Katoliku Kirik Eestis



Maarja-kirikud Maarjamaal

Loe edasi: Maarja-kirikud MaarjamaalKaheksasaja aasta jooksul on Eestisse loodud mitmeid Neitsi Maarjale pühendatud kogudusi ja ehitatud kirikuhooneid. Erinevatel ajastutel ehitatud kirikuhooned, kaunistatud parimate võimaluste kohaselt, inimestele edasiandmas tunnetust Jumalast ning nendes asuvad kogudused oma ajaloo, traditsioonide ja elustikuga on paeluvad ja tutvustamist väärivad. Neitsi Maarjale pühendatud kogudused konfessioonide kaupa:

Rooma-Katoliku Kiriku kogudused
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused
Eesti Apostliku-Õigeusu Kiriku kogudused
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kogudused

Allikas:www.maarjamaa800.ee

Paavst avaldas kaastunnet Pariisi ohvritele ja kannatada saanutele

"Püha Isa mõistis hukka hirmsa rohkearvulise rünnaku Pariisi südalinnas, mis toimus 7. jaanuari hommikul ja avaldab kaastunnet ohvrite ning haavata saanute perekondadele", märkis Vatikani pressiesindaja isa Federico Lombardi. Paavst Fransciscus palus tungivalt, et peatada viha levik, lõpetada füüsiline ja vaimne vägivald, mis hävitavad elusid ning rikuvad inimväärikust ning mis radikaalselt kahjustavad inimeste põhiõigusid rahumeelseks kooseksisteerimiseks sõltumata rahvusest, religioonist ja kultuurilisest taustast.

Allikas: www.news.va, 7.jaanuar 2015

Paavst Franciscuse palveintentsioonid jaanuariks 2015

Loe edasi: Paavst Franciscuse palveintentsioonid jaanuariks 2015Paavst Franciscuse palveintentsioon jaanuariks on, et kõik hea tahtega inimesed (sh erinevate religioossete vaadetega) võiksid koos tegutseda rahu heaks. Tema Pühaduse evangeelne intentsioon jaanuarikuuks on pühendatud pühitsetud elude eest, eriti religioossete meeste ja naiste eest, kes oma kutsumuses järgnevad Kristusele ning rõõmus teenivad vaeseid. 2015. aasta on pühendatud Püha Tooli poolt pühitsetud eludele. Palvetame nende eest, kellel on kutsumus või otsivad seda.

Olulisemad sündmused Katoliku Kirikus 2014. aastal

Loe edasi: Olulisemad sündmused Katoliku Kirikus 2014. aastalJärgnevalt on esitatud lühidalt mõningaid meenutusi Katoliku Kiriku olulistest sündmustest 2014. aastal. Pikemalt on võimalik lugeda Vatikani koduleheküljelt: www.vatican.va.

Olulisemateks märksõnadeks olid paavsti välisvisiidid Pühale Maale, Türki ja Euroopa Parlamenti ning katoliku piiskoppide Sinod oktoobris. Toimunud Sinod eesmärk oli arutada perekonna ja abielu ning sellest lähtuvaid küsimusi ja vaadelda neid pastoraalseid väljakutseid, mille ees seisab Kirik ja perekond tänapäeval. See Sinod oli erakorraline Sinod perekondade teemal, ja ettevalmistus Üldsinodile, mis toimub 2015. aasta oktoobrikuus. Paavst Franciscus osales Sinodi töös ja palus kõigil täieliku tõsidusega töötada tänase Kiriku pastoraalsete väljakutsete eest.

Suursündmus toimus aga Vatikanis 27. aprillil kui kanoniseeriti paavst Johannes XXIII ja paavst Johannes Paulus II.

Tänumissa

Loe edasi: Tänumissa

 

 

 

 

Te Deum laudamus:
te Dominum confitemur.
Te aeternum Patrem
omnis terra veneratur.

Vana-aasta tänuavalduse Missa Te Deum'iga toimub kell 17.00 Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Katedraalis.

Vatikani külastas 6 miljonit palverändurit 2014. aastal

Loe edasi: Vatikani külastas 6 miljonit palverändurit 2014. aastalIgal nädalal külastab tuhandeid inimesi Vatikani, et avaneks võimalus näha Rooma paavsti. Pea lõppeval aastal ligi 6 miljonit palverändurit võttis osa erinevatest paavstlikest sündmustest Roomas.

Iga pühapäevast Inglitervitust ehk Angelust külastas kokku umbes 3 miljonit inimest ning kolmapäevasel Üldaudientsil osales Püha Peetruse väljakul ligi 1,2 miljonit palverändurit. Eriliselt rohkearvuline oli aprillikuu, kus ka toimus Johannes Paulus II ja Johannes XXIII kanoniseerimine. Liturgiast võttis terve aprillikuu jooksul osa 730 000 inimest. Loomulikult fookuses oli kanoniseerimise liturgia Püha Peetruse väljakul, mis seda liturgias osalenute arvu kasvatas. Kokku osales erinevatel liturgilistel teenistustel Vatikanis 1,110,700 inimest 2014. aastal nendest 6 miljonist palverändurist. Siiski oli üldine statistika veidi väiksem Vatikani andmetel 2013. aastaga. Kindlasti mõjutas Vatikani allikatel 2013 enamat külastust uue paavsti valimine, kui külastas 6,7 miljonit palverändurit kokku ning lõppenud Usuaasta (2012-2013) sündmused Roomas.
Allikas: Rome Reports

Paavst kutsus dialoogile jõululäkituses

Paavst Franciscus mõistis oma 25.12 jõululäkituses hukka usuliste ja etniliste vähemuste "jõhkra tagakiusamise", vahendas ERR.

Paavst kutsus samuti üles dialoogile Iisraelis ja Palestiinas ning mõistis hukka Talibani rünnakud Pakistanis, märkides ära 132 lapse surmaga lõppenud rünnaku sealsele koolimajale.

Paavsti jõululäkitus terviktekstina eesti keeles ilmub 26.12.

Häid pühi!

Jeesuse sundimine

Püha öö,
õnnistud öö!
Kõik on maas rahu sees.
Joosep valvab ja Maarjal seal
hingab lapsuke põlvede peal.
Uinu, lootus ja rõõm!
Uinu, me lootus ja rõõm!


Häid rahulikke ja rõõmsaid Jõulupühi!

Angelus, 21. detsembril. Paavst Franciscus: öelge "jah"!

Loe edasi: Angelus, 21. detsembril. Paavst Franciscus: öelge Neljandal advendiaja pühapäeval, pidas paavst Franciscus Inglitervituse palve ja jutluse Roomas Püha Peetruse väljakul ning rõhutas 21. detsembri Angelusel Neitsi Maarja tähendusele Jõulude eelsel ajal ning palus inimestel mõelda just Maarja usu peale. Ingel Gabriel külastas Neitsi Maarjat ja ta ootas "jah" sõna Maarjalt, et Sõna saaks Lihaks. Paavst märkis seda ka kui müsteeriumit, kus kogu maailm ootas Maarja "jah" sõna ning palus ka kõigil inimestel sellisel viisil valmistuda Kristuse sündimiseks.