Katoliku Kirik Eestis



Tühjad kirikud

Loe edasi: Tühjad kirikudMiljonid kristlased üle maailma tähistasid Ülestõusmispühi tingimustes kui avalikud jumalateenistused olid keelatud ja kirikud suletud. Usklikel ei olnud võimalik osa saada paasatriduumist ja sakramentidest. Hetkelgi on teadmata, kui kauaks kiriku uksed jäävad suletuks. Kuid sellised Ülestõusmispühade tähistamise pole enneolematud. Paavstid ja piiskopid on läbi sajandite rakendanud erakorralisi meetmeid nakkuse leviku tõkestamiseks. 1576. aasta katk Milanos ja 1656. aastal Roomas, on vaid mõned ajaloolised näited seda olukorda illustreerimaks.

Kiire pilk möödunud sajanditele aitab mõista, kui dramaatiline on meie  olukord. See pole esimene kord kui viirus tapab tuhandeid inimesi. Piirangud kirikutele ja kristlikele kogukondale on kehtinud varemgi ajaloos.

Täpsustatud! Katehhees täiskasvanutele 2020/2021

Loe edasi: Täpsustatud! Katehhees täiskasvanutele 2020/2021Kui sa soovid ristimist või esimest Armulauda vastu võtta Katoliku Kirikus, või soovid lihtsalt põhjalikult teada saada, mida Katoliku Kiriku usub ja õpetab Jumala, inimese ja maailma kohta, pakume sulle katehheesi kursust.

Katehhees tutvustab kristlust ja Kristuse õpetust Pühakirja, roomakatoliku usu ja Kiriku traditsiooni alusel. Katehhees puudutab usu põhiküsimusi, Kiriku liturgiat ja sakramente, moraaliõpetust ning palveelu (mis on palve, erinevad palveviisid ja -kombed).

2020/2021 aasta katehhees täiskasvanutele algab kolmapäeval 23. septembril 2020. Tunnid toimuvad kolmapäeviti algusega kell 18.30. Sõltuvalt soovitustest, mida Terviseamet annab praeguse epideemia kohta sügiseks, tunnid toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides Vene tn 22 või interneti teel. Täpsustame lähiajal ja palume jälgida kodulehte!

Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 või helistades telefonil 6446367 või registreeruda kodulehel oleva kontaktvormi kaudu ( VORM).

 

Ülestõusmisoktaavi esmaspäeva mõtisklus

Kaheksa päeva jooksul alates Jeesuse Kristuse ülestõusmise suurpühast tähistame Kirikus aega, mida nimetatakse oktaaviks (ld octavus = kaheksas). Selle aja liturgia koos oma lugemistega räägib meile eriti Jumala piiritust armastusest ja halastusest meist igaühe vastu. Tõepoolest, ülestõusmisoktaav lõpeb järgmisel pühapäeval, kui tähistame Jumala halastuse pühapäeva. Kaheksa päeva jooksul avastame ja kogeme, et Jeesuse püha kannatamine, surm ning ülestõusmine on kõige tähtsam märk just Jumala armastusest ja halastusest meie kõigi vastu.

Ülestõusmispüha mõtisklus

Loe edasi: Ülestõusmispüha mõtisklusArmsad vennad ja õed!

Midagi täiesti uut on sündinud, midagi ootamatut, mille sihtpunkti me ei tea. Vaatamata sellele hetkele, meie, kristlased ikkagi tegeleme ühe asjaga – ootame Issanda tulekut! Täna isegi rohkem kui kunagi varem!

See, mida me Paasapühal mälestame ei ole lihtsalt sündmus, Issand seadis meile kohtumise meie endi eludega, ja Paasapühast Paasapühasse, ta toob meid Temale lähemale. Ta toob meid pääste ja armastuse poole lähemale! See on see, mis Temal on inimkonna jaoks!

Suure nädala mõtisklus. Vaikne laupäev

Loe edasi: Suure nädala mõtisklus. Vaikne laupäevJeesus suri tõeliselt ristil meie pattude pärast. Jeesus, meie Issand, „alandas iseennast, saades kuulekaks surmani.”1 Ja siis, kui kõik oli läbi, tuli rikas mees, Joosep Arimaatiast, kes oli salajas Jeesuse jünger. Ta läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. „Pilaatus käskis selle anda. Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.”2 Pärast kannatamist puhkab nüüd Jeesus hauas. Ta on meid juba päästnud ja nii nagu Jumal hingas pärast maailma loomist „seitsmendal päeval kõigist oma tegudest,” 3 saab Jeesus, kes on ristil kõik uueks teinud, oma lunastustööst puhata.

Suure nädala mõtisklus. Suur Reede

Loe edasi: Suure nädala mõtisklus. Suur ReedeArmsad vennad ja õed Kristuses.


Me elame sellisel ajal, mida mitte keegi meist ei oleks oodanud. Koroonaviirus on lühikese ajaga kiskunud välja meid tavaelust ja pannud meid piirangutega eriolukorda. Ka meie usuelu on piiratud. Me ei saa koos tähistada Püha Nädalat ning me ei saa osaleda Missal. Pole kahtlust, et selle järgimine on kuulekuse ja armastuse väljendus teiste suhtes. Teises küljest piirangud tekitavad väga palju kannatusi. Meie usku testitakse!


Niisiis, piirangute kaudu Issand toob aga palju valgust meie ellu. Usust juhituna ja meie isiklikust suhtest Jumalaga (palve, igapäevane Pühakirja lugemine ja mõtisklus...), näeme kui nõrgad me tegelikult oleme ja kui suuremeelne ning auväärne on Issand, meie Taevane Isa. Meil on olnud harjumus käia pühapäeval Missal või osaleda erinevatel teenistustel teadvustamata selle sügavaimat tähendust meie elus. Mitte kunagi varem pole me kutsutud olnud Missale internetis. Võimalik, et esimest korda oma elus me näeme, kuidas Jumal räägib meiega väga isiklikult ja Tema sõna puudutab meie iga ühe elu.

Surilina väljapanek Torinos

Loe edasi: Surilina väljapanek TorinosTorino katedraal teeb vaiksel laupäeval oma tv- ja sotsiaalmeediakanalite kaudu kättesaadavaks otsepildi Kristuse surilina väljapanekust. Surilina näidatakse selleks, et toetada palvega koronaviiruse pandeemia ajal usklikke ja paluda Kristuselt armu kurja ületamiseks nagu Tema tegi seda ristil.

Surilina väljapanekut Torino katedraalist on võimalik jälgida vaiksel laupäeval kell 18 SIIT: Torino Surilina või Katoliku Kirik Eestis FB lehelt.

Jumala halastuse noveen

Loe edasi: Jumala halastuse noveenPühapäeval, 19. aprillil tähistab Kirik Jumala halastuse püha. Jumala halastuse püha tähistamist ülestõusmispühale järgneval pühapäeval palus meie Issand Jeesus pühalt Faustina Kowalskalt 1930. aastatel ning 30. aprillil 2000 kuulutas paavst Johannes Paulus II selle pühaks kogu Kiriku jaoks.

Meie Issand Jeesus ütles pühale Faustinale, et halastuse pühale peab eelnema noveen – Jumala halastuse palvepärja lugemine üheksa päeva jooksul alates suurest reedest – ning andis talle intentsioonid, mille eest palvetada.

Koos konkreetsete igapäevaste intentsioonidega andis Ta Faustinale edasi ka üldised intentsioonid: et kogu maailm pöörduks ning kõik inimesed Jumala halastust paremini tundma õpiksid ja ülistaksid. Konkreetsete igapäevaste intentsioonide kohta ütles Issand Jeesus pühale Faustinale: „Ma tahan, et sa nende üheksa päeva jooksul tooksid hinged minu halastuse allika juurde, et nad ammutaksid sealt jõudu ja kosutust ja kogu armu, mida nad vajavad elu raskustes, eriti aga surmatunnil. Igal päeval tood sa minu Südame juurde erilise rühma hingi ja kastad nad minu halastuse merre. Aga mina toon kõik need hinged oma Isa koju. Sa teed seda selles elus ja järgmises. Ma ei keela midagi ühelegi hingele, kelle sa tood minu halastuse allika juurde. Iga päev palud sa mu Isa käest minu kibeda kannatuse läbi nendele hingedele armu.“

Suure nädala mõtisklus. Suur neljapäev

Loe edasi: Suure nädala mõtisklus. Suur neljapäevPaljude kristlaste jaoks on kaks küsimust väga tähtsad. Need küsimused on fundamentaalsed ja ei ole maailma ajaloo jooksul muutunud: kes on Jumal ja mis on armastus?

Kes on Jumal? Mõnede jaoks ei ole see küsimus selge, sest inimesed vaatavad selle peale läbi materiaalse maailma ja saavad valesti aru vabaduse perspektiivist. Kuid inimeste jaoks, kes otsivad midagi rohkemat, kelle jaoks on side Jumalaga väga tähtis, küsivad: –"kes on elav Jumal?"

Paljude inimeste jaoks on nende elu keskpunktiks see teine küsimus: mis on armastus. Paljusid ei huvita Jumal, aga kas on kedagi, kes ei otsiks armastust? Kirjandus, kunst, teater, film, laulud... kõik räägivad armastusest. Võib olla on armastus ainukene tähtis asi elus.