Katoliku Kirik Eestis



Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis

PaavstVatikanis„Kätte on nüüd jõudnud aeg koos töötada, et kaotada laste kuritarvitamise kurjus,“ ütles Paavst Franciscus oma kõnes, mille ta pidas alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumise lõpus. „Kätte on jõudnud aeg leida kõigi mängusolevate väärtuste õige tasakaal ja anda ühtsed juhised Kirikule, vältides kaht äärmust: 'õiglust', mille on esile kutsunud süü mineviku vigade pärast ja meediasurve, ning 'kaitset', mis ei suuda vastu astuda nende raskete kuritegude põhjustele ja tagajärgedele.“


Rääkides kirikujuhtidele, eelkõige maailma piiskopkonna konverentside presidentidele, ütles Püha Isa: „Kiriku eesmärgiks on kuulda, valvata, kaitsta ja hoolitseda kuritarvitatud, ärakasutatud ja unustatud laste eest, olenemata nende asukohast.“ Selle eesmärgi saavutamiseks, jätkas ta: „peab Kirik tõusma kõrgemale ideoloogilistest vaidlustest ja ajakirjanduspraktikast, mis kasutavad sageli ära, erinevate huvide tõttu, väikeste kogetud tragöödiat.“

Globaalne kontekst


Paavst Franciscus alustas oma pöördumist laste seksuaalse kuritarvitamise asetamisega globaalsesse konteksti. Kohtumise töö tulemusena, ütles ta, „oleme taas kord mõistnud, et alaealiste seksuaalse kuritarvitamise nuhtluse raskus on, ning on ajalooliselt olnud, laialt levinud nähtus kõigis kultuurides ja ühiskondades.“ Isegi täna, ütles ta, on raske saada tõelist ettekujutust „nähtuse tegelikust ulatusest,“ sest seksuaalsest kuritarvitamisest sageli ei teatata, „eriti perekondades toime pandud suurest arvust.“ Viidates parimatele saadaolevatele andmetele - „mis minu arvates on siiski poolikud,“ - ütles Paavst, et „esimene tõde, mis ilmneb,“ on see, et „need, kes on toime pannud füüsiliselt, seksuaalselt või emotsionaalselt vägivaldse kuritarvitamise, on peamiselt lapsevanemad, sugulased, treenerid ja õpetajad.“


Paavst järeldab, et „me seisame seega silmitsi universaalse probleemiga, mis on peaaegu kõikjal traagiliselt olemas ja mõjutab kõiki.” „Kuid tuleb selgelt välja öelda,“ jätkab ta, „et mõjutades tõsiselt meie ühiskondi tervikuna, ei ole see kuri mingil moel vähem koletislik, kui see toimub Kiriku sees.“ Tõepoolest, „selle ülemaailmse nähtuse jõhkrus muutub Kirikus veelgi raskemaks ja skandaalsemaks, sest see on täiesti vastuolus Kiriku moraalse autoriteedi ja eetilise usaldusväärsusega.“


Kirik, ütleb Paavst Franciscus: „tunneb end olevat kutsutud võitlema selle kurja vastu, mis lööb Kiriku missiooni keskmesse, milleks on kuulutada evangeeliumi väikestele ja kaitsta neid ablaste huntide eest.“ Ta rõhutab, et „kui Kirikus peaks tekkima isegi üksik kuritarvitamise juhtum, mis juba iseenesest on metsik, tuleb selle juhtumiga tegelda ülima tõsidusega.“


Paavst Franciscus märgib, et alaealiste seksuaalse kuritarvitamise nähtust ei saa mõista ilma „võimu“ arvestamata, „kuna see on alati võimu kuritarvitamise tulemus“, mis esineb ka „muudes kuritarvitamise vormides“ nagu „laps-sõdurid, laps-prostituudid, nälgivad lapsed“, inimkaubanduse ohvrid, „laps-sõjaohvrid, pagulaste lapsed, abordiga katkestatud lapsed ja nii paljud teised.“


Kurja vaimu ilming


Kuid, jätkab Paavst „kogu selle julmuse ees, kogu selle iidoleid kummardava laste ohverdamise ees raha, võimu, uhkuse ja ülbuse jumalale ei piisa üksi empiirilistest selgitustest.“ Kuigi empiirilised selgitused võivad anda selgituse, „ei suuda nad anda meile tähendust.“ Niisiis küsib ta, „mis oleks selle kriminaalse nähtuse eksistentsiaalne 'tähendus'.“ „Oma inimliku laiuse ja sügavuse valguses ei ole see midagi muud kui kurja vaimu tänapäeva ilming.“ Ta hoiatab, et „kui me seda mõõdet ei võta arvesse, jääme me tõest kaugele ja meil puuduvad tõelised lahendused.“


Paavst Franciscus ütleb, et „nii nagu me peame võtma kõik praktilised meetmed, mida terve mõistus, teadus ja ühiskond pakuvad, ei tohi me ka seda reaalsust silmist kaotada; me peame kasutusele võtma vaimsed vahendid, mida Issand ise meile õpetab: alandlikkus, enesesüüdistus, palve ja meeleparandus.“ Ta ütleb, et see on „ainus viis kurja vaimu ületamiseks.“


Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juhendamisel sõnastatud „parimate tavade“ ja alaealiste kaitset puudutava paavstliku komisjoni töö ning alaealiste kaitse kohtumise tulemuste põhjal ütles Paavst Franciscus, et edasiminev Kirik keskendub eelkõige kriisi kaheksale aspektile: laste kaitsele, laitmatule tõsidusele, tõelisele puhastamisele, kujundamisele, piiskopkonna konverentside juhiste tugevdamisele ja ülevaatamisele, kuritarvitatutele kaaslaseks olemisele, digitaalsele maailmale ja seks-turismile.“


Eriti kordas Paavst Franciscus oma pühendumust sellele, et „Kirik teeb kõik, mis on vajalik selleks, et anda kohtu alla igaüks , kes on sellised kuriteod toime pannud. Kirik ei püüa kunagi maha vaikida või mitte tõsiselt võtta alaealiste kuritarvitamise mis tahes juhtumit.“


Püha Isa tänas ka kõiki preestreid ja pühitsetud isikuid, „kes teenivad Issandat ustavalt ja täielikult,“ hoolimata „oma ametivendade häbistavast käitumisest“; samuti „enamikku preestreid, kes ei ole mitte ainult oma tsölibaadi suhtes ustavad, vaid veedavad oma elu ametis, mis on tänapäeval veelgi raskem nende väheste (kuid alati liiga paljude) ametivendade skandaalide tõttu.“ Ta tänas ka neid ustavaid, „kes on hästi teadlikud oma pastorite headusest ja kes jätkavad nende eest palvetamist ja nende toetamist.“


Võimalus puhastada


Lõpetuseks rõhutas Paavst, kui tähtis on „muuta see kurjus puhastamise võimaluseks.“ Tsiteerides Edith Steini, Risti Püha Teresa Benedictat, ütles Paavst Franciscus: „Kindlasti on maailma ajaloo otsustavaid sündmusi oluliselt mõjutanud hinged, kellest ajaloo raamatud vaikivad.“ „Jumala püha, ustav rahvas,“ selgitas ta, „tõestab oma igapäevases vaikuses, paljudes vormides ja viisides pidevalt ja kinnitab „kangekaelse“ lootusega, et Issand ei hülga kunagi, vaid säilitab püsiva ja nii paljudel juhtudel valuliku pühendumuse oma lastele.“


„Parimad tulemused ja kõige tõhusam otsus, mida saame ohvritele, Püha Ema, Kiriku rahvale ja kogu maailmale pakkuda,” ütles paavst,“ on pühendumine isiklikule ja kollektiivsele pöördumisele, õppimise alandlikkusele, kõige haavatavamate inimeste kuulamisele, abistamisele ja kaitsmisele.


Kõik-välja võitlus kuritarvitamise vastu


Ja ta lõpetas pöördumise „oma südamest tuleva üleskutsega kõik-välja võitlusele alaealiste kuritarvitamise vastu nii seksuaalselt kui ka teistes valdkondades, kõigi võimude ja üksikisikute poolt, sest me tegeleme kohutavate kuritegudega, mis tuleb kustutada maapinnalt: seda nõuavad kõik need paljud perekondadesse ja meie ühiskonna erinevatesse kohtadess peidetud ohvrid.“

Allikas ja foto: Vatikani Meedia

 

Social button for Joomla