Katoliku Kirik Eestis



Roomas lõppes Amazonase sinod

sinodamazonPühapäeval, 27. oktoobril 2019, koos paavst Franciscuse ametliku pöördumisega, lõppes Roomas aset leidnud nn Amazonase piiskopisinod. Sinod töötas perioodil 6.-26. oktoobrini, millel osales 185 hääleõigusega piiskoppi ning sadakond orduinimest, eksperti ja vaatlejat. Ettevalmistavad materjalid avalikustati 2018. aasta juunis, millega määrata ära sinodi põhiteemad; sinodi töödokument (instrumentum laboris) valmis 2019. aasta juunis, peakirjastatud „Amazonas – kiriku ja kõikehõlmava ökoloogia uued rajad“ („Amazonia, new paths for the Church and for an integral ecology"), mis seadis aruteluks Amazonase regiooni katoliiklaste vajadused ja selle taustal kogukiriku võimalused. 28.-30. augustil 2019 kohtusid Amazonase regiooni piiskopid isekeskis.



Piiskopisinodi lõppdokument avaldati 26. oktoobril 2019. See koosneb 120 punktist, millest igaüks hääletati läbi. Piiskopisinodid ning selle dokumendid on paavsti nõustavad ega ole Rooma-Katoliku Kiriku jaoks siduvad, kuni paavst selle sätteid ei kinnita. Paavsti vastavat sinodijärgset läkitust oodatakse veel käesoleva aasta jooksul.

Paavsti pöördumine 27. oktoobril käsitles kokkuvõtvalt sinodi nelja mõõdet, millest ühtegi ei tohiks käsitleda eraldiseisvana, lahus kiriklikust kontekst: kultuurilist, ökoloogilist, sotsiaalset ja pastoraalset.

Kultuurilise mõõtme kohta piiskopisinodil väljendas paavst heameelt, et roomakatoliku kirik austab rahvaste traditsioone ja kultuuri, sest selle pinnal kirik kasvabki. „Evangeelium tuleb esitada kultuuris mõistetavalt ja vastuvõetavalt“, ütles paavst.

Ökoloogia mõõtmega seoses tunnustas paavst „Friday for future“ initsiatiivi, millega noor põlvkond väljendab oma teadlikkust ja vastutustunnet. „Oleme näinud, kui palju noori räägib Amazonase kasuks,“ ütles paavst. Paavst meenutas, et ökoloogia tähtsust kirikus ja maailmas oli talle näidanud oikumeeniline patriarh Bartholomeus.

Sotsiaalse mõõtme erakordsus tuleb ilmsiks just Amazonase piirkonnas, kus lokkab inimkaubandus ja ekspluateerimine.

Neile olukordadele saab kirik lahenduseks anda pastoraalse mõõtme. Amazonase piirkond vajab uute preestriseminaride asutamist koos seminaristidega põlisrahvaste seast. Evangeeliumi kuulutamisel peab osalema kogu jumalarahvas – vaimulikkond, orduinimesed, mehed ja naised. Paavst lubab koostöös Usudoktriini kongregatsiooniga uurida naiste kaasamist diakonaadis „nii, nagu see oli algkirikus“. „Me pole ikka veel aru saanud, mida naised kirikus tähendavad," mainis paavst.

Oma kõnes puudutas paavst ka nn Amazonase riitust, millega hakkab edaspidi tegelema Jumalateenistuse kongregatsioon. Katoliku kiriku juba olemasolevale 23 erinevale riitusele lisaks esindaks see „Amazonase rahvaste liturgilist, teoloogilist, kirikukorra ning vaimulikku pärandit“.

Kirikul on õppida Amazonase misjonisituatsioonist. Paavst soovis, et orduinimesed ja Püha Tooli diplomaadid „veedaksid vähemalt ühe aasta misjonimaadel“, ning et traditsiooniliste misjonimaade preestrid, kes on kutsutud teenima Euroopasse ja lääneriikidesse, jõuaksid oma kodumaale tagasi.

Paavst Franciscus palus meediat, kes analüüsib sinodi lõppdokumenti, „mitte jäigastuda distsiplinaarküsimustes“, nagu näiteks küsimuses preestrite tsölibaadist, vaid hoida silme ees „suurt tervikut“. Paavst selgitas: „Mõni mõtleb, et traditsioonid on museaalid, midagi vana. Ma ütlen meelsamini vastupidist: traditsioon on liikumine tulevikku, mitte tuha valvamine. See on kui juur, mille kaudu puu saab oma mahlad ja toob esile viljad.“

Loe lähemalt edasi Amazonase piiskopisinodist ja lõppdokumendist: SIIT.

Social button for Joomla