Katoliku Kirik Eestis



Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Tartu Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirikus

Loe edasi: Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Tartu Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirikus

Teie Ekstsellentsid,

Kallid vennad preestrid,
Auväärsed ametiisikud,
Vennad ja õed Kristuses,

Ma olen väga rõõmus, et saan ühineda teiega siin kogudusekirikus, mis on pühendatud õnnistatud Neitsi Maarja Pärispatuta Saamisele. Ma toon teile soojad tervitused Tema Pühaduselt paavst Franciscuselt, kes tagab teile oma palveid ja hingelist lähedust, saates oma õnnistuse kõigile kohalolijatele ning teie peredele ja sõpradele. Ma tervitan ka Tema Ekstsellents peapiiskop Pedro López Quintanat, apostellikku nuntsiust, piiskop Philippe Jourdan, Eesti apostellikku administraatorit, ning preestreid, vaimulikke ja ilmalikke usklikke, kes on siia tulnud. Ma tänan samuti ametivõimude ja teiste kristlike kirikute esindajaid, kes meiega on täna ühinenud.

Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Peeter-Pauli katedraalis

Loe edasi: Tema Eminents kardinal Parolini Püha Missa kõne Peeter-Pauli katedraalis

Teie Ekstsellentsid,

Kallid vennad preestrid,
Auväärsed ametiisikud,
Vennad ja õed Kristuses,

Mul on suur rõõm pühitseda Missat teiega selles katedraalis, mis on pühendatud apostlitele Peetrusele ja Paulusele. Ma toon teile soojad tervitused Tema Pühaduselt paavst Franciscuselt, kes tagab teile oma palved ja annab oma õnnistuse kogu katoliku kogukonnale sellel maal. Ma tervitan Tema Ekstsellentsi peapiiskop Pedro López Quintanat, apostellikku nuntsiust, kes mind neil päevil saadab, piiskop Philippe Jourdani, Eesti apostellikku administraatorit, ja ka preestreid, vaimulikke ja ilmalikke usklikke. Ma tänan ametivõimude ja teiste kristlike konfessioonide esindajaid, kes austavad meid oma kohalolekuga.

Peaminister tunnustas paavst Franciscuse tööd maailmas ja piiskop Philippe Jourdani nähtava katoliku kogukonna ülesehitamise eest riigis

Loe edasi: Peaminister tunnustas paavst Franciscuse tööd maailmas ja piiskop Philippe Jourdani nähtava...Peaminister Taavi Rõivas kohtus Püha Tooli riigisekretäri kardinal Pietro Paroliniga ning ütles, et hindab kõrgelt paavst Franciscuse tööd nii inimlike väärtuste eest seismisel kui ka konfliktide ja kriiside lahendamisel. Rõivase sõnul on paljudele meelde jäänud paavsti sõnad Lesbose saarel, kus ta ütles, et põgenikud ei ole pelk statistika, vaid inimesed näo, nime ja omaenda lugudega, teatas riigikantselei. Samuti väärib Rõivase sõnul tunnustust paavsti töö puhtama looduse ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Peaminister tänas ka roomakatoliku kiriku piiskoppi Eestis, Philippe Jourdani, kes on Eestis alates 2005. aastast ja on üles ehitanud ligi 6000-liikmelise koguduse. Peaministri sõnul on roomakatoliku kirik Eestis nähtav ja mängib kristlike väärtuste kandjana ühiskonnas olulist rolli.

Allikas: Vabariigi Valitsus, 10.05.2016

Šveitsi Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast

Loe edasi: Šveitsi Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast6. mai on ametlik Šveitsi Kaardiväe püha. Ka sel aastal toimusid Vatikanis pidustused, lippuheitmise tseremoonia ja Kaardiväega liitus 23 uut kaardiväelast, kes kohtusid ka paavst Franciscusega. Kaardivägi pärineb paavst Julius II ajast, kes lõi ametliku ihukaitsearmee - Paavstliku Šveitsi Kaardiväe aastal 1506.  Kaardiväe verisemaid lahinguid toimus 1527. aasta 6. mail Roomas, mil Peetruse väljakul hukkus võitluses roomlastega 147 Šveitsi sõdurit. Ja igal aastal 6 mail tähistatakse ametlikku Kaardiväe püha Vatikanis just sel päeval, kus iga armee kaardiväelane uuendab oma ustavust paavstile ning teenistusse tulevad uued kaardiväelased.  Oma ametlikuks motoks on Šveitsi Kaardivägi võtnud: Acriter et Fideliter (Julgus ja Ustavus).

Allikas: www.news.va, 8. mai 2016

Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin Leedus

Loe edasi: Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin LeedusPüha Tooli riigisekretär kardinal Parolin alustas laupäeval, 7. mail oma visiiti Balti riikidesse. Esimesena külastas riigisekretär Ristimäge Siauliais Leedus, mida nimetas kardinal lootuse sümboliks. Siauliais meenutas Parolin ka Johannes Paulus II visiiti Ristimäele 1993, aastal, mil püha paavst külastas Balti riike. Vilniuses toimus 7.-8. Halastuse  Rahvuskonverents, kus esines ka kardinal Parolin ning kirjeldas oma kõnes Jumala halastusest kui teest taevasse Poja läbi. Ta tugines Jumaliku halastuse sõnumil ning viitas kui palju on Jumala halastus vilja kandnud püha Faustina ilmutuste vahendusel, kes elas ka Leedus oma elu jooksul. Pühapäeva hommikul toimus läbi Vilniuse protsessioon kuni Vilniuse Katedraalini, kus kardinal pühitses Missa, vahendas Vatikani Raadio. Edasi jätkab oma reisi kardinal Parolin Leedust Eestisse 9. - 11. maini ning riigisekretär lõpetab Balti riikide visiidi Läti vabariigi külastusega 13. mail.

Paavst võttis vastu Karl Suure auhinna

Loe edasi: Paavst võttis vastu Karl Suure auhinnaVatikanis Karl Suure auhinna vastuvõtmisel peetud kõnes küsis paavst, mis on saanud humanistlikust Euroopast, mis võitleb inimõiguste, demokraatia ja vabaduse eest, vahendas Reuters. "Mis on sinuga juhtunud, Euroopa - poeetide, filosoofide, kunstnike, muusikute ning kirjameeste ja -naiste kodu?" küsis paavst. Ta nimetas Euroopat kurnatud, kuid jätkuvalt tulvil jõudu ja võimalusi olevaks paigaks, mis aga praegustele probleemidele uute lahenduste otsimise asemel end aina enam kaevikusse peidab. Püüdlus ühtse Euroopa järele on paavsti sõnul haihtumas ning need, kes tahavad tarasid püstitada, reedavad tänapäevase Euroopa rajajate unistused.

Kaunase preestriseminar tähistas oma 150 aastapäeva

Loe edasi: Kaunase preestriseminar tähistas oma 150 aastapäeva

Möödunud laupäeval, 23. aprilli tähistas Kaunas preestriseminar oma 150 aastapäeva, kus õpib ka üks Eesti Apostellikus Administratuuris teeniv seminarist Edgaras. Aastapäeva tähistamisest võtsid osa Balti riikide piiskopid, vaimulikud ja seminaristid, samuti apostellik nuntsius mons. Pedro Lopez Quintana  ja piiskop Philippe Jourdan Eesti Apostellikust Administratuurist. Kaunase seminari kodulehekülg on leitav järnevalt internetileheküljelt: www.kks.lcn.lt. Siinjuures mõningad fotod.

Kogu maailm vajab Jumala halastust

Loe edasi: Kogu maailm vajab Jumala halastustHalastuse aastal paavst Franciscus soovib südamest, et "kus iganes on kohal Kirik, peab olema ilmne Isa halastus. Kus ristiinimesed ka ei oleks kogudustes, kogukondades, ühingutes, liikumistes kõik peavad sealt leidma halastuse turvapaiga" (Misericordiae Vultus, 12). Püha Isa on juba andnud meile palju suurepäraseid märke ja pastoraalseid stiimuleid selle turvapaiga leidmiseks, olles ise esimeseks tunnistajaks erilistele halastustegudele. Ta julgustab meid "halastust väga hoolikalt tähele panema, nii et võiksime ise saada väga tõhusaks märgiks selle kohta, et Isa tegutseb meie elus" (Misericordiae Vultus, 3) ja et halastus võiks kanda palju vilja. Meie koguduses on soov vastata paavst Franciscuse kutsele ning selleks oleme ellu kutsunud kord kuus toimuva Jumala halastuse teenistuse, kus palvekohtumiste peamine eesmärk on õppida tundma ja mõistma sügavamalt ning tõelisemalt Jumala halastust. Järgmine Jumala halastuse teenistus toimub teisipäeval 6. septembril peale õhtust (kl 18) Püha Missat Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Katedraalis, Vene tn. 18. 6. septembril peab loengu Jumala halastusest isa Pedro Cervio ja teemaks on "Kogu maailm vajab Jumala halastust".  Kõik on kutsutud!

Paavst Lesbosel

Loe edasi: Paavst Lesbosel16. aprillil tegi paavst Franciscus oma lühivisiidi Kreeka saarele Lesbosele. Lennuväljal tervitasid paavsti Kreeka peaminister Tsipras, õigeusu kiriku patriarh Bartholomeus ning Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop Ieronimos. Üheskoos õigeusu patriarhi ja peapiiskop Ieronimosega kirjutatit Lesbosel alla ka ühisdeklaratsioonile, millega kinnitati, et põgenikekriisi puhul on tegemist humanitaarkriisiga. Kuuetunnise visiidi ajal kohtus paavst Lesbose põgenikekeskusesse saabunud inimestega ja sealsete töötajatega. Püha Tool teatas, et tegemist oli paavsti ametliku visiidiga, kuid mitte poliitilist eesmärki kandva reisiga, sest Püha Isa soovis oma lähedust avaldada saare elanikele, samuti põgenike suhtes. Juba lennul Lesbose saarele paavst tunnistas, et tegemist saab olema kurva päevaga. Tagasipöördudes Vatikani, paavst võttis endaga kaasa kolm Süüria perekonda, keda majutatakse Vatikani. Kolm perekonda koosneb 12 inimesest ja 6 lapsest. Lesbose sadamas kohtus paavst samuti erinevate kogukondade juhtide ja saare elanikega, kus toimus ühispalvus pagulaskriisi ja kõikide nende eest, kes on hukkunud. Ühispalvusega ühinesid õigeusu kiriku patriarh Bartholomeus ning Ateena ja kogu Kreeka peapiiskop Ieronimos, väljendades oma kaastunnet hukkunutele.

Paavst Franciscus saatis oma õnnistuse Poola rahvale 1050. ristiusustamise juubeliaastapäeva puhul

Loe edasi: Paavst Franciscus saatis oma õnnistuse Poola rahvale 1050. ristiusustamise juubeliaastapäeva puhulPaavst Franciscus avaldas oma tunnustust kolmapäevasel üldaudientsil ja saatis oma õnnistuse Poola rahvale ristiusustamise 1050. juubeliaastapäeva puhul, mida tähistatakse 14.-16. aprillini 2016. a. Poznanis ja Gnieźnos Poolas ning tänas Jumalat, et Ta on andnud meile poola rahvusest paavsti, püha Johannes Paulus II. 14. aprilli 966, päeval, mil Poola esimene ajalooline valitseja Mieszko I võttis vastu ristiusu, peetakse ka Poola riigi tekkimise alguseks. Poola vürst, võttes vastu ristiusu, sai Mieszko I võrdseks teiste Euroopa valitsejatega.