Katoliku Kirik Eestis



URBI ET ORBI, PÜHA ISA JUTLUS, 27.03.2020

Loe edasi: URBI ET ORBI, PÜHA ISA JUTLUS, 27.03.2020„...õhtu jõudes..“ (Mk.4:35) Nii algab kirjakoht, mida me kuulasime. Juba nädalaid tundub, et on saabunud õhtu. Pilkane pimedus on laskunud meie väljakutele, tänavatele ja linnadele, see võimutseb meie eludes täites kõike kõrvulukustava vaikuse ja kõleda tühjusega halvates kõik oma teel. Seda on tunda õhus, seda on märgata žestides, sellest räägivad pilgud. Me oleme hämmingus ja hirmul. Nagu jüngrid Evangeeliumis, oleme ootamatult tabatud raevukast tormist. Me leiame end samast paadist, me kõik oleme haavatavad ja segaduses, aga samas ka olulised ja vajalikud, me kõik peame sõudma koos, me kõik vajame lohutust selles olukorras. Selles paadis...me oleme kõik. Nii nagu need jüngrid, kes rääkides ühehäälselt ütlevad ahastuses: “Me hukkume“ (Mk 4:38), nii oleme ka meie mõistnud, et me ei saa minna edasi igaüks omal jõul vaid ainult üheskoos.

Viirus on võtnud juba 50 vaimuliku elu Itaalias

Loe edasi: Viirus on võtnud juba 50 vaimuliku elu ItaaliasPõhja - Itaalias on surnud covid-19 viiruse tagajärjel juba 50 preestrit. Nad lahkusid meie hulgast siis, kui viirus hakkas plahvatuslikult levima Itaalias. Vaimulikud teenisid igapäevaselt oma kogudusi, olid toeks rahvale, perekondadele ja kõikidele ustavatele. Samuti toetasid vaimulikud haiguspuhangute ajal sõdureid, jalaväelasi ja kõiki teisi, kes on igapäevaselt eesliinil tööl haiglates. Paljud surnud vaimulikud olid 50-60 aastased, kirjutab Itaalia ajaleht Corriere della Sera.  

Palvepäev Itaalias, 19. märtsil

Loe edasi: Palvepäev Itaalias, 19. märtsil"Itaalia, kes on tänapäeval raskes eriolukorras, teab, et saab alati vaadata enesekindlalt ja tänulikult paavsti poole", avaldab Itaalia Vabariigi President Sergio Mattarella paavst Franciscusele. Eriline lähedus, mida paavst Itaaliale on näidanud, isegi viimastel päevadel külastades pühamuid Roomas ja mis on olnud sajandeid inimestele lohutuse ning lootuse allikaks, näitab täielikku solidaarsust Itaalia rahvaga" President ütles, et paavsti kurb pilk laieneb täna kogu maailmale, rahvusvahelisele ühtsusele, isalikult hoides kõiki.

Tänase dramaatilise väljakutse paremaks ületamiseks ning helge tuleviku suunas liikumiseks, loodab president, et Franciscuse sõnum saab üldusele enam olulisemaks ja nähtavamaks.

Paavst kuulutas 19. märtsi palvepäevaks  Itaalias ja palub kõigil, üle maailma, palvetada roosipärga kell 21 (Itaalia ajajärgi) pandeemia leviku piiramise eest.

Vaimne kirjandus

Praegu on paastuaeg ja keeruline olukord maailmas. Soovitame lugeda vabal ajal veidi vaimset kirjandust, mis turgutaks teie hingeelu. Oleme koostanud nimekirja erinevatest tekstidest eesti ja inglise keeles. Head lugemist! 

Eesti keeles

Misericordia vultus. See on Halastuse aastal (2016) välja antud paavst Francisuse kiri, mis hästi kirjeldab indulgentsi ja halastuse olemust. Praeguses olukorras on hea taas kord seda Püha Isa teksti lugeda ning mõtestada läbi halastava Jumala tänast olukorda maailmas ning mida saame meie selle heaks teha.

 

Palvetagem pandeemia lõpu eest koos Püha Isaga!

Loe edasi: Palvetagem pandeemia lõpu eest koos Püha Isaga!Paavst sõitis täna (pühapäeval, 15. märtsil) Vatikanist välja ja külastas kahte Rooma kirikut: Santa Maria Maggioret (Suurimat Maarja basiilikat Roomas), mis on tuntud imettegeva Maarja ikooni poolest ja Rooma San Marcello kirikut, kus paikneb 15. sajandist pärit imettegeva rist. Püha Isa palus nimetatud kirikutes Itaaliat ja kogu maailma tabanud pandeemia lõpu eest. Ta palus ka paljude haigete inimeste tervenemise eest, meenutas palves möödunud päevade arvukaid ohvreid ja palus, et nende perekonnad ja sõbrad leiaksid lohutust ja tröösti. Tema palveintentsioon laienes ka tervishoiutöötajatele, arstidele, õdedele ja kõigile nendel päevadel töötavatele inimestele, et tagada ühiskonna tõrgeteta toimimine. Ühineme ka meie Püha Isa palveintentsioonidega!

Kiriku teated

- Püha Missa Peeter-Pauli katedraalis argipäeviti kell 18.00; pühapäeviti kell 10 (poola keeles); 11.30 (eesti keeles) ja 18.00 (vene keeles).
Link Missa otseülekandeks: www.youtube.com/katolikuee.

- Sakramendid
Armulauda võivad katoliiklased tulla võtma vastu väljapool Missat argipäeviti kell 12 ja kell 17.30; pühapäeval kell 13, 14, 15, 16 ja kell 17. Võimalus ka meeleparanduse sakramendi vastuvõtmiseks.

Roosipärja palvus 
Esmaspäevast neljapäevani ja laupäeviti kell 22.00 eesti keeles; reedeti kell 22.00 ja pühapäeviti kell 17.00 vene keeles.
 (Zoomi teel. Link: https://us04web.zoom.us/j/924433412)

läkitus märts2020

Loe edasi: läkitus märts2020

Armsad vennad ja õed!

        Selles eriolukorras, milles meie maa ja rahvas praegu elab, otsustas valitsus ära keelata kõik avalikud kogunemised, sealhulgas kõik avalikud jumalateenistused ja Missad. Eriolukorras ei ole meil teist valikut kui teha seda, mida riigi legitiimne autoriteet peab vajalikuks teha rahva heaoluks. Nii ekstreemne otsus tekitab minus ja iga katoliiklase südames väga suurt valu, sest Missa on kristliku elu allikas ja kese. Mulle tulevad meelde 3. sajandi Abitene märtrite sõnad: „Sine Dominica non possumus viver“ (ilma Missata me ei saa elada).

Korraldused seoses eriolukorraga katoliku kirikus

Eesti Vabariigi Valitsuse otsuse alusel on keelatud avalikud jumalateenistused ja teised suure osavõtjate arvuga kiriklikud talitused. Seoses sellega esitame piiskop Philippe Jourdani otsuse jätta avatuks kirikud isiklikuks palvetamiseks.

Rooma-Katoliku Kiriku kogudused on avatud palvetamiseks kirikute tavapärasel lahtioleku ajal.  Peeter-Pauli katedraal: pühapäeviti kella 13 kuni kella 17 argipäeviti kella 10 kuni kella 17.

Jäävad ära kõik Missad. Piiskop annab dispensa (kanoonilise vabastuse) osalemast pühapäevastel ja suurpühade Missadel, kuid Armulauda võivad tulla inimesed pühapäeval vastu võtma individuaalselt Peeter-Pauli katedraali kell 13, 14, 15, 16 ja 17 ning argipäeviti kell 12, 17.30. Enne Armulaua vastuvõtmist peab katoliiklane lugema patutunnistust ja Meie Isa palvet. Samuti võimaldame inimestele pihisakramendi vastuvõtmist Peeter-Pauli katedraalis enne Armulaua vastuvõtmist.

Eesti Kirikute Nõukogu pöördumine koguduste ja avalikkuse poole

Eesti Kirikute Nõukogu pöördub koguduste ja kõigi Eestimaa inimeste poole üleskutsega palvetada ja tegutseda üleilmse COVID-19 pandeemia tõttu kannatavate inimeste ja ühiselu jätkusuutlikkuse eest.

Tundes muret inimeste ja kogu ühiskonna turvalisuse pärast palume kindlasti järgida nii Eesti valitsuse ja asjaomaste asutuste kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt antud juhiseid ja soovitusi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Usaldades oma elu ja tervise ning maa ja maailma Kõigeväelise hoolde pöördugem ühises palves Jumala poole, et ta heidaks meile armu ja paneks piiri viiruse levikule. Palvetagem haigete tervenemise pärast. Palvetagem kõigi inimeste, eriti aga nende lähedaste hingerahu pärast, keda viirus on juba puudutanud. Palugem Loojalt tarkust arstidele ja teadlastele selle viiruse raviks ja peatamiseks ning valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele selle vastases võitluses üle maailma.

Palve- ja paastuajal on kohane võtta kindel aeg, et otsida Jumala palet ning ühises palves ja paastumises end meeleparanduslikult läbi katsuda ja tema armu hoolde usaldada. Samas on õige võtta eestpalvesse ka rahvad ja riigid, kus on nakatunuid ja ohvreid. Palvetagem, et me kõiges ja kõikjal oleksime Issanda hoidvates ja õnnistavates kätes.

“Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:6-7)

Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse nimel president peapiiskop emeeritus Andres Põder
12. märtsil AD2020

Kahe medõe lugu ja paastuaeg

Hiljuti ilmus artikkel kolmest Itaalia meditsiiniõest, kes olid tööl Codogno haiglas, kui 20. veebruari õhtul ilmus sinna „patsient 0“, esimene koroonaviirusesse nakatunud itaallane. Nüüdseks on seal nakatunuid peaaegu mitu tuhat. Need kolm õde, Dana, Giovanna ja Fabio, olid tol õhtul erakorralise meditsiinilises osakonnas. Nad ei ole sealt siiani lahkunud.

Nad töötavad ööl ja päeval, magavad vaheldumisi nagu sõdurid kaevikus. Vahepeal Fabio haigestus. Dana ja Giovanna jätkavad: jooksevad, pesevad, ravivad, aitavad, lohutavad. Aeg-ajalt leiavad hetke oma lähedastele helistamiseks. Keegi pole tulnud neid välja vahetama. Kolleegid on alati leidnud põhjusi ja piisavalt meditsiinilisi tõendeid, et mitte ilmuda. Hirm nakatuda on liiga suur. Aga keegi ei tea, kuidas nad oleksid käitunud, kui nad oleksid olnud tol õhtul Dana ja Giovanna asemel. Ja keegi meist ei saa kunagi öelda, mida tema oleks teinud nende asemel. Piir kangelase ja põgeneja vahel on sageli väga õhuke.