Katoliku Kirik Eestis



Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Peeter-Pauli katedraalis

Loe edasi: Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Peeter-Pauli katedraalis

Teie Ekstsellentsid,

Kallid vennad preestrid,
Auväärsed ametiisikud,
Vennad ja õed Kristuses,

Mul on suur rõõm pühitseda Missat teiega selles katedraalis, mis on pühendatud apostlitele Peetrusele ja Paulusele. Ma toon teile soojad tervitused Tema Pühaduselt paavst Franciscuselt, kes tagab teile oma palved ja annab oma õnnistuse kogu katoliku kogukonnale sellel maal. Ma tervitan Tema Ekstsellentsi peapiiskop Pedro López Quintanat, apostellikku nuntsiust, kes mind neil päevil saadab, piiskop Philippe Jourdani, Eesti apostellikku administraatorit, ja ka preestreid, vaimulikke ja ilmalikke usklikke. Ma tänan ametivõimude ja teiste kristlike konfessioonide esindajaid, kes austavad meid oma kohalolekuga.

Peaminister tunnustas paavst Franciscuse tööd maailmas ja piiskop Philippe Jourdani nähtava katoliku kogukonna ülesehitamise eest riigis

Loe edasi: Peaminister tunnustas paavst Franciscuse tööd maailmas ja piiskop Philippe Jourdani nähtava...Peaminister Taavi Rõivas kohtus Püha Tooli riigisekretäri kardinal Pietro Paroliniga ning ütles, et hindab kõrgelt paavst Franciscuse tööd nii inimlike väärtuste eest seismisel kui ka konfliktide ja kriiside lahendamisel. Rõivase sõnul on paljudele meelde jäänud paavsti sõnad Lesbose saarel, kus ta ütles, et põgenikud ei ole pelk statistika, vaid inimesed näo, nime ja omaenda lugudega, teatas riigikantselei. Samuti väärib Rõivase sõnul tunnustust paavsti töö puhtama looduse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Peaminister tänas ka roomakatoliku kiriku piiskoppi Eestis, Philippe Jourdani, kes on Eestis alates 2005. aastast ja on üles ehitanud ligi 6000-liikmelise koguduse. Peaministri sõnul on roomakatoliku kirik Eestis nähtav ja mängib kristlike väärtuste kandjana ühiskonnas olulist rolli.

Allikas: Vabariigi Valitsus, 10.05.2016

Kirik peab leidma tee igaühe juurde, et teda aidata edasi minna ja Jumalale läheneda

Loe edasi: Kirik peab leidma tee igaühe juurde, et teda aidata edasi minna ja Jumalale lähenedaPaavst Franciscuse vastne ekshortatsioon "Amoris Laetitia" ei muuda kiriku õpetust ei lahutuste ega homoseksuaalsete inimeste osas, küll aga paneb rohkem rõhku sellele, et tuleb tähelepanu pöörata neile, kes ei ela õpetusega kooskõlas, selgitas Eesti katoliku piiskop Philippe Jourdan intervjuus Postimehele. Intervjuu tegi Evelyn Kaldoja. Loe täismahus intervjuud lähemalt SIIT. Terviktekst (inglise keeles) paavsti uuest dokumendist on leitav Vatikani kodulehele: www.vatican.va. 
Allikas: Postimees.ee, 8. aprill 2016

Asutati Dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi sihtasutus

Loe edasi: Asutati Dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi sihtasutusTallinna kogudus asutas 16. märtsil 2016 Dominiiklaste ajaloolise kloostrikompleksi sihtasutuse, mille eesmärgiks on arendada Tallinna vanalinnas asuvas dominiiklaste ajaloolises kloostrikompleksis kultuurilist, hariduslikku, museaalset, turismialast ja muud tegevust (sh võimaldades usulistel ühendustel korraldada kloostrikompleksis usulist tegevust) ning toetada ja korraldada kloostrikompleksi restaureerimist.

 

 

Kalender A.D. 2016

Loe edasi: Kalender A.D. 2016Eesti Apostelliku Administratuuri kalender ja aadressiraamat A.D. 2016 on olemas ka elektroonilise rakendusega ja võimalik allalaadida SIIT. Selleks peab olema ka laetud teil arvuti või mobiili vastav rakendus, mida leiate näiteks Google Play lehelt. Epub formaadis on laetav SIIT. Küsimuste korral võtke ühendust administraatoriga.

 

 

 

 

Hariduse teelahkmest

Loe edasi: Hariduse teelahkmest

Ajalehes Eesti Kirik ilmus artikkel Eesti erakoolide olukorrast. Avaldame autori loal artikli katoliku kiriku kodulehel. Täismahus artiklit loe ajalehes Eesti Kirik.

Haridus- ja teadusministeeriumi ees on ühe mehe kuju ja sama maja sees on tema nime kandev saal. See mees on Peeter Põld. Ta oli 1909–1919 Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli direktor, mis oli erakool. Tsaariaja lõpus sai emakeeles õpetada ainult erakoolides. Ilma erakoolideta oleks tsaariaja lõpus olnud päris raske emakeelse hariduse järjepidevust säilitada. Pärast tegi see tubli erakooli direktor ka Tartu ülikooli esmakordselt ajaloos ehk 1919. aastal eestikeelseks.

Isa Vello Salost artikkel ajalehes Eesti Kirik

Loe edasi: Isa Vello Salost artikkel ajalehes Eesti Kirik 5. novembril 90. sünnipäeva tähistav katoliku preester Vello Salo on teada-tuntud nii oma erudeerituse kui tegevuse laiahaardelisuse poolest. Pika loetelu võiks koostada valdkondadest, milles ta on avalikus debatis oma kaaluka sõna sekka öelnud. Siinjuures viimati tehtud intervjuu isa Velloga ajalehes Eesti Kirik. Loe edasi SIIT.

 

 

 

 

Siseminister andis Vello Salole üle ministeeriumi teenetemärgi

Loe edasi: Siseminister andis Vello Salole üle ministeeriumi teenetemärgiPreester Vello Salo pälvis siseministeeriumi hõbeteenetemärgi suure panuse eest Eesti usu- ja kultuuriellu ning silmapaistvate teenete eest okupatsioonivõimude repressiivpoliitika uurimisel. Siseminister Hanno Pevkur andis teenetemärgi üle pühapäeval 25. oktoobril Pirita kloostris. „Tänavusel Maarjamaa 800. juubeliaastal saame eriliselt esile tõsta isa Vello Salo aktiivset tegevust meie ajaloo uurimisel ja teadvustamisel nii läbi tema kirjastuse Maarjamaa väljaannete kui ühiskonnas laiemalt," märkis Pevkur üleandmisel. 5. novembril tähistab roomakatoliku kiriku vaimulik, literaat, tõlkija ja kirjastaja Vello Salo oma 90. sünnipäeva. Aastast 2001 on ta Pirita kloostri preester. Salo on avaldanud ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil ning ta juhtis pikka aega okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikku komisjoni. Siseministeeriumi hõbeteenetemärk antakse vääriliste teenete ja tulemusrikka koostöö eest.

Suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), esindades tuntavat osa Eesti elanikkonda ühendavaid kirikuid, käsitleb ka ühiskonna probleeme ja püüab kaasa aidata nende lahendamisele. Juba juuni algul, kui valitsus asus arutama põgenike vastuvõtmise küsimust, tegi EKN pöördumise, pakkudes sellekohast koostööd. EKN näeb põgenike aitamises kristliku ligimisearmastuse ja piibelliku ellusuhtumise väljendust. On ju pühakirjas korduvalt juhitud tähelepanu kodutute ja abivajajate toetamise vajadusele ning kästud olla külalislahked (Mt 25:35;1Tm 5:10; Hb 13:1-3 jne). Põgenike aitamine on ka üldinimlik nõue ja kooskõlas Euroopa põhiväärtustega.