Katoliku Kirik Eestis



Palvus Lundi katedraalis 31. oktoobril 2016

Loe edasi: Palvus Lundi katedraalis 31. oktoobril 2016Paavst Franciscus pidas koos Luterliku Maailmaliidu presidendi piiskop Munib Younani ja peasekretäri pastor dr. Martin Junge osavõtul oikumeenilise palvuse Lundi katedraalis, millest võttis osas Rooma-Katoliku Kiriku Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan ja EELK peapiiskop Urmas Viilma ning Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus. Paavst Franciscus ja piiskop Mounib Younan kirjutasid alla ühisavaldusele Lundi katedraalis, millega lubavad katoliku kirik ja luterlik kirik jätkata ühist dialoogi, et kõrvaldada takistused, mis takistavad saavutada täielik ühtsust. Samuti märgiti ühisavalduses, et üheskoos tuleb aidata abivajajaid ja kannatajaid.

Ad resurgendum cum Christo

Loe edasi: Ad resurgendum cum ChristoUsudoktriini Kongregatsioon avaldas teisipäeval 25. oktoobril uue dokumendi Ad resurgendum cum Christo, millega sätestas nõuded surnud inimeste krematsioonile ja matmisteenistusele. Uute instruktsioonide järele nõudluse tingis olukord, kus tihti jäätakse lahkunud inimese põletatud tuhk urniga koju või mõnda teise asupaika. See ei ole vastavuses sellega, mida palub Kirik, et urn lahkunu tuhaga saaks paigaldatud vastavasse pühasse pühitsetud paika või surnuaeda. Dokument nõuab, et tuhka ei hoitaks kodus, ei visataks maa peale või merre, mida harjumuspäraselt tihti tehakse. “Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud pühades kirjades, ja et ta maeti maha ja äratati kolmandal päeval üles pühade kirjade järgi ja et ta näitas ennast Keefasele, seejärel neile kaheteistkümnele” (1 Kr 15: 3-5). Isiku tuha urniga paigaldamine surnuaeda või mõnda teise vastavalt pühitsetud paika on seotud kristliku usuga – ühinemine Kristuse ristisurmaga ja koos Temaga ülestõusmine. “Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus” (Rm 6:4). See on kristlik usk ja lähtub kristlikust traditsioonist. Väljaantud dokument Ad resurgendum cum Christo keelab lahkunud inimese tuhaurnide hoidmise kodudes või laialipaiskamise ning nõuab lahkunu matmistalituse läbiviimist ning urniga tuha paigaldamist vastavasse paika, mis on mõeldud lahkunu maha matmiseks.

Allikas: Ad resurgendum cum Christo

Paavst Franciscuse Rootsi visiidi eel: tänu, ühine tunnustus ja kahetsus

Loe edasi: Paavst Franciscuse Rootsi visiidi eel: tänu, ühine tunnustus ja kahetsusLuterliku Maailmaliidu peasekretäri pastor dr Martin Junge kommenteeris Vatikanis kolmapäevasel pressikonverentsil, et paavst Franciscuse eelseisev visiit Rootsi ja osalemine reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamisel edastab sõnumit kristlaste ühtsusest, dialoogist ja kaastundest ligimese vastu. Ta leiab, et eelseisev paavsti välisvisiit on märgilise tähendusega, et üheskoos kasvada kristluses ning teha halastustegusid. Kardinal Kurt Koch, kes juhib Paavsliku Kristlaste Ühtluse Komisjoni, kommenteeris eelseisvat Lundi kohtumist kui reformatsiooni juubeliaasta avasündmust ning tegelikkuses saadavad 2017 aastat mitmed erinevad oikumeenilised sündmused üle maailma, eriti Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. “See on meie teoloogiline dialoog, mida saadab vaimne ja kultuuriline ühtsus Kristuses,” lisas kardinal Koch. “Sellel nimetatud teekonnal käib juba paavst Franciscus olles varasemalt kohtunud ning osalenud oikumeenilistel palvustel koos Oikumeeniline patriarh Bartholomeoga.”

Kristlikud väärtused sekulariseerunud ühiskonnas. Rootsi näitel.

Loe edasi: Kristlikud väärtused  sekulariseerunud ühiskonnas. Rootsi näitel.Paavst Franciscus juhtis hiljuti tähelepanu „liikuv oikumeeniale“, mis tähendab, et kristlased saavad vaeste eest hoolitsedes omavahel lähedasemaks ning mis toimib hästi just Rootsis. „Rootslased on tuntud selle poolest, et nad püüavad leida üksmeelt ja on pragmaatilised, see tähendab, et inimesed püüavad teha koostööd isegi siis, kui neil on erinev taust ja maailmavaated,“ ütles Stockholmi piiskop Anders Arborelius, kes on ainus piiskop Rootsis ja esimene Rootsi päritolu piiskop, kes on pärast reformatsiooni sellel ametikohal olnud. Paavst rõhutas, et kristlased ei saa lükata kristlaste suhete parandamist teoloogide õlule, kes võtavad osa ametlikest bilateraalsetest dialoogidest. Ta ütles oma viimase välisvisiidi ajal Gruusias, et esmatähtis on kristlaste palve ja sõprus. „Liikuda koos edasi, palvetada üksteise eest ja teha koos halastustegusid nii palju kui see on meie võimuses. See on oikumeenilisus.“

Lõppes paavst Franciscuse visiit Gruusiasse ja Aserbaidžaani

Loe edasi: Lõppes paavst Franciscuse visiit Gruusiasse ja AserbaidžaaniPühapäeval 2. oktoobril paavst Franciscus lõpetas oma 16 apostelliku välisvisiidi, seekord külastas Püha Isa Gruusiat ja Aserbaidžaani. Tegemist oli paavsti teise visiidiga Kaukasuse piirkonda, esimene toimus 24. juunil, kui Püha Isa külastas Armeeniat. Vatikani pressiosakond märkis toimunud reisi kui Erakorralise Halastuse Juubeliaasta lähetust piirkonda, kus kuulutada rahusõnumit ning ehitada silda erinevate riikide, rahvuste ja usugruppide vahel selles regioonis. Varem on külastanud püha paavst Johannes Paulus II Gruusiat aastal 1999 ja Aserbaidžaani 2002. aastal. Loe lähemalt SIIT (Vatiani Raadio ametlikult lehelt). Järgmisena külastab paavst Lundi 31. oktoobril, kus tähistatakse reformatsiooni 500 aastapäeva.

"Me oleme kutsustud olema üks Jeesuses Kristuses," paavst Franciscus Gruusias

Loe edasi: Paavst Franciscus kohtus erinevate kristlike kogukondade liikmetega, pühitses Missa, kohtus preestrite, seminaristide ja pühitsetud inimestega Thibilisis Gruusia pealinnas oma apostelliku visiidi teisel päeval. Ta külastas ka ortodoksikiriku vaimset keskust Svietyskoveli katedraali Mtshethas, mis on üks vanimaid Gruusia linnu ja asub Thibilist 20 km eemal.

Paavst Franciscus Gruusias

Loe edasi: Paavst Franciscus GruusiasPaavst Franciscus alustas oma apostelliku visiiti Gruusiasse 30. septembri hommikul Roomast, mis kulmineerub pühapäeval 2. oktoobril, kui paavst külastab peale Gruusiat ka Aserbaidžaani Vabariiki.

Reedel külastab paavst Gruusia pealinna Thibilisi, kohtub vabariigi presidendi Giorgi Margvelashvili ja teiste riigi autoriteetidega ning ortotoksi kiriku patriarhi Ilia Teisega. Kardinal Parolin nentis samuti enne visiidi algust, et apostelliku visiiti Kaukasuse piirkondada tuleb vaadelda kui missiooni rahu ja ühtsuse eest selles rahutus piirkonnas, teatas Vatikani Raadio. Visiidi keskmeks saab olema ühispalvus kristlaste ühtsuse eest Gruusias.

Assisi kohtumine

Loe edasi: Assisi kohtumineJeesuse janust karjet ristilt kuuleme me täna süütute sõjaohvrite karjetes ülekogu maailma, ütles paavst Franciscus 20. septembri toimunud ülemaailmsel rahupalvusel Assisis. Kristlased on kutsutud üles mõtisklema Kristuse üle „kannatanute häältes, süütute väiksekeste karjetes, kellel keelatakse ilmavalgust näha.“ Palvusel Assisis, millest võtsid osa ka teised kristlikud usujuhid, kaasaarvatud Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartolomeus ja anglikaani kiriku pea, Cantebury peapiiskop, Justin Welby, tervitas Püha Isa ka mitmeid põgenikke ning sõjategevuses kannatanuid. Üks neist oli noor naine Iraagi Sinjari piirkonnast, kes elas üle 2014 aasta augustis Islami Riigi poolt korralgatud veresauna. „Ma tänan teid, et olete meie eest palvetanud ja meid toetanud, meie genotsiidi teadmiseks võttes“, ütles ta paavstile. „Te olete palju kannatanud. Ma palvetan, ma palvetan teie eest kogu südamest“ ütles paavst oma kätt naise südamele asetades.

Paavsti sõnum meie ühise kodu heaoluks ning uus halastustegu

Loe edasi: Paavsti sõnum meie ühise kodu heaoluks ning uus halastusteguTema Pühaduse paavst Franciscuse sõnum ülemaailmseks palvepäevaks kogu loodu eest
 

 

Ühes meie õigeusu vendade-õdedega ning koos teiste kristlike kogukondade ja kirikutega, tähistab Katoliku Kirik täna (1. september) „Ülemaailmset palvepäeva kogu loodu eest hoolitsemise eest“. See päev annab „usklikele ja kogukondadele suurepärase võimaluse kinnitada oma kutsumust olla kogu loodu peremees ja tänada Jumalat selle suurepärase kätetöö eest, mille Ta on meie hoolde usaldanud ning paluda Tema abi loodu kaitsmisel ning halastust pattude eest mis me oleme sooritanud maailma vastu, milles me elame.“1

Paavsti ajakava Lundis

Loe edasi: Paavsti ajakava LundisPaavst Franciscus sõidab ametlikule visiidile Lundi 31. oktoobril 2016. Edastame järgnevalt ametliku visiidi ajakava. Kuid Püha Isa on Rootsis samuti 1. novembril, et kohtuda katoliiklastega ning pühitseda Missat Malmös. Kes soovivad sõita omal käel Rootsi, et osa saada Pühast Missast 1. novembril Malmös, palume sellest anda teada Administratuurile, et me teaksime küsida ning seejärel jagada sissepääsuks pileteid. Palume kirjutada järgnevale aadressile

Paavst Lundis - ametlik kava :