Katoliku Kirik Eestis



Piiskop Philippe Jourdani loeng Piiskoppide Sinodist

Loe edasi: Piiskop Philippe Jourdani loeng Piiskoppide Sinodist18. oktoobril toimus piiskop Philippe Jourdani loeng Peresinodi teemal Peetruse-Pauluse katedraalis Tallinnas. Piiskop Philippe Jourdan selgitas mis on Sinod, kuidas tekkis selline töövorm kui Sinod ja tutvustab lähemalt Sinodi tööd lähtuvalt käimasolevast Piiskoppide Sinodist ning käsitles mõningaid arutlusel olevaid teemasid perekonna kutsumusest ja misjonist. Piiskoppide Sinod toimub 4.-25. oktoobrini 2015 Roomas. Toimunud loengu video on vaadatav SIIT.

Halastuse kingitus

Loe edasi: Halastuse kingitusNeljapäeval, 15. oktoobril tegi paavst Franciscus üllatusvisiidi kodutute keskusesse Vatikani nurgal, mida peavad jesuiidid ja hoolemaja kannab nimetust "Halastuse kingitus". Seal keskuses elab hetkel 30 kodutut, kellest enamik on itaallased. Paavst andis oma õnnistuse ja tutvus elutingimustega. Samuti julgustas ta kodutuid elule tagasi pöörduma ning mitte unustama armulist Taevaisa. Keskus on väike, mahutab vaid 34 inimest ja maksimum 30 päeva saab üks kodutu seal järjest viibida. Kuid Vatikan püüab kiiremas korras enne jõule veel tekitada kohtasid juurde, et keskus oleks valmis võtma 84 inimest. Püha Isa visiit oli kõigile üllatuseks ning paavsti saatis üks kodutu, kes tutvustas kogu majapidamist.
Allikas: Vatican News, www.news.va

11. oktoobri Angelus Roomas. Jumala pilk on meie peal

Loe edasi: 11. oktoobri Angelus Roomas. Jumala pilk on meie pealIganädalasel Angeluse ajal peetud kõnes enne Neitsi Maarja palvet paavst Franciscus rääkis sel pühapäeval inimnõrkustest, põhinedes Markuse evangeeliumi kirjakohal, mis räägib rikkast noormehest. "Me peame end vabastama asjadeorjudest, et teha ruumi Jumala armastusele." Püha Isa lisaks märkis: "kas me märkame kui Jumala pilk on meie peal. Kas me oleme kunagi sellele mõlnud kuidas Jumal vaatab meid? Niisamuti peame me hoolitsema oma ühise kodu eest."

Paavst Franciscuse palveintentsioonid oktoobris

Loe edasi: Paavst Franciscuse palveintentsioonid oktoobrisPüha Isa palub palvetada inimkaubanduse vastu oktoobrikuus. Samuti palub Püha Isa palvetada kogu Kirikuga Pühakirja kuulutamise eest Aasias. Samas märgib Püha Tool, et oktoobrikuus on palunud paavst palvetada Piiskoppide Peresinodi eest ja seda täie tõsidusega. 3. oktoobri õhtul leiab aset ühine palvevigiilia Sinodi eest Roomas.

  

 

 

 

Suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), esindades tuntavat osa Eesti elanikkonda ühendavaid kirikuid, käsitleb ka ühiskonna probleeme ja püüab kaasa aidata nende lahendamisele. Juba juuni algul, kui valitsus asus arutama põgenike vastuvõtmise küsimust, tegi EKN pöördumise, pakkudes sellekohast koostööd. EKN näeb põgenike aitamises kristliku ligimisearmastuse ja piibelliku ellusuhtumise väljendust. On ju pühakirjas korduvalt juhitud tähelepanu kodutute ja abivajajate toetamise vajadusele ning kästud olla külalislahked (Mt 25:35;1Tm 5:10; Hb 13:1-3 jne). Põgenike aitamine on ka üldinimlik nõue ja kooskõlas Euroopa põhiväärtustega.

Siseminister hr. Hanno Pevkuri kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Kõrgesti austatud ekstsellentsid! Lugupeetud külalised! Hea Maarjamaa rahvas!

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad". Olgugi et teema-aasta lõpuni on veel neli kuud aega ja terve rida üritusi seisab ees, saame juba praegu rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa – toimunud on suurel hulgal kontserte, konverentse, palverännakuid, näitusi ja muid ettevõtmisi, on välja antud raamatuid, tehtud tele- ja raadiosaateid. Toimunud on vaimulik laulupidu Tartus, kirikumuusikafestival Raplas, kontserdisarjad üle Eesti, Maarja festival Saaremaal Pöides ja Tornimäel, novembris ootab ees konverents Tartus. Kõik need üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama omi mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus.

EELK peapiiskop Urmas Viilma kõne Maarjamaa konverentsi 6. septembril

Austatud ektsellentsid,
head sõbrad,

armsad õed ja vennad Kristuses

Tähistades Maarjamaa juubeliaastat „8. sajandit Maarjamaad", me vaatame tagasi.

Tegelikult meeldib mulle mõelda, et me käime esimest Maarjamaa aastatuhandet siin Eestimaal. See on esimene millennium, just nimelt see on esimene aastatuhat Maarjamaal ja ma tahan, et me püsiksime Maarjamaana.

EKN presidendi Andres Põderi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Auväärsed Ektsellentsid,

armsad vennad ja õed Kristuses!

Tahan teid Eesti Kirikute Nõukogu poolt tervitada Pühakirja sõnadega Johannese Evangeeliumi 19. peatükist: „Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!" Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!" Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.

Apostelliku nuntsiuse Pedro Lopez Quintana jutlus 6. septembril 2015 Maarjamaa pühendamise Missal.

Auväärsed vennad,
Lugupeetud võimuesindajad,
Kallid vennad ja õed!

Mulle pakub suurt rõõmu pühitseda seda Armulauda selle maa Meie Emale Maarjale pühitsemise uuendamise pidulikul tähistamisel.

Ma tervitan soojalt ja tänuga tema ekstsellentsi mons. Philippe Jourdani, Eesti Apostellikku Administraatorit, tema ekstsellentsi mons. Zbigņevs Stankevičsit, Riia peapiiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Viktors Stulpinsit, Liepaja piiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Edvards Pavlovskist, Jelgava piiskoppi. Tervitan rõõmuga härra Hanno Pevkurit, Sise- ja Regionaalministrit. Vennalik tervitus samuti peapiiskop Andres Põderile, Eesti Kirikute Nõukogu esimehele, peapiiskop Urmas Viilmale, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile ning kõigile vendadele kirikutest ja konfessioonidest, kes tahtsid liituda meiega sellel tähistamisel.

Euroopa hingelised väärtused. Peapiiskop Stankevics'i kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Ma tahaks teile rääkida hingelistest väärtustest muutuvas nüüdisaegses ühiskonnas. Täna ei saa me eraldada end oma kultuurist, Euroopa ajaloost. Väärtused, mis meil täna on, moodustusid pika ajaperioodi vältel ja neil on sügavad juured. Euroopa rahvaste igatsus inimväärikuse, põhiliste inimõiguste ja vabaduse austamise järele sai inspiratsiooni kindlast allikast. Püüame analüüsida, millised on põhiväärtused nüüdisaegses Euroopas ja laiemalt Lääne tsivilisatsioonis.