Katoliku Kirik Eestis



Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreid

Loe edasi: Paavst mälestas Uganda 19. sajandi märtreidPaavst Franciscuse Keenia riigi külastus lõppes 27. novembril, kus Püha Isa läkitas Keenia rahvale lootust tulevikuks ning julgustas rahvast riigis, kus kuritegevus, korruptsioon ning inimeste väärkohtlemine on saanud ühiskonna igapäevaseks osaks. Ta soovis, et inimestele jääks palve ja rõõmukogemus ka nende igapäevases leinas ja kurbuses, mida toob nende ellu nende elukeskkond. Lisaks Keeniale külastab Püha Isa ka Ugandat oma Aafrika apostelliku reisi ajal. Uganda pealinnast Kampalast idas, Namugongos pidas paavst Franciscus Missa laupäeval, 28. novembril, mälestades katoliku ja anglikaani märtreid, kes 19. sajandil tapeti julmalt oma usu eest.

Paavst Franciscus Aafrikas

Loe edasi: Paavst Franciscus AafrikasPaavst Franciscus alustas eile, 25. novembril oma apostelliku visiiti Aafrikasse, mis kestab kuni 30. novembrini, kus Püha Isa külastab Keenia, Uganda ja Kesk-Aafrika Vabariiki. Püha Isa pressiesindaja isa Frederico Lombari SJ sõnade järgi keskendub paavsti visiit erinevate usugruppide vahelisele leppimisele, mis on ka reisi keskseks teemaks võetud. Teise teemana on paavst Franciscus tõstatanud keskkonna ja loomise küsimused lähtudes Püha Isa viimasest entsüklikast Laudato Si, märkis esimese visiidi päeva lõpuks isa Lombardi. 26. novembril on plaanitud paavst Franciscusel osaleda uskudevahelise dialoogi konverentsil Keenias ning samuti kohtuda erinevate pühendunud inimestega. Õhtupoolikul külastab paavst Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorterit Keenias, kus peab Püha Isa ka oma kõne. Õhtu kulmineerub noortekohtumisega Nairobis.

Tartu Ülikoolis toimunud Maarjamaa konverentsi lühikokkuvõtted

Loe edasi: Tartu Ülikoolis toimunud Maarjamaa konverentsi lühikokkuvõtted17.-18. novembril 2015 toimus Tartu Ülikooli peahoones konverents "Maarjamaa – ajaloo teadmusega eilsest homsesse". Konverentsi salvestised on leitavad Tartu Ülikooli Televisiooni kodulehel aadressil www.uttv.ee . Ettekannete lühitutvustused olid järgmised: isa Vello Salo: Maarja lugu ja Eesti kirikulugu. Olgugi et Eesti ristikogudus sündis juba aastal 1215, mil ristiti esmakordselt suur hulk eestlasi, on Eesti kirikulugu veel kirjutamata. Meil on küll olemas hulk uurimusi üksikute kirikute ja küsimuste kohta, kuid pole neid kõiki hõlmavat koguteost. Ettekandes pakuti autoripoolse lahendusena üks „lugu" – „Maarjamaa ristikoguduse lugu", mille kirjutamine ettekandjal käsil on.

 

 

Joseph Ratzingeri 2015. auhinnad läksid Liibanoni ja Brasiiliasse

Loe edasi: Joseph Ratzingeri 2015. auhinnad läksid Liibanoni ja BrasiiliasseEsmaspäeval, 16. novembril tehti Roomas teatavaks selle aastased Ratzingeri auhinna saajad. Joseph Ratzingeri iga-aastast auhinda antakse silmapaistvatele teoloogidele, kes oma teadustöös põhinevad Joseph Ratzingeri teoloogiakäsitlustel. 2015. aasta Ratzingeri preemia võitsid filosoofia ja võrdleva kirjandusloo professor Nabil e-Khoury Liibanonist ja professor isa Mario de França Miranda, S.J Brasiiliast. Professor Nabil e-Khoury on tõlkinud kõik Joseph Ratzingeri/Benedictus XVI teosed araabia keelde. Professor isa Mario de França Miranda oli Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni liige Vatikanis aastatel 1992-2003, mida juhtis kardinal Ratzinger. Ta on Paavstliku Katoliku Ülikooli (PUC) teoloogiaprofessor Rio de Janeros alates 1974. aastast.

Püha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'le

Loe edasi: Püha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'lePüha Isa läkitus Pariisi peapiiskopile André Vingt-Trois'le

Kuulnud Pariisis aset leidnud kohutavatest terrorirünnakutest, mis põhjustasid paljude inimeste surma ja mitmete inimeste haavata saamist, ühines Tema Pühadus, Püha Isa Paavst Franciscus palves nii kannatanud perekondadega, keda see draama on proovile pannud, kui ka kogu prantsuse rahvaga. Ta palub Jumalat, halastavat Isa, et Ta võtaks ohvrid vastu rahus ja valguses ning annaks lohutust ja lootust haavatutele ning kõikide kannatanute perekondadele. Ta kinnitab oma vaimset lähedust niisamuti kõigile, kes päästetöödel osalesid. Püha Isa mõistab veel kord teravalt hukka vägivalla, mis pole lahendus. Ta palub Jumalal anda inimestele rahu ja solidaarsust ning et Jumal hoiaks kõiki peresid ja kogu Prantsusmaa rahvast.

Paavst Franciscus: Juhtigu Halastaja Ema meid oma tarkuses ja rahus.

Loe edasi: Paavst Franciscus: Juhtigu Halastaja Ema meid oma tarkuses ja rahus.Pühapäevasel Angelusel paavst Franciscus avaldas kaastunnet kõikidele Pariisi terrorirünnakus hukkunud peredele ning nende lähedastele ja ühtlasi väljendas oma sügavaimat kaastunnet Prantsusmaa president Hollandile. Püha Isa ütles, et selline barbaarsus ehmatab meid kõiki mis on toimunud ja me ei saa aru, kuidas selline asi mahub inimese südamesse, et teha selliseid hirmutegusid, mis ei shokeeri ainult Prantsusmaad, vaid kogu maailma. Paavst rõhutas veelkord, et selline vihkamine ja vägivald ei lahenda probleeme maailmas ja lisas, et igaüks, kes kasutab Jumala nime õigustamaks sellist tegu on süüdi jumalateotuses. Ta kutsus kõiki inimesi, kes olid Angelusele kogunenud ühinema palvesse, et usaldada kõik hukkunud hinged, süütud ohvrid, Jumala armu valgusesse. "Juhtigu Halastaja Ema Neitsi Maarja meid kõiki tarkuses ja rahus," lisas paavst Franciscus Angeluse lõpus.

Paavst Franciscuse lühivisiit Firenzesse

Loe edasi: Paavst Franciscuse lühivisiit FirenzessePaavst Franciscus tegi 10. novembril ametliku visiidi Firenzesse ja osales 5. Itaalia Kirikute esindajate kokkutulekul ning Püha Isa kõne keskendus "uuele humanismile Jeesuses Kristuses". Püha Isa rõhutas oma kõnes kiriku vabadusest tänases ühiskonnas, mis ei ole kerge tänu kiriku kuvandile meedias, erinevatele skandaalidele, kuid ta kutsus olema vabad ja rõõmsad, sest me peame järgnema Jeesusele Kristusele ja tema ütleb, kuhu minna ja mida teha, aga alustada tuleb nagu Kristus, halastusest." "Kirik elab inimestes ja inimeste jaoks," lisas paavst Franciscus. "me ei saa võtta seda uue humanismi mõistet kui midagi abstraktset, aga me peame nägema selles "inimese ideed". Me peame toetuma sellele kuidas meis elab Kristus ja seeläbi meie hoiakutele".

Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.

Loe edasi: Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.Neljapäeval 5. novembril tähistas isa Vello Salo oma 90. sünnipäeva ja juubeliks ilmus ka tema elulooraamat, mille pealkiri on "Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu". Juubilari oli õnnitlema tulnud ligi 300 inimest, mis lõi rekordi kui suurima rahvaarvuga sündmus Okupatsioonide muuseumis. Külaliste seas oli erinevate kirikute esindajad, sõbrad ja tuttavad nii kodumaalt kui ka välismaalt. Kuid kõige esimesena oli kohal muuseumis isa Vello, eelnevalt just lõpetades oma elulooraamatu lugemise, mida ta kohe vahetult peale trükist saamist lugema hakkas. Mahukas teos, 260 lehekülge on koostatud Indrek Petersoo poolt ja raamatu kirjastas Kirjastus Gallus. Raamatut on võimalik osta hästivarustatud raamatupoodidest ning kaubanduskettidest, samuti koguduste juurest. Raamatu pealkiri põlvneb perioodist, mil isa Vello oli Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja.

Hariduse teelahkmest

Loe edasi: Hariduse teelahkmest

Ajalehes Eesti Kirik ilmus artikkel Eesti erakoolide olukorrast. Avaldame autori loal artikli katoliku kiriku kodulehel. Täismahus artiklit loe ajalehes Eesti Kirik.

Haridus- ja teadusministeeriumi ees on ühe mehe kuju ja sama maja sees on tema nime kandev saal. See mees on Peeter Põld. Ta oli 1909–1919 Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli direktor, mis oli erakool. Tsaariaja lõpus sai emakeeles õpetada ainult erakoolides. Ilma erakoolideta oleks tsaariaja lõpus olnud päris raske emakeelse hariduse järjepidevust säilitada. Pärast tegi see tubli erakooli direktor ka Tartu ülikooli esmakordselt ajaloos ehk 1919. aastal eestikeelseks.

Paavst Franciscus üldaudientsil: õppigem üksteisele andeks andma

Loe edasi: Paavst Franciscus üldaudientsil: õppigem üksteisele andeks andmaKolmapäeva hommikupoolikul toimunud paavsti iganädalasel üldaudientsil Püha Peetruse väljakul keskendus Püha Isa oma katehheesis andestavale ja leppivale perekonnale, kus meie õpime andeks andma üksteisele. "Iga päev palvetades Meie Isa palvet, me palume Jumalalt, et ta andestaks meile ja et meie omakorda andestaks teistele. Andeks anda on raske, kuid see on oluline meie enda isiklikus kasvus, meie võimes teadvustada ebaõnnestumisi ja kuidas lepitada purunenud suhteid. Andeks andmine on voorus, mida me õpime perekonnas," selgitas paavst Franciscus. 8. detsembril algab Halastuse aasta, mis on ka armu aasta ning Püha Isa palus, et selle aastal jooksul me õpiks, eriti perekonnades andestuse jõudu, milles väljendub Jumala töö meie maailmas.

Üldaudientsil palvetas paavst Franciscus Bukaresti õnnetuses lahkunud hingede eest.