellikus palees Vatikanis vastu Eesti Vabariigi Presidendi proua Kersti Kaljulaidi.

Südamliku vestluse ajal President Kaljulaid tänas Püha Isa tema visiidi eest Eestisse.

Apostellik nuntsius Petar Rajič andis üle oma volikirja 21. novembril 2019 Eesti Vabariigi Presidendile. Apostellik nuntsius on paavsti diplomaatiline esindaja riikides, millega on Püha Toolil ametlikud diplomaatilised suhted. Ta vastab erakorralise ja täievolilise suursaadiku ametiastmele.

Apostellik nuntsius peapiiskop Petar Rajič resideerub Vilniuses, Leedus.

Ta on ühtlasi Püha Tooli nuntsisu Leedus ja Lätis.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid külastas Rooma-Katoliku Kirikut Tallinnas ning kohtus piiskop Philippe Jourdaniga. Tegemist oli viisakusvisiidiga enne riigipea visiiti Rooma ja Vatikani 28. novembril, kus ta kohtub paavst Franciscusega.

Presidenti tervitas Peeter-Pauli kirikus Püha Miikaeli lastekoor. Roomakatoliku kiriku ajaloost rääkis ajaloolane Toomas Abiline, külastati Dominiiklaste kloostri ristikäike ning seejärel suunduti koos piiskopiga Püha Johannes Paulus II saali töökohtumisele, mis oli mõeldud Rooma visiidi ettevalmistuseks. Kohal viibis ka EV suursaadik Püha Tooli juures hr. Paul Teesalu, kes saadab presidenti kohtumisel paavstiga.

Kohtumisel arutati keskkonnaküsimusi, üksteisest hoolimist ja ligimese austamist ühiskonnas ning perekonnas ning kuidas saaks riik ja kirik rohkem koostööd teha ühise heaolu nimel. Piiskop Philippe Jourdan andis edasi oma parimad soovid ja tervitused Rooma Paavstile. “Viime omalt poolt tervitused Vatikani ja mul on hea meel, et te usaldate mind neid tervisi edasi viima,“ vastas Kaljulaid piiskop Jourdanile.

Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018, edastades riigipeale ühtlasi kutse külastada Vatikani.

Pildigalerii:SIIT. (Fotod: EVP kantselei)

Pühapäeval, 13. oktoobril kanoniseeris paavst Franciscus järgmised õndsad: John Henry Newman, Giuseppina Vannini, Maria Teresa Chiramel Mankidiyan, Dulce Lopes Pontes, Margarita Bays.

Seega, Katoliku kirik sai 5 uut pühakut.

Rooma oli kogunenud kanoniseerimismissale Püha Peetruse väljakule ligi 100 000 inimest, sealhulgas eekõige Britannast, sest pühakute hulka arvati kardinal John Henry Newman, kes on suur katoliku teoloog ja filosoof ning kelle pühakukskuulutamist on kaua aega oodatud. 2018.aastal kinnitas Pühakukskuulutamise kongretsioon imeteo, mis juhtus 2013 aastal Ameerikas, kui noorel naisel oli keeruline olukord rasedusega. Toimus eriline ime palve läbi ja pr. Villalobos sünnistas terve tütre ning hiljem veel ühe lapse.

Ilmunud on uus katoliiklik palveraamat "Au olgu Jumalale". Palveraamatut on võimalik osta Peeter-Pauli koguduse kantseleist hinnaga 3 eurot.

Palveraamatus on erinevaid palveid, mida palvetada enne ja pärast Missat, erinevate pühakute eeskoste palveid, mõned olulisemad litaaniad ja palju teisi palveid palvetamiseks.

Iga kuu esimesel neljapäeval kell 9.00-18.00 toimub Tallinna Peeter-Pauli Katedraalis adoratsioon Pühima Sakramendi ees. Järgmine adoratsioon toimub neljapäeval, 5. septembril 2019.

Palume neil, kes on valmis veetma tunnikese Pühima Sakramendi ees, panna oma nimed kirja kiriku teadete tahvlil olevasse graafikusse. Hea oleks, kui igal tunnil oleks adoratsioonil vähemalt kaks inimest.

1933.a. hakkas levima katoliiklik häälekandja "Kiriku Elu". Selle idee algatas isa Eduard Profittlich Sj. Peatoimetajaks oli R. Lenzbauer. Ajaleht oli populaarne nii katoliiklaste seas kui väljaspool katoliku kirikut teiste kristlike konfessioonide seas. On teada tunnistajate põhjal, et paljud Eesti intellektuaalid ja haritlased lugesid ajalehte "Kiriku elu" usinasti ning väljaanne oli tõesti esimese Eesti Vabariigi ajal populaarne, kajastades usuelu nii Eestist kui maailmast, kiriku ajalugu ning teoloogiat. Tänaseks on Eesti Rahvusraamatukogu digitaliseerinud kõik 30ndate "Kiriku Elu" ajalehe numbrid ja need on vabalt loetavad Digarist. Link ajalehtede digitaliseeritud andmebaasile asib SIIN: KIRIKU ELU.

Laupäev, 24. august on püha Bartolomeuse kirikupüha. Peeter-Pauli kogudus otsustas, et Missa on ka katedraalis hommikul kell 8.00 (vaatamata, et toimub palverännak Viru-Nigulasse). Kuid ei toimu Missa järgset tavapärast hommikust adoratsiooni Pühima Altarisakramendi ees.