Katoliku Kirik Eestis



Suhtumisest põgenike vastuvõtmisesse

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), esindades tuntavat osa Eesti elanikkonda ühendavaid kirikuid, käsitleb ka ühiskonna probleeme ja püüab kaasa aidata nende lahendamisele. Juba juuni algul, kui valitsus asus arutama põgenike vastuvõtmise küsimust, tegi EKN pöördumise, pakkudes sellekohast koostööd. EKN näeb põgenike aitamises kristliku ligimisearmastuse ja piibelliku ellusuhtumise väljendust. On ju pühakirjas korduvalt juhitud tähelepanu kodutute ja abivajajate toetamise vajadusele ning kästud olla külalislahked (Mt 25:35;1Tm 5:10; Hb 13:1-3 jne). Põgenike aitamine on ka üldinimlik nõue ja kooskõlas Euroopa põhiväärtustega.

Siseminister hr. Hanno Pevkuri kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Kõrgesti austatud ekstsellentsid! Lugupeetud külalised! Hea Maarjamaa rahvas!

Homme möödub aasta sellest, kui kuulutasime Pirital avatuks teema-aasta „Kaheksa sajandit Maarjamaad". Olgugi et teema-aasta lõpuni on veel neli kuud aega ja terve rida üritusi seisab ees, saame juba praegu rõõmuga tõdeda, et seda on väärikalt tähistatud üle terve Maarjamaa – toimunud on suurel hulgal kontserte, konverentse, palverännakuid, näitusi ja muid ettevõtmisi, on välja antud raamatuid, tehtud tele- ja raadiosaateid. Toimunud on vaimulik laulupidu Tartus, kirikumuusikafestival Raplas, kontserdisarjad üle Eesti, Maarja festival Saaremaal Pöides ja Tornimäel, novembris ootab ees konverents Tartus. Kõik need üritused on aidanud kaasa sellele, et väärtustada meie ajalugu, kultuuri ja haridust, ning suunanud meid sõnastama omi mõtteid sellest, millisena soovime Maarjamaad näha tulevikus.

EELK peapiiskop Urmas Viilma kõne Maarjamaa konverentsi 6. septembril

Austatud ektsellentsid,
head sõbrad,

armsad õed ja vennad Kristuses

Tähistades Maarjamaa juubeliaastat „8. sajandit Maarjamaad", me vaatame tagasi.

Tegelikult meeldib mulle mõelda, et me käime esimest Maarjamaa aastatuhandet siin Eestimaal. See on esimene millennium, just nimelt see on esimene aastatuhat Maarjamaal ja ma tahan, et me püsiksime Maarjamaana.

EKN presidendi Andres Põderi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Auväärsed Ektsellentsid,

armsad vennad ja õed Kristuses!

Tahan teid Eesti Kirikute Nõukogu poolt tervitada Pühakirja sõnadega Johannese Evangeeliumi 19. peatükist: „Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata, see on su poeg!" Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!" Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.

Apostelliku nuntsiuse Pedro Lopez Quintana jutlus 6. septembril 2015 Maarjamaa pühendamise Missal.

Auväärsed vennad,
Lugupeetud võimuesindajad,
Kallid vennad ja õed!

Mulle pakub suurt rõõmu pühitseda seda Armulauda selle maa Meie Emale Maarjale pühitsemise uuendamise pidulikul tähistamisel.

Ma tervitan soojalt ja tänuga tema ekstsellentsi mons. Philippe Jourdani, Eesti Apostellikku Administraatorit, tema ekstsellentsi mons. Zbigņevs Stankevičsit, Riia peapiiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Viktors Stulpinsit, Liepaja piiskoppi, tema ekstsellentsi mons. Edvards Pavlovskist, Jelgava piiskoppi. Tervitan rõõmuga härra Hanno Pevkurit, Sise- ja Regionaalministrit. Vennalik tervitus samuti peapiiskop Andres Põderile, Eesti Kirikute Nõukogu esimehele, peapiiskop Urmas Viilmale, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile ning kõigile vendadele kirikutest ja konfessioonidest, kes tahtsid liituda meiega sellel tähistamisel.

Euroopa hingelised väärtused. Peapiiskop Stankevics'i kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Ma tahaks teile rääkida hingelistest väärtustest muutuvas nüüdisaegses ühiskonnas. Täna ei saa me eraldada end oma kultuurist, Euroopa ajaloost. Väärtused, mis meil täna on, moodustusid pika ajaperioodi vältel ja neil on sügavad juured. Euroopa rahvaste igatsus inimväärikuse, põhiliste inimõiguste ja vabaduse austamise järele sai inspiratsiooni kindlast allikast. Püüame analüüsida, millised on põhiväärtused nüüdisaegses Euroopas ja laiemalt Lääne tsivilisatsioonis.

EU Parlamendi saadiku hr. Tunne Kelami kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

30 aastat tagasi – Nõukogude ateistlikus ühiskonnas – tavatsesin sageli hommikul, olles lõpetanud öise töölise vahetuse suures linnufarmis, tulla siia varasele missale, mida pidas katoliku traditsiooni järjepidevust kehastanud preester Mihhail Krumpans. Mäletan üht inimest, üksildast otsijat, kes tavatses siin istuda – Lembit Petersoni. Tema otsinguist on kasvanud tänaseks välja haljendav oks Eesti kultuuris. Tänapäevalgi on oluline küsimus - mis on Eesti identiteet? Sisukaima ja järjepidevaima vastuse annab sellele küsimusele Maarjamaa mõiste. See tähendab, et Eesti identiteet on lahutamatu euroopalikust kultuurist ja selle alusest – kristlusest.

Bonifatiuswerki presidendi hr. Heinz Pausi kõne Maarjamaa konverentsil 6. septembril

Auväärsed,

nuntsius Pedro Lopez Quintana,
peapiiskopid Stankevics, Viilma ja Põder
piiskopid Jourdan ja Stulpins,
siseminister Pehvkur,
Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam,

armsad vennad ja õed,

Ma tahaks kasutada võimalust ja tänada teid väga selle lahke kutse eest. Koos teiega sellel väga suure tähtsusega sündmusel viibimine on imeline kogemus. Bonifatiuswerki poolt sooviksin ma anda edasi kõige soojemad tervitused ning õnnitleda selle suurejoonelise ürituse puhul. Tähistades täna üheskoos seda pühitsemist, saadame me välja väga olulise märguande.

Paavst New Yorkis

Loe edasi: Paavst New YorkisPaavst külastas 25. septembril New Yorki. ÜROs, mis tänavu tähistab oma seitsekümnendat sünnipäeva, pidas oma USA visiidi teise suurema avaliku kõne paavst Franciscus. Oma kõnes rõhutas paavst Franciscus kliimamuutuste ja keskkonna teemat ning kriitiliselt märkis katoliku kiriku juht, et tänane kultuur on kujunenud raiskamiskultuuriks. Lisaks tundis muret paavst Francisus inim- ja relvakaubanduse ning terrorismi ja üleilmse kuritegevuse üle. Ta kutsus kõiki ÜRO töötajaid üles efektiivsemalt rakendama meetmeid tagamaks rahu ja dialoog maailmas. "Töötage rahu heaks ja töötage rahus," nentis paavst Franciscus ÜRO töötajatele.