Katoliku Kirik Eestis



2015. aasta Charlemagne auhind anti paavst Franciscusele

Loe edasi: 2015. aasta Charlemagne auhind anti paavst Franciscusele2015. aasta Charlemagne auhind anti paavst Franciscusele. Charlemagne auhind on Aacheni elanike poolt antav auhind, millega avaldatakse tunnustust Euroopa kodanikule tehtud töö eest Euroopa ühendamises. Tegemist on vanima ja tuntuima Euroopa auhinnaga. Laureaadid on ajaloos olnud sellised inimesed nagu Konrad Adenauer, Rober Schuman ja nüüd ka paavst Franciscus. Auhind antakse üle pidulikult Roomas. Kuupäev on veel teadmata, millal pidulik sündmus aset leiab. Laureaat tehti teatavaks 23. detsembris Aachenis. Auhinna komitee märkis paavst Franciscuse teenet Euroopa integratsiooni küsimuste lahendamisel ja paavst on tunnistaja ühendusest, mis põhineb väärtustel ning milles sisalduvad inimlikkus, ja dialoogist kultuuride ning religioonide vahel. Aacheni linnapea, Marcel Philippe märkis juurde, et paavsti puhul on tegemist erakordse moraalse autoriteediga, kes kõnetab inimestes "südametunnistuse häält" nende murede keskel. Paavstidest on Charlemagne auhinna saanud püha Johannes Paulus II 2004. aastal.

Allikas: www.news.va, 23.12.2015

Mõtiskledes jõulusõime ees

Loe edasi: Mõtiskledes jõulusõime eesJõulunädalal paavst Franciscus kutsus inimesi mõtisklema Kristuse sündimise müsteeriumi üle, sest selles räägib meiega Jumal. Püha Isa soovitas mõelda Jumala armu üle, kus Ta sai lihaks ning et meie pilgud oleks helluses suunatud Jeesuslapsele sõimes. Püha Peetruse väljakul olev Jõulusõim, mida külastas paavst jõulude eel ja kus ta palus mõelda mõningatele asjaoludele, kui me kohtame Jeesust vahetult jõulusõimes. Esiteks, "jõulusõimes ei ole vaid dekoratiivsed objektid, vaid neis on tugev sõnum meie jaoks, sest Jeesus ei ilmunud lihtsalt maailma. Ta tuli, et jagada oma elu ja saata meie soove, sest ta tahtis elada siin ja meiega, et Jumal ja tema suur halastus oleks meie juures." Paavst meenutas, et sündimine esitab meile juhtmõtte, millist elu me peame elame.

Jõulueelne Angelus

Loe edasi: Jõulueelne Angelus Jõulunädala algusel, pühapäevase Angeluse palve ajal, paavst Franciscus julgustas Püha Peetruse väljakule tulnud palverändureid lugema iga päev Pühakirja, eriti nüüd jõuluajal. Mõtiskledes pühapäevase Evangeeliumi teksti üle, Püha Isa tuletas meelde, et kuidas Jumal ennast annab meile, oma pojas ja seda rõõmu läbi. Niisamuti ta palus kõigil kristlasel mõelda teistele andmise üle nii nagu Jumal andis meile ennast. Ta tõi välja kolm olulist punkti: Kristus teistele end andes, Kristus ajaloos ja Kristus kirikus. Ta palus nendele kolmele olulisele momendile mõelda eriti nüüd kui lähenevad jõulud. Paavst kutsus üles ka rahvusvahelist ühtsust rahu tagama Süürias, Liibüas ning Costa Rical ja Nicaraguas, riikides, kus on vaja tugevdada dialoogi ja koostööd. Angeluse palve lõpus paavst Franciscus õnnistas inimeste kaasatoodud jõulusõimed ja sõimedesse minevaid Jeesuslapsi.

Ema Teresa kanoniseeritakse eeldavalt 2016. aastal

Loe edasi: Ema Teresa kanoniseeritakse eeldavalt 2016. aastal18. detsembril teavitas Vatikan, et ema Teresa kuulutatakse järgmisel aastal pühakuks. Pühakuks kuulutamise tingimuseks on kaks imetegu, mida paavst Franciscuse kinnitusel on ta korda saatnud. Hetkel on ema Teresa Kalkutast kuulutatud õndsaks. Ta kuulutati õndsaks 2003 paavst Johannes Paulus II poolt, mis on esimene samm pühakuks nimetamise poole. Õndsaks kuulutamine nõuab ühte imetegu.

Ta on võitnud Nobeli rahupreemia. Ta on oli albaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indiasse heategevusorganisatsiooni ning ka Tallinnas tegutsevad Halastaja Misjonäride Ordu ehk ema Theresa õed. Ema Teresa kanoniseeritakse eeldatavalt tuleva aasta septembris Roomas.

 

 

Kalender A.D. 2016

Loe edasi: Kalender A.D. 2016Eesti Apostelliku Administratuuri kalender ja aadressiraamat A.D. 2016 on olemas ka elektroonilise rakendusega ja võimalik allalaadida SIIT. Selleks peab olema ka laetud teil arvuti või mobiili vastav rakendus, mida leiate näiteks Google Play lehelt. Epub formaadis on laetav SIIT. Küsimuste korral võtke ühendust administraatoriga.

 

 

 

 

Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

Loe edasi:  Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

12. septembrist teenib Peeter-Pauli koguduse juures uus preester isa Wodzisław Szczepanik. Siinjuures  lühiintervjuu isa Wodekiga (nagu ta palub end kutsuda).

Halastuse aasta on alanud. Millised oleks teie soovitused kristlasele Eestis Halastuse aasta puhul?
Kõige olulisem asi on lihtsalt paremini teada, mis on Jumala halastus. See põhineb eelkõige Piiblil ja eriti oluline on teada Luuka Evangeeliumit halastuse kontekstis. Välja on antud mitmeid häid raamatuid, mida lugeda Halastuse aasta puhul, kuid esile tõstaks püha Johannes Paulus II entsüklikat "Dives in Misericordia". Ainuke probleem on see, et seda pole tõlgitud eesti keelde. Samuti püha Faustina Kowalska "Päevik", mida samuti kahjuks ei ole eesti keeles. (*) Kuid Jumala halastuse ja armu kohalolu on inimestel võimalik kogeda sügavamalt Armulaua ja meeleparanduse sakramendi läbi.

Püha Isa palveintentsioonid detsembris

Loe edasi: Püha Isa palveintentsioonid detsembrisJumaliku Halastuse aasta algab 8. detsembril. Paavst Franciscuse palveintentsioonid detsembrikuuks on seotud saabuva sündmusega roomakatoliku kirikus ja Püha Isa palve on suunatud meeleparandusesakramendile. Ta palub, et kõik kes kogevad halastava Jumala armu, ei väsi kunagi andestamast. Jõulude eel mõtleb paavst Franciscus inimestele, eriti neile, kes kannatavad, ja et nad leiaks Jeesuse sünnis lootuse märki.

 

 

 

Pariisi Kliimakonverents. Kardinal Parolin: "äraviskamise" kultuur ei ole jätkusuutlik

Loe edasi: Pariisi Kliimakonverents. Kardinal Parolin: Vatikani Riigisekretär kardinal Pietro Parolin osales ÜRO Pariisi Kliimakonverentsil COP21 ja esitas selge nõude eetikaleppe järele, esindades Vatikani linnriiki. Kliimakonverentisi üldeesmärk on saavutada ülemaailme kokkulepe hoidmaks kontrolli all kliimamuutusi. Kliimakonverentsil Vatikani Riigisekretär Parolin viitas korduvalt paavst Franciscuse viimasele entsüklikat Laudato si', sõnastades konverentsi publiku ees inimeste väljakutset keskkonna eetilistele nõudmistele. "Eesmärk on vähendada kliimamuutuste mõju, võidelda vaesuse vastu ja võimaldada väärikat kohtlemist kõikidele inimestele." Ta märkis et kõige suuremat mõju avaldab kliimamuutus just vaestele ja tulevastele inimestele, sest meie "äraviskamise" kultuur ei ole jätkusuutlik. "Me peame näitama eeskuju teistele ning jagama toetust," rõhutas kardinal Parolin. "Kliimaküsimused on kultuuri, hariduse ja vaimuküsimused ja sellega tuleb tegeleda," nentsi kardinal Parolin. Seekordne kliimakonverents püüab saavutada rahvusvaheline kliimakokkulepe, mis võimaldaks hoida ülemaailmset soojenemist alla 2°C. Lähtudes kliimakonverentsil tehtud eeltööst peaks 2015. aasta detsembris jõudma otsuste paketini, mis sisaldaks riikidevahelist kokkulepet kliimaküsimustes.  

Paavst Franciscus avas Pühad Uksed Kesk-Aafrika Vabariigis

Loe edasi: Paavst Franciscus avas Pühad Uksed Kesk-Aafrika VabariigisPaavst Franciscus külastas kolmanda Aafrika riigina Kesk-Aafrika Vabariiki. "Ma tulen kui rahu palverändur ja lootuse apostel teie juurde," ütles saabumisel Püha Isa Kesk-Aafrika rahvale. Ta kohtus Banguis presidendiga, diplomaatilise korpusega, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega ning seejärel erinevate evangeelsete kogukondade liidritega, sh. Bangui Evangeelse Teoloogia Ülikooli esindajatega, kus ta rääkis kristlaste ühtsusest ning Jumala tahte ühisest täitmisest. Visiidi ajal leidis aset ka Bangui islamikogukonnaga kohtumine. Paavsti visiit kulmineerus Pühade Uste avamisega Bangu Katedraalis Kesk-Aafrika Vabariigis. Pühade Uste avamine sümboliseerib meeleparandust ja on algava Jumaliku Halastuse Juubeliaasta kese. Püha Peetruse basiilika Pühad Uksed avatakse 8. detsembril.

Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreid

Loe edasi: Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreidPaavst Franciscuse Keenia riigi külastus lõppes 27. novembril, kus Püha Isa läkitas Keenia rahvale lootust tulevikuks ning julgustas rahvast riigis, kus kuritegevus, korruptsioon ning inimeste väärkohtlemine on saanud ühiskonna igapäevaseks osaks. Ta soovis, et inimestele jääks palve ja rõõmukogemus ka nende igapäevases leinas ja kurbuses, mida toob nende ellu nende elukeskkond. Lisaks Keeniale külastab Püha Isa ka Ugandat oma Aafrika apostelliku reisi ajal. Uganda pealinnast Kampalast idas, Namugongos pidas paavst Franciscus Missa laupäeval, 28. novembril, mälestades katoliku ja anglikaani märtreid, kes 19. sajandil tapeti julmalt oma usu eest.