Katoliku Kirik Eestis



15. Loeng: Liturgia

2. ptk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU SAKRAMENTIDES
KIRIKU LITURGIA PÜHITSEMINE

Kes pühitseb liturgiat?

233. Kes pühitseb liturgiat?
1135-1137, 1187
Liturgiast võtab osa kogu Kristus (Christus totus), nii Pea kui Ihu. Kristus kui ülempreester pühitseb liturgiat koos oma Ihuga – Kirikuga – nii Taevas kui ka maa peal.

234. Kes pühitsevad liturgiat Taevas?
1138-1139
Taevast liturgiat pühitsevad inglid, Vana ja Uue Testamendi pühakud, eelkõige Jumalaema, apostlid, märtrid koos „suure rahvahulgaga, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist hõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilm 7:9). Ka meie osaleme selles igaveses liturgias, kui pühitseme sakramentides oma pääsemise saladust.

235. Kuidas pühitseb Kirik liturgiat siin maailmas?
1120, 1132, 1140-1144, 1188
Kirik pühitseb siin maailmas liturgiat kui preesterlik rahvas, kellest igaüks toimib omas rollis  Püha Vaimu ühtsuses. Ristitud inimesed toovad iseendid vaimulikuks ohvrianniks. Pühitsetud vaimulikud toimivad vastavalt oma vaimuliku seisuse astmele, mille nad on saanud kõigi Kiriku liikmete teenimiseks. Piiskopid ja preestrid toimivad Kristuse kui Pea isikus.

Kuidas pühitsetakse liturgiat?

236. Kuidas pühitsetakse liturgiat?
1145
Liturgia pühitsemine on läbi põimitud märkidest ja sümbolitest, mille tähendus toetub Jumala loomistööle ja inimkultuurile, saab selgemaks Vana Testamendi sündmustes ning täiel määral ilmsiks Kristuse isikus ja tegudes.

237. Kust on pärit sakramentaalsed märgid?
1146-1152, 1189
Mõned tulevad loodud asjade seast (valgus, vesi, tuli, leib, vein, õli), teised inimeste kooselust (pesemine, salvimine, leivamurdmine) või Vana Lepingu päästmisloost (paasariitused, ohvritalitused, käte pealepanemine, pühitsemine). Need märgid, millest mõned on normiandvad ja muutmatud, võttis Kristus üle ning tegi nendest oma päästva ja pühitseva tegevuse kandjad.

238. Mis seob sakramentide pühitsemisel tegevusi ja sõnu?
1153-1155, 1190
Tegevused ja sõnad on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud. Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel, on siiski hädavajalik, et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu. Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud, kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle, mida nad tähistavad.

239. Mille järgi võib otsustada, et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti?
1156-1158, 1191
Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega, peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele. Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile. Nad peavad olema kaunis palveväljendus. Muusika tase peab olema kõrge. Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma. Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu. Kes laulab, palvetab kahekordselt (püha Augustinus).

240. Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte?
1159-1162, 1192
Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon, mida võib ette kujutada. Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust, keda nendes austatakse. Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit, mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku.

Millal pühitsetakse liturgiat?

241. Mis on liturgilise ajaarvestuse kese?    
1163-1167, 1193
Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev – kogu kirikuaasta alus ja tuum. Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas – pühade pühas.

242. Mis on liturgilise aasta roll?
1168-1173, 1194-1195
Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna – Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni. Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat, Jumalaema. Samuti mälestab Kirik pühakuid, kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses.

243. Mis on tunnipalve?
1174-1178, 1196
Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve, mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu – Kirikuga. Kristuse saladus, mida me pühitseme Euharistias, teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva. Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest, muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest.

Kus pühitsetakse liturgiat?

244. Kas Kirikul on vaja paika, et liturgiat pidada?
1197-1198
Jumala kummardamine tões ja vaimus (Jh 4:24) Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga, sest Jumala tõeline tempel on Kristus. Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda. Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku, kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema.

245. Mis on sakraalhoone?
1198-1199
See on jumalakoda, niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol. Eelkõike on see palvetamise paik, milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust, kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis.

246. Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega?
1182-1186
Need on altar, tabernaakel (sakramendi hoiupaik), püha kriisami ja teiste pühade õlide säilituspaik, piiskopi tool (kateeder) või preestri tool, ambo (pult), ristimisvaagen ja pihitool.

LITURGIA MITMEKESISUS – MÜSTEERIUMI ÜHTSUS

247. Miks pühitseb Kirik Kristuse üht müsteeriumi mitme liturgilise traditsiooni järgi?
1200-1204, 1207-1209
Kristuse müsteeriumi põhjatut rikkust ei suudaks üksainus liturgiline traditsioon ammendada. Eri rahvad ja kultuurid on leidnud seepärast algusest peale sellele rikkusele eri väljendusvorme, mis on imeliselt erisugused ja üksteist täiendavad.

248. Mille alusel säilib mitmekesisuse juures ühtsus?
1209
Ühtsuse tagab ustavus apostellikule Pärimusele, s.t apostlitelt päritud usu ja sakramentide osadusele. Selle osaduse tunnuseks ja tagatiseks on apostellik järjepidevus. Kirik on katoliiklik, üleüldine, seepärast suudab ta oma ühtsusse lõimida kõik tõelised kultuuririkkused.

249. Kas liturgias püsib kõik muutumatuna?
1205-1206
Liturgias, eriti sakramentide osas, on muutumatuid koostisosi, mis on sellised  oma jumaliku päritolu poolest. Kirik on nende ustav hoidja. Samas on olemas ka liturgia koostisosi, mida Kirikul on meelevald – ja mõnikord kohus – kohandada eri rahvaste kultuuridele vastavaks.

14. loeng: Surm ja igavene elu

MINA USUN IHU ÜLESTÕUSMIST 

202. Mida tähendus on sõnal ihu (liha) ja mis on selle tähtsus?

988-990; 1015

Ihu ülestõusmine on apostelliku usutunnistuse sõnastus inimkeha ülestõusmise kohta. Sõnaga liha tähistatakse inimest tema nõrkuses ja surelikkuses. „Liha on pääsemise lähe” (Tertullianus). Me usume Jumalasse, liha Loojasse; me usume Sõnasse, kes sai lihaks, et lihaliha ülestõusmist, milles saavutavad täiuse nii liha loomine kui ka lunastamine. 

lunastada; ning me usume
 

203. Mida mõeldakse ihu ülestõusmise all?

990-991

See tähendab, et inimese lõplikuks olekuks ei jää see, et tema vaimne hing on lahutatud tema ihust. Ka meie surelik ihu hakkab kord uuesti elama. 

 

204. Mis seos on Kristuse Ülestõusmise ja meie ülestõusmise vahel?

998; 1002-1003

Nõnda kui Kristus on tõesti üles tõusnud surnuist ja elab nüüd igavesti, äratab Ta ise  Viimselpäeval kõik surnuist üles nende kadumatu ihuga: „need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga need, kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks” (Jh 5:29). 

 

205. Mis juhtub meie ihu ja hingega pärast surma?

992-1004; 1016-1018

Pärast surma, mis on ihu ja hinge lahutamine, ihu laguneb, aga hing, kes on surematu, läheb vastu Jumala kohtule ning ootab taasühinemist ülestõusnud, kirgastunud ihuga Issanda Taastulemise ajal. See, kuidas ihu ülestõusmine toimub, ületab meie kujutluse ja mõistmise piirid. 

 

206. Mida tähendab surra Jeesuses Kristuses?      1005-1014; 1019

Surra Jeesuses Kristuses tähendab surra Jumala armu seisundis ilma ühegi surmapatuta. Kristusesse uskujal on Tema eeskuju järgides seega võimalik teha omaenda surmast Isale allumise ja Tema armastamise akt. „Ustav on see sõna: Kui me oleme surnud koos Temaga, siis me ka elame koos Temaga" (2 Tm 2, 11). 

 

MINA USUN ... IGAVEST  ELU 

 

207. Mis on igavene elu?

1020

Igavene elu on see elu, mis algab kohe pärast surma. Tal ei ole lõppu. Igal inimesel eelneb sellele isiklik kohtumõistmine, mida toimetab Kristus, elavate ja surnute Kohtumõistja. Selle erilise kohtumõistmise otsuse kinnitab Viimne Kohtumõistmine. 

 

208. Milles seisneb isiklik kohus?

1021-1022; 1051-1052

See on kohtuotsus, millega igaüks saab Jumalalt pärast surma oma surematule hingele kohese õiglase tasu vastavalt oma usule ja tegudele. See tasu on kas pääs Taeva õndsusse (otsekohe või pärast kohast puhastumist) või sisenemine Põrgu igavesse hukatusse. 

 

209. Mida mõeldakse sõna Taevas all?

1023-1026; 1053

Taeva all mõeldakse ülimat ja jäädavat õnne. Need, kes surevad Jumala armus ega vaja  lisapuhastamist, kogutakse kokku Jeesuse ja Maarja, inglite ja pühade ümber. Nõnda moodustavad nad taevase Kiriku, milles nad näevad Jumalat „palgest palgesse” (1Kr 13:12). Nad elavad armastusosaduses Pühima Kolmainsusega ning kostavad meie eest. 

 

Elu – oma olemuses ja tegelikkuses – on Isa, kes Poja läbi ja Pühas Vaimus valab kõige peale ilma erandita välja oma taevased annid.

Oma headuses tõotab Ta tõesti ka meile, inimestele, nagu me oleme, igavese elu jumaliku aarde.

  (Jeruusalemma püha Kyrillos) 

 

210. Mis on purgatoorium?

Purgatoorium ehk puhastustuli on nende seisund, kes surevad Jumala sõpruses ja on kindlad igaveses pääsemises, aga kes vajavad Taeva õndsusse sisenemiseks veel puhastamist. 

 

211. Kuidas saame meie abistada purgatooriumis puhastatavaid hingi?

1032; 1055

Alles maisel teel käivad usklikud võivad pühade osaduse alusel abistada puhastuses viibivaid hingi nende eest palvetades, eriti aga nende eest Missaohvrit tuues. Neid saab aidata ka almuste, indulgentside ja meeleparandustegudega. 

 

212. Milles seisneb Põrgu?

1033-1035; 1056-1057

Põrgu seisneb nende igaveses hukatuses, kes surevad vabatahtlikult surmapatus. Põrgu suurim kannatus on igavene lahusolek Jumalast, ainsast, kelles võib meil olla elu ja õndsus, mille jaoks me oleme loodud ja mis on meie igatsus. Kristus kuulutab seda tegelikkust sõnadega: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle!” (Mt 25:41). 

 

213. Kuidas sobib Põrgu olemasolu kokku Jumala lõputu headusega?

1036j

Jumal tahab, „et kõik jõuaksid meeleparandusele” (2Pt 3:9), kuid Ta on inimese loonud vabana ja vastutuse kandjana ning respekteerib inimese otsuseid. Nõnda on inimene see, kes ise vabal tahtel loobub osadusest Jumalaga, kui jääb surmatunnil püsima surmapatu seisundisse ja keeldub Jumala halastavast armastusest. 

 

214. Milles seisneb Viimne Kohtumõistmine?

1038-1041; 1058-1059

Viimne ehk Üleüldine Kohtumõistmine seisneb otsuses õndsuse või igavese hukatuse kohta, mille langetab Issand Jeesus „õigete ja ülekohtuste” (Ap 24:15) üle, kui Ta naaseb elavate ja surnute Kohtumõistjana. Pärast Viimset Kohtumõistmist hakkab ülestõusnud ihu osa saama õiglasest tasust, mis määrati hingele isiklikul kohtumõistmisel. 

 

215. Millal tuleb Viimne Kohtumõistmine?

1040

See kohtumõistmine tuleb maailma lõpul ning üksnes Jumal teab selle päeva ja tundi. 

 

216. Mis on uue taeva ja uue maa ootus?

1042-1050; 1060

Pärast Viimset Kohtumõistmist vabaneb ka kõiksus ise kaduvuse orjusest ja hakkab osalema Kristuse kirkuses, kui tulevad „uus taevas” ja „uus maa” (2Pt 3:13). Sellega teostub täiel määral Jumalariik, s.t, et lõplikult saab teoks Jumala päästmisplaan „aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis maa peal” (Ef 1:10). Siis hakkab Jumal  igaveses elus olema „kõik kõiges” (1Kr 15:28).

13. loeng: Pühade osadus - Maarja

MINA USUN ... PÜHADE OSADUST 

194. Mida tähendab pühade osadus?

946-953; 960

Väljend pühade osadus tähendab esmajoones, et pühad asjad (sancta) – usk, sakramendid (eeskätt Euharistia), karismad ja muud vaimuannid – on kõigi Kiriku liikmete omad. See osadus põhineb armastusel, mis „ei otsi omakasu” (1Kr 13:5), vaid õhutab usklikke, et „neil kõik oleks ühine” (Ap 4:32) – isegi sel määral, et oma aineline vara antakse vaeste teenistusse. 

 

195. Mida pühade osadus veel tähendab?

954-959; 961-962

See väljend viitab ka osadusele pühade isikute, (sancti) vahel, s.t nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. Mõned käivad alles maist rada, teisi – siit elust lahkunuid – puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved. Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest. Kõik koos on nad Kristuse üks pere – Kirik – kolmainsa Jumala auks ja kiituseks. 

 

Neitsi Maarja – Kristuse Ema, Kiriku Ema 

 

196. Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema?     

963-966; 973

Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea. Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile, öeldes: „Vaata, see on sinu ema!” (Jh 19:27). 

 

197. Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut?

967-970

Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist. Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist, annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt, tuginedes Kristuse külluslikele teenetele. Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja, aitaja, heategija ja vahendajana. 

 

198. Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile?

971

See on ainulaadne austamine, mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest. Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse  Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades, samuti Maarjapalvetes, näiteks Roosipärjas, mis on  kogu evangeeliumi kokkuvõte. 

 

199. Mil viisil on Neitsi Maarja Kiriku eshatoloogiline ikoon?

972; 974j

Vaadates Neitsi Maarja peale, kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses, näeb Kirik temas niihästi seda, mida ta ise on kutsutud maailmas tegema, kui ka seda, mis temast saab taevasel kodumaal.

11. loeng: Paavst ja paavstlus

Usklikud – hierarhia, ilmikud, pühendunud 

177. Kes on usklikud?

871-872

Kristlastest usklikud on need inimesed, kes ristimise läbi Kristusega ühendatuna moodustavad Jumala rahva. Kuna nad sel põhjusel jagavad igaüks omal moel Kristuse preestri-, prohveti- ja kuningaametit, on nad kutsutud osalema Jumala poolt Kirikule usaldatud missioonis. Jumala lastena on nad võrdselt väärikad.  

 

178. Kuidas on Jumala rahvas üles ehitatud?

873; 934

Jumala seatud usklike hulgas kuuluvad vaimulikkonda need, kes on võtnud vastu vaimuliku seisuse sakramendi ja moodustavad Kiriku hierarhia. Teisi Kiriku liikmeid kutsutakse ilmikuteks. Kummaski seisuses leidub usklikke, kes pühendavad oma elu erilisel viisil Jumalale, võttes omaks evangeelsed nõuanded: sugulise karskuse või tsölibaadi, vaesuse ja kuulekuse. 

 

179. Miks Kristus rajas Kiriku hierarhia?

874-876

Kristus rajas Kiriku hierarhia, et karjatada Jumala rahvast oma nimel ning andis talle selleks meelevalla. Hierarhia moodustavad pühitsetud ametikandjad – piiskopid, preestrid ja diakonid. Vaimuliku seisuse sakramendi alusel teenivad piiskopid ja preestrid Kristuse kui Pea nimel, esindades Teda isikuliselt. Diakonid teenivad Jumala rahvast sõna-, liturgia- ja hooldusteenistuses (kr diakoonia teenistus). 

 

180. Kuidas teostub Kiriku teenimises kollegiaalsus?

877

Kaheteistkümne apostli eeskujul, kelle Kristus valis välja ja läkitas üheskoos, on kogu Kiriku hierarhia oma ühtsuses kõigi usklike osaduse teenistuses. Iga piiskop teenib oma piiskopkonda piiskopikolleegiumi liikmena, osaduses paavstiga, kellega koos takannab hoolt kogu Kiriku eest. Preestrid teenivad kogudusi osakiriku vaimulikkonnas, osaduses oma piiskopiga ja tema alluvuses. 

 

181. Miks on kiriklik amet samas kaisikuline?

878-879

Kiriklik amet on ka isikuline, sest vaimulikuseisuse sakramendi alusel kannab iga ametikandja isiklikku vastutust Kristuse ees, kes on teda kutsunud isiklikult ja andnud talle missiooni. 

 

182. Mis on paavsti missioon?

880-882; 936-937

Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus. Ta on Kristuse asemik, piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane. Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim, täielik, otsene ja üleüldine  võim kogu Kiriku üle. 

 

183. Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi?

883-885

Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu, ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata. 

 

184. Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet?

888-890

Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald, on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt. Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks. 

 

185. Millal toimib Õpetusamet eksimatult?

891-892

Eksimatult toimib Õpetusamet siis, kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga, eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul, kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas. Ta on eksimatu ka juhul, kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul. Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta. 

 

186. Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis?

893

Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna- ja sakramenditeenistuses, eriti Euharistias, nagu ka oma palve, eeskuju ja tööga. 

 

187. Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit?

894-896; 938

Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga. Piiskop, kelle juhtida usaldatakse üks osakirik, juhib seda omaenda, korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse, Hea Karjase nimel, osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel. 

 

188. Mis on ilmikute kutsumus?

897-900; 940

Ilmikutest usklike eriline kutsumus on otsida Jumalariiki, mõtestades ja korraldades ajalikke asju Jumala kava kohaselt. Nõnda realiseerivad nad kõigile ristituile ühist kutset pühadusele ja apostolaadile. 

 

189. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse preestriametis?

901-903; 941

Nad osalevad selles eriti Euharistias, kui toovad oma vaimulikeks ohvriandideks, „mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu” (1Pt 2:5), kõik oma tööd, palved, apostellikud algatused, perekonnaelu, igapäevase töö, eluraskuste talumise, keha ja vaimu kosutamise – kogu oma elu. Nii toovad ka Kristusele pühendunud ja Vaimu poolt pühitsetud ilmikud kogu maailma Jumalale ohvrianniks. 

 

190. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse prohvetiametis?

904-907; 942

Nad osalevad selles, kui võtavad Kristuse sõna üha rohkem omaks ja kuulutavad seda maailmale oma elu, sõnade, evangeelse tegevuse ja õpetamise tunnistusega. See evangeliseeriv tegevus võib kanda eriti head vilja, sest toimub igapäevase elu tingimustes. 

 

191. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse kuningaametis? 

908-913; 943

Ilmikud võtavad osa Kristuse kuningana valitsemisest, sest nad on Issandalt saanud väe ületada pattu nii iseendas kui maailmas, elades ennastsalgavat ja püha elu. Nad täidavad oma kogudust teenides mitmesuguseid ülesandeid ning annavad ilmalikule ja ühiskondlikule elule kõlbelised väärtused. 

 

192. Mis on pühendunud elu?

914-930; 944

Jumalale pühendatud elu – vabatahtlik vastus Kristuse erilisele kutsele – on Kiriku poolt tunnustatud eluviis. Pühendunu annab end täielikult Jumala hoolde ning püüdleb Pühast Vaimust ajendatuna täiusliku armastuse poole. Pühendumust iseloomustab kolme evangeelse nõuande omaksvõtmine. 

 

193. Mida on pühendunutel anda Kiriku missioonile?

931-933; 945

Pühendunud osalevad Kiriku missioonis, pühendades end jäägitult Kristusele ja oma vendadele-õdedele, andes nõnda tunnistust Taevariigi ootusest.

10. loeng: Mis on Kirik?

… PÜHA KATOLIIKLIKKU KIRIKUT

Kirik Jumala kavatsuse kohaselt 

 

147. Mida tähendab sõna Kirik?

748-752; 777,  804

Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid. 

 

148. Kas Piibel pakub Kiriku kohta veel muid nimetusi ja võrdpilte?  

753-757

Pühakirjast leiame hulga võrdpilte, mis näitavad Kiriku saladusest selle üksteist täiendavaid külgi. Vana Testament eelistab kujundeid, mis seostuvad ideega Jumala rahvast.  Uus Testament pakub kujundeid, mis seostab Kristuse kui Pea tema rahva kui Ihuga. Samuti leiame võrdpilte karjuste (lambakari ja -tara), põllumeeste (põld, õli- ja viinapuu), ehitajate (koda, kivi, tempel) ja perekonna elust (pruut, ema, pere). 

 

149. Mis on Kiriku algus ja lõpuleviimine?

758-766; 778

Kiriku algus ja lõpuleviimine on osa Jumala igavikulisest kavatsusest. Vana Leping valmistas Kiriku algust ette Iisraeli äravalimisega, mis oli tulevase kõigi rahvaste kokkukogumise märk. Kirikule rajasid aluse Kristuse sõnad ja teod, teda vormis Jeesuse Lunastussurm ja Ülestõusmine; Kiriku kui päästva saladuse tegi nähtavaks Püha Vaimu väljavalamine Nelipühil. Kirik saavutab täiuse aegade lõpul – kõigi maa peal päästetute kogudusena Taeva kirkuses. 

 

150. Mis on Kiriku ülesanne?

767-769

Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus. 

 

151. Mis mõttes on Kirik saladus?

767-773; 779

Kirik on saladus selles mõttes, et tema nähtavas tõeluses peitub ja toimib vaimne, jumalik tõelus, mida näeb üksnes ususilmaga. 

 

152. Miks ütleme, et Kirik on üleüldine pääsemissakrament?

774-776; 780

See tähendab, et ta on kogu inimkonna Jumalaga lepitamise ja Temaga osadusse pääsemise märk ja vahend ning samuti kõigi inimeste ühtsuse märk ja vahend. 

 

Kirik – Jumala rahvas, Kristuse Ihu, Püha Vaimu tempel 

 

153. Miks on Kirik Jumala rahvas?

781; 802-804

Kirik on Jumala rahvas, sest Jumal arvas heaks inimesi pühitseda ja päästa mitte ükshaaval, vaid Isa ja Poja ja Püha Vaimu ühtsuse jõul kokku liidetud ühtse rahvana. 

 

154. Millised jooned iseloomustavad Jumala rahvast?

782

Selle rahva liikmeks saab usust Kristusesse ja ristimise vastuvõtmisega. See rahvas saab alguse Jumal-Isast, tema Pea on Jeesus Kristus, tema tunnus on Jumala laste väärikus ja vabadus, tema seadus on uus armastuse käsk, tema ülesanne on olla maa sool ja maailma valgus, tema eesmärk on Jumalariik, mis juba praegu maa peal kasvab. 

 

155. Mil moel võtab Jumala rahvas osa Kristuse kolmest ametist: olla preester, prohvet ja kuningas?

783-786

Jumala rahvas osaleb Kristuse preestriametis, sest Püha Vaimu poolt pühitsetuna tuleb  ristituil tuua vaimseid ohvreid; prohvetiametis, sest oma üleloomuliku usutunnetuse ajel võtab ta eksimatult omaks usu, õpib seda järjest sügavamalt tundma ning tunnistab seda; kuningaametis, sest ta teenib, järgides Kristuse eeskuju, kes kõiksuse kuningana hakkas kõikide, eriti vaeste ja kannatajate teenijaks. 

 

156. Mil moel on Kirik Kristuse Ihu?

787-791; 805-806

Ülestõusnud Kristus ühendab Temasse uskujad Püha Vaimu väel endaga väga lähedaselt. Nõnda on Kristusesse uskujad, kes on Temaga lähisuhtes eriti läbi Euharistia, ka omavahel ühendatud armastuses. Nad moodustavad ühe Ihu – Kiriku. Selle Ihu ühtsus teostub erinevate ihuliikmete ja ülesannete mitmekesisuses. 

 

157. Kes on selle Ihu Pea?

792-795; 807

Kristus „on oma Ihu, Kiriku pea” (Kl 1:18). Kirik elab Tema läbi, Temas ja Temale.  Kristus ja Kirik üheskoos on „kogu Kristus” (Püha Augustinus). „Pea ja ihuliikmed moodustavad otsekui ühe ja sama müstilise isiku” (Aquino püha Thomas). 

 

158. Miks Kirikut nimetatakse Kristuse Mõrsjaks?

796,  808

Kirikut kutsutakse Kristuse Mõrsjaks, kunaIssand ise kasutas enda kohta nimetust „peigmees” (Mk 2:19). Issand armastab Kirikut ning on ta endaga sidunud igavese Lepingu läbi. Ta on enda loovutanud Kiriku pärast, et „teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi” (Ef 5:26), ja teha temast kõigi Jumala lasteviljakas Ema. Ihu mõiste rõhutab Pea ühtsust ihuliikmetega, sõna Mõrsja toob esile kahe poole erinevuse selles isiklikus suhtes. 

 

159. Miks Kirikut nimetatakse Püha Vaimu templiks?

797-798; 809-810

Kirikut nimetatakse nõnda, kuna Püha Vaim elab Ihus, kes on Kirik, nii tema Peas kui ka liikmetes. Lisaks ehitab Ta Kirikut armastusega sõna, sakramentide, vooruste ja karismade väel. 

 

Mida hing on inimese ihule, seda on Püha Vaim Kristuse liikmetele, see tähendab, Kristuse Ihule, kes on Kirik.

(Püha Augustinus) 

 

160. Mis on karismad?

799-801

Karismadeks nimetatakse Püha Vaimu erilisi ande, mis kingitakse konkreetsetele inimestele kaasinimeste hüvanguks, maailma vajaduste heaks ning eriti Kiriku ülesehitamiseks. Karismade üle otsustamine kuulub Kiriku Õpetusameti pädevusse. 

 

Kirik on üks, püha, katoliiklik ja apostellik 

 

161. Miks on Kirik üks? 

811-815; 866

Kirik on üks, sest tema allikas ja eeskuju on isikute ühtsus kolmainsas Jumalas;  sest Kiriku asutajana ja Peana taastas Jeesus Kristus kõigi rahvaste ühtsuse ühesainsas Ihus. Kiriku hingena ühendab Püha Vaim Kristuse osaduses kõiki usklikke. Kirikul on üksainus usk, üksainus sakramentaalne elu, üksainus apostellik järjepidevus, üks ühine lootus ning üks ja sama armastus. 

 

162. Kus on Kristuse üks Kirik?

816,  870

Kristuse üks Kirik kui maa peal asutatud ja üles ehitatud kogukond on olemas (subsistit in) katoliku Kirikus, keda juhib Peetruse ametijärglane koos temaga osadust jagavate piiskoppidega. Üksnes selle Kiriku kaudu pääseb täiel määral pääsemise vahendite juurde, sest Issand usaldas kõik Uue Lepingu hüved ainuüksi Apostlite Kogu hoolde, kelle pea on Peetrus. 

 

163. Kuidas suhtuda kristlastesse, kes ei ole katoliiklased?

817-819

Kirikutest ja kiriklikest kogukondadest, mis on lahutatud täielikust osadusest katoliku Kirikuga, võib leida hulgaliselt pühaduse ja tõe elemente. Kõik need hüved tulevad Kristuse käest ja juhivad katoliiklikku, see tähendab üleilmsesse ühtsusse. Ristimise läbi on nende kirikute ja kiriklike kogukondade usklikud ühinenud Kristusega ning seega tunnistame me neid kui vendi. 

 

164. Kuidas edendada kristlaste ühtsust?

820-822

Soov taastada kõigi kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Vaimu kutse. See soov hõlmab kogu Kirikut ning teostub meeleparanduse, palve, üksteise vennaliku tundmaõppimise ja teoloogilise mõttevahetuse kaudu. 

 

165. Mil viisil on Kirik püha?

823-829; 867

Kirik on püha, kuna tema rajaja on pühimast püham Jumal. Kristus andis oma elu, et Kirikut pühitseda ja teha temast pühitseja. Püha Vaim annab Kirikule elu armastuses. Kirikus võib leida kõik pääsemisvahendid. Pühadus on iga Kiriku liikme kutsumus ning kõigi Kiriku tegevuste eesmärk. Kirik loeb oma liikmeks Neitsi Maarjat ja suurt hulka pühakuid, kes on Kirikule eeskujuks ja eestkostjaks. Kiriku pühadus on pühitsusallikaks tema lastele, kes tunnistavad maa peal, et nad patustena vajavad pidevalt meeleparandust ja puhastust. 

 

166. Miks nimetatakse Kirikut katoliiklikuks?

830-831; 868

Kirik on katoliiklik, see tähendab üleüldine, kuna temas on kohal Kristus: „Kus on Kristus Jeesus, seal on ka katoliku Kirik” (Antiookia püha Ignatius). Kirik kuulutab täiel määral kogu usku. Talle kuuluvad kõik päästevahendid ja ta jagab neid; Kristus on ta läkitanud missioonile kõigi inimeste juurde, mis hõlmab kõiki ajastuid ja kultuure. 

 

167. Kas osakirik on katoliiklik?

832-835

Iga osakirik (piiskopkond, diötsees ehk eparhia) on katoliiklik. Selle moodustab usklike kogukond, kes seisavad usu- ja sakramendiosaduses nii oma piiskopiga, kes on pühitsetud apostellikus järjepidevuses, kui ka Rooma Kiriku, „armastuse eesistujaga” (Antiookia püha Ignatius). 

 

168. Kes kuuluvad katoliku Kirikusse?

836-838

Mingil viisil kuuluvad Jumala rahva katoliiklikku ühtsusse või on sellesse kutsutud kõik inimesed. Täielikult on katoliku Kiriku liikmed need, kellel on Kristuse Vaim ja keda  ühendab Kirikuga usutunnistuse, sakramentide, kiriklikule hierarhiale allumise ja  osaduse side. Selles ühtsuses mitteosalevad ristitud inimesed seisavad siiski teatavas, olgugi et mittetäielikus osaduses katoliku Kirikuga. 

 

169. Mis suhe on katoliku Kirikul juudi rahvaga?

839-840

Katoliku Kirik tunnistab erilist seost juudi rahvaga selles, et Jumal valis nad enne kõiki teisi vastu võtma oma Sõna. Juudi rahvas on see, „kelle päralt on lapseõigus ja kirkus, lepingud ja seadused, jumalateenistus ja tõotused, kelle päralt on esiisad ning kelle seast on ihu poolest pärit Kristus” (Rm 9:4.5). Erinevalt teistest mittekristlikest usunditest on juutide usk juba vastus Jumala Ilmutusele Vanas Lepingus. 

 

170. Mis side on katoliku Kiriku ja mittekristlike usundite vahel?

841-845

Kõigi rahvaste vahel on side, mis tuleneb eelkõige kogu inimkonna ühisest päritolust ja eesmärgist. Kirik tunnustab, et kõik hea ja õige teistes usundites tuleb Jumalast ja on tema tõe peegeldus. Sellisena võib see aidata Head Sõnumit omaks võtta ja olla innustajaks teel inimkonna ühtsuse poole Kristuse Kirikus. 

 

171. Mida tähendab seisukoht, et väljaspool Kirikut ei ole pääsemist?

846-848

See tähendab, et kogu pääsemine tuleb Kristuselt kui Pealt Kiriku, Tema Ihu läbi. Seetõttu ei saa pääseda need, kes küll teavad, et Kristus on rajanud Kiriku ja see on hädavajalik pääsemiseks, ent keelduvad siiski temasse astumast või jäämast. Samas – tänu Kristusele ja Tema Kirikule – võivad igavikku pääseda need, kes pole selles süüdi, et nad ei tunne Kristuse Evangeeliumi ja Kirikut, kuid otsivad siiralt Jumalat ning püüavad armu abiga teha Tema tahtmist, nagu see on teada nende südametunnistuse käsul. 

 

172. Miks peab Kirik kuulutama Evangeeliumi kogu maailmale?

849-851

Kirik peab seda tegema, sest Kristus on andnud käsu: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). See Issanda antud misjoniülesanne lähtub Jumala igavesest armastusest, kes läkitas oma Poja ja Püha Vaimu ning „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4). 

 

173. Mil mõttes on Kirik kuulutav?

852-856

Püha Vaimu juhtimisel jätkab Kirik Kristuse enda kuulutustööd läbi ajaloo. Seepärast on kristlase kohus kuulutada Kristuselt saadud Rõõmusõnumit kõigile, ning Tema jälgedes käies olema valmis ennast –  isegi märtrina – ohverdama. 

 

174. Miks on Kirik on apostellik?

857; 869

Kirik on apostellik oma päritolu tõttu, sest on rajatud „apostlite alusele” (Ef 2:20); oma õpetuse tõttu, sest see on sama, mis oli apostlite õpetus;  oma ülesehituse tõttu, sest kuni Kristuse Taastulemiseni õpetavad, pühitsevad ja juhivad Kirikut apostlid läbi oma ametijärglaste, kes on Peetruse ametipärijaga osaduses seisvad piiskopid. 

 

175. Milles seisneb apostlite ülesanne?

858-860

Sõna apostel tähendab läkitatut. Jeesus, Isa Läkitatu, kutsus oma õpilaste seast kaksteistkümmend ning seadis apostliteks, Ülestõusmise ja Kiriku rajamise valitud tunnistajateks. Ta käskis neil jätkata oma missiooni, öeldes: „Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid” (Jh 20:21) ja tõotas jääda nendega maailma lõpuni. 

 

176. Mis on apostellik järjepidevus?

861-865

Apostellik järjepidevus on apostlite missiooni ja väe edasiandmine pühitsussakramendi kaudu nende ametijärglastele, piiskoppidele. Tänu sellele edasiandmisele kestab Kiriku usu- ja eluosadus oma algusajaga läbi sajandite, mil ta teostab oma apostellikku missiooni – Kristuse riigi levitamist maa peal.

8. loeng: Kes on Kristus?

2. ptk MINA USUN JEESUSESSE KRISTUSESSE, JUMALA AINSASSE POJASSE  

79. Mis on inimsoole Rõõmusõnumiks?

422-424

Rõõmusõnum kuulutab Jeesust Kristust, „elava Jumala Poega” (Mt 16:16), kes suri ja on surnuist üles tõusnud. Jumal tegi Aabrahamile ja tema soole antud tõotused teoks kuningas Heroodese ja keiser Augustuse ajal. Ta „läkitas oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma neid, kes on Seaduse all, et me saaksime pojaseisuse” (Gl 4:4-5). 

 

80. Kuidas seda Rõõmusõnumit levitatakse?

425-429

Algusest peale innustusid esimesed jüngrid õhinal kuulutama Jeesust Kristust kõigile ja juhatama neid Temasse uskuma. Ka praegu innustab Kristuse tundmisest võrsuv armastus uskujaid Rõõmusõnumit kuulutama ja usutõdesid õpetama (katehhees), s.t Jumala kavatsusi Kristuse isikus ilmsiks tegema ning inimsugu Temaga osadusse viima. 

 

JA JEESUSESSE KRISTUSESSE, TEMA AINSASSE POJASSE, MEIE ISSANDASSE 

 

81. Mida tähendab nimi Jeesus?

430-435; 452

Nimi, mis anti Jeesusele inglikuulutuse läbi, tähendab „Jumal päästab” ning ütleb meile, kes on Jeesus ja milleks Ta saadeti („sest Tema päästab oma rahva nende pattudest”, Mt 1:21). Peetrus kuulutas: „Kellegi muu läbi ei ole pääsu, sest inimestele ei ole antud ühtegi teist nime taeva all, kelle läbi meid päästetaks” (Ap 4:12). 

 

82. Miks nimetatakse Jeesust Kristuseks?

436-440; 453

Kreeka sõna Kristus ja heebrea Messias tähendavad salvitud inimest. Jeesus on Kristus, sest Jumal on Tema pühitsenud ja Püha Vaimuga salvinud lunastamist teoks tegema. Tema on Messias, keda Iisrael ootas ja kelle Isa läkitas maailma. Jeesus võttis Messia nime omaks, kuid täpsustas selle tähendust: Ta on see, „kes on tulnud Taevast alla” (Jh 3:13), Risti löödud ja surnuist üles tõusnud. Ta on Kannatav Sulane, kes jätab oma elu „lunaks paljude eest” (Mt 20:28). Meie nimetus kristlane tuleb nimest Kristus.  

 

83. Mis mõttes on Jeesus Jumala ainusündinud Poeg?

441-445; 454

Jeesus on Jumala Poeg ainukordsel ja täiuslikul viisil. Kui Jeesust ristiti ja kirgastati, nimetas Isa hääl Teda “armsaks Pojaks”. Jeesus nimetab ennast Pojaks, kes „tunneb Isa” (Mt 11:27). Sellega kinnitab Ta oma kordumatut ja igavest suhet Jumala, oma Isaga. Ta on “Jumala ainusündinud Poeg” (1Jh 4:9), Pühima Kolmainsuse teine isik. Ta on apostlite kuulutuse kese: nad nägid „Tema au nagu Isast Ainusündinu au, täis armu ja tõde” (Jh 1:14). 

 

84. Mida tähendab nimetus Issand?

446-451; 455

Piiblis tähendab nimetus Issand tavaliselt Jumalat kui valitsejat. Jeesus kasutas seda enda kohta ning ilmutas oma jumalikku väge meelevallaga looduse, kurjade vaimude, patu ja surma üle, ennekõike aga ülestõusmisega surnuist. Esimesed kristlikud usutunnistused kuulutavad, et sama vägi, au ja kirkus, mis on omased Jumal-Isale, kuuluvad ka Jeesusele: Jumal on „annetanud talle nime, mis on üle iga nime” (Fl 2:9). Tema on maailma ja ajaloo Isand, ainus, kellele me peame täielikult allutama oma isikliku vabaduse. 

 

JEESUS KRISTUS … SAADUD PÜHAST VAIMUST, ILMALE TOODUD

NEITSIST MAARJAST 

 

85. Miks sai Jumala Poeg inimeseks?

456-460

Jumala Poeg sai Püha Vaimu väel Neitsi Maarja ihus inimeseks meie, inimeste, ja meie lunastamise pärast. Ta tegi seda, et meid patuseid Jumalaga lepitada, lasta meil tunda Jumala piiritut armastust, olla meile pühaduse eeskujuks ning teha meid „jumaliku loomuse osalisteks” (2Pt 1:4). 

 

86. Mida tähendab sõna Inkarnatsioon?

461-463; 483

Inkarnatsiooniks ehk Lihakssaamiseks nimetab Kirik Jumala ja inimese loomuste imelise liitumise saladust Sõna ühes jumalikus isikus. Jumala Poeg „sai lihaks” (Jh 1:14) meie päästmiseks ning sai tõeliseks inimeseks. Usk Jumala Poja inimeseks saamisse on üks ristiusu erilisi tunnuseid. 

 

87. Mil viisil on Jeesus Kristus tõeline Jumal ja tõeline inimene?   

464-466; 469

Jeesus on jagamatult tõeline Jumal ja tõeline inimene iseenda kui jumaliku isiku ühtsuses. Ta on Jumala Poeg, „sündinud, mitte loodud, olemuselt üks oma Isaga”, kellest sai tõeline inimene, meie vend, ilma et Ta oleks lakanud olemast Jumal, meie Issand. 

 

88. Mida õpetab selle kohta Halkedoni Kirikukogu (451. a.)?

467

Halkedoni Kirikukogu õpetab „tunnistama meie Issandat Jeesust Kristust kui ühte ja sama Poega, kes on täiuslik nii oma jumalikkuse kui ka oma inimlikkuse poolest; kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, mõistusliku hingega ning ihuga; kes oma jumalikkuses on olemusühtne Isaga ja oma inimlikkuses olemusühtne meiega, kõiges ’nii nagu meie, ja siiski ilma patuta’ (Hb 4:15), sündinud Jumalana Isast enne aegade algust ning inimesena neil viimastel aegadel Maarjast, Neitsist ja Jumalaemast, meie pärast, meie lunastamiseks”. 

 

89. Kuidas esitab Kirik Inkarnatsiooni saladust?

464-469; 479-481

Kirik tunnistab, et Jeesus Kristus on tõeline Jumal ja tõeline inimene, kelle kaks loomust – jumalik ja inimlik – ei ole üksteisega segunenud, vaid on ühinenud Sõna isikus. Seega tuleb Jeesuses kui inimeses kõik – imeteod, kannatused ja surm – omistada Tema jumalikule isikule, kes toimib omaksvõetud inimloomuse kaudu. 

 

Oh ainusündinud  Jumala Poeg ja Jumala Sõna!

Igavene! Sina võtsid meie lunastamise pärast lihasse tulla pühast Jumalaemast ja alati Neitsist Maarjast...

Sina, üks Pühast Kolmainusest, keda Isa ja Püha Vaimuga ühes kiidetakse – lunasta meid!

  (Püha Johannes Chrysostomuse liturgiast) 

 

90. Kas lihakssaanud Jumala Pojal oli inimmõistusega hing?

470-474; 482

Jumala Poeg võttis omaks ihu, mida elustas inimmõistuslik hing. Selle inimmõistuse abil õppis Jeesus paljusid asju kogemuste kaudu, kuid ka inimesena oli Jumala Pojal sisim ja vahetu teadmine Jumalast, oma Isast.Ta tajus inimeste salamõtteid ning teadis täiel määral ka Jumala igavesi kavatsusi, mida Ta tuli ilmutama. 

 

91. Kuidas toimisid lihakssaanud Sõna kaks tahet?

475, 482

Jeesusel oli jumalik tahe ja inimlik tahe. Oma maises elus tahtis Jumala Poeg inimesena sedasama, mida Ta oli otsustanud Jumalana koos Isa ja Püha Vaimuga meie päästmiseks ette võtta. Kristuse inimlik tahe järgis tema jumalikku tahet vastuseisuta ja tõrkumata, teisisõnu allus sellele. 

 

92. Kas Kristusel oli tõeline inimihu?

476-477

Kristus võttis omaks tõelise inimihu, mille abil nähtamatu Jumal muutus nähtavaks. Seepärast võib Kristust kujutada ja austada pühapiltidel ja -kujudel. 

 

93. Mida näitab Jeesuse Süda?

478

Jeesus tundis ja armastas meid inimsüdamega. Tema Süda, mis meie päästmiseks odaga läbi torgati, on selle lõputu armastuse märk, millega Ta armastab Isa ja igaüht meist. 

 

94. Mida tähendab väljend saadud Pühast Vaimust?

484-486

See väljend tähendab, et Neitsi Maarja üsas eostus igavene Poeg Püha Vaimu väel, mehe osaluseta. Ingel oli Neitsi Maarjale kuulutades öelnud: „Püha Vaim tuleb sinu peale” (Lk 1:35). 

 

95. Ilmale toodud Neitsist Maarjast. Miks on Maarja tõeliselt Jumala Ema? 

495,  509

Maarja on tõeliselt Jumala Ema, sest ta on Jeesuse ema (Jh 2:1; 19:25). See, kelle ta sai Pühast Vaimust ja kes sündis tõeliselt tema pojana, on Jumal-Isa igavene Poeg, Jumal ise. 

 

96. Mida tähendab patusüüta saamine?

487-492; 508

Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja Emaks. Teostamaks temale antud missiooni, eostati ta süüvabalt, s.t Maarja hoiti eostumisest peale pärispatust vaba. See sündis Jumala armust ja Jeesuse Kristuse tulevaste teenete nimel. 

 

97. Mis osa on Maarjal Jumala päästmisplaanis?

493-494; 508-511

Jumala armust jäi Maarja kogu oma elu jooksul vabaks mistahes isiklikust patust. Ta on „armuleidnu” (Lk 1:28), „täis armu“ ja „täiuslikult püha”. Kui ingel talle kuulutas, et ta sünnitab „Kõigekõrgema poja” (Lk 1:32), nõustus ta sellega omast vabast tahtest, „usukuulekuses” (Rm 1:5). Nõnda pühendus Maarja täielikult oma Pojale Jeesusele ja Tema tööle ning avas end kõigest südamest Jumala tahtele päästa inimkond. 

 

98. Mida tähendab Jeesuse eostumine Neitsist?

496-498; 503

See tähendab, et Jeesus eostati Neitsi üsas ainult Püha Vaimu väel, ilma mehe osalemiseta. Ta on taevase Isa Poeg jumaliku loomuse järgi ning Maarja poeg inimliku loomuse järgi, kuid ometi tõeline Jumala Poeg mõlema loomuse järgi, sest Ta on ainult üks jumalik isik. 

 

99. Mis mõttes on Maarja alati Neitsi? 

499-507; 510-511

Maarja jäi alati neitsiks selles mõttes, et ta „oli neitsi kui ta eostas oma poja, neitsi ka siis, kui ta oli poja ilmale toonud, neitsi, kui ta teda kandis, neitsi ka siis, kui ta teda rinnaga toitis – neitsi alati“ (Püha Augustinus). Evangeeliumides mainitud „Jeesuse vennad ja õed” tähendavad Pühakirja keelekasutuses Jeesuse lähisugulasi. 

 

100. Mil viisil on Maarja vaimulik emaksolemine universaalne?

501-507; 511

Maarjal oli ainult üks poeg – Jeesus, kuid Jeesuses laieneb Maarja vaimulik emaksolemine kõigile, keda tema Poeg päästma tuli. Kuulekalt Jeesuse Kristuse, uue Aadama, kõrval seistes on ta uus Eeva, tõeline kõigi elavate ema, kes aitab emaarmastusega kaasa nende sündimisele ja kasvamisele armu korras. Neitsi ja Emana on ta ühtlasi Kiriku võrdkuju, Kiriku ideaali kehastus. 

 

101. Mil viisil on kogu Kristuse elusaladus?

512-512-521; 561-562

Kogu Kristuse elu on Ilmutus – kõik nähtav Tema maises elus viib meid Tema Jumala Pojaks olemise nähtamatu saladuse juurde: „Kes on näinud mind, on näinud Isa” (Jh 14:9). Lisaks – olgugi et pääsemine tuleb ainuüksi Ristist ja Ülestõusmisest – on kogu Kristuse elu päästmise saladus, sest kõigi Jeesuse tegude, ütluste ja kannatuste eesmärgiks oli pattulangenud inimese päästmine ning tema Jumala lapse kutsumuse taastamine. 

 

102. Kuidas valmistas Jumal maailma ette Jeesuse saladusejaoks?

522-524

Jumal valmistas oma Poja tulemist ette sajandeid. Ta äratas rahvaste südameis hämara aimduse sellest tulemisest, samuti valmistas Ta seda eriliselt ette Vana Testamendiga kuni Ristija Johanneseni, kes oli prohvetite seast viimane ja suurim. Meie taaselustame seda pikka ootust advendiaja iga-aastase liturgilise tähistamisega. 

 

103. Mida õpetab evangeelium Jeesuse sündimise ja lapsepõlve saladuste kohta?

525-530; 563

Jõulusündmuses saab Taeva kirkus ilmsiks väeti lapse kujul, Jeesuse ümberlõikamine märgib Tema kuuluvust juudi rahva hulka ning kuulutab ette meie ristimist, Ilmumispühal ilmub juutide kuningas ja Messias kõigile rahvastele, templissetoomisel kohtub Siimeoni ja Anna isikuis kogu Iisraeli ootus ja lootus oma Päästjaga, põgenemine Egiptusse ja süüta laste tapmine annavad mõista, et kogu Kristuse elu kulgeb tagakiusamistes, Tema kojutulek Egiptusest tuletab meelde Iisraeli rahva naasmist ja näitab Jeesust kui uut Moosest, tõelist ja lõplikku Päästjat. 

 

104. Mida õpetab meile Jeesuse varjujäänud elujärk Naatsaretis?

531-534; 564

Tema varjujäänud elujärk kulgeb igapäevaelu vaikuses. See lubab meil astuda osadusse Jeesusega igapäevaelu pühaduses, mida iseloomustab palve, lihtne eluviis, töö ja perearmastus. Tema kuulekus Maarjale ja kasuisa Joosepile on Isale kuuletumise võrdkuju. Maarja ja Joosep võtsid Jeesuse saladuse vastu usus, ilma et oleksid seda alati mõistnud. 

 

105. Miks võttis Jeesus Johanneselt vastu meeleparandusristimise pattude andeksandmiseks (Lk 3:3)?

535-537; 565

Sisse juhatades oma avalikku tegevust ja ette tähistades „ristimist” oma surma läbi (Mk 10, 38), loeb Tema, kes Ta oli patust vaba, enese patuste hulka kuuluvaks. Ta oli „Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu” (Jh 1:29). Isa kuulutab Ta oma „armsaks Pojaks” (Mt 3:17) ning Püha Vaim tuleb Tema peale. Jeesuse ristimine kuulutab ette meie ristimist. 

 

106. Mida õpetavad meile Jeesuse kiusatused kõrbes?

538-540; 566

Jeesuse kiusatused kõrbes võtavad kokku Aadama kiusatuse Paradiisis ja Iisraeli kiusatused kõrbes. Saatan kiusab Jeesust, kui too Isa antud missioonis Talle kuuletub. Kristus, uus Aadam, jääb kindlaks ning see võit kuulutab ühtlasi ette Tema võitu Kannatuses, milles Jeesuse kuulekas pojaarmastus Isa vastu on ülim. Kirik ühineb selle saladusega erilisel viisil liturgilisel paastuajal. 

 

107. Kes on kutsutud Jumalariiki, mida Jeesus kuulutas ja teoks tegi?

541-546; 567

Jeesus kutsub kõiki Jumalariiki tulema. Isegi suurim patune on kutsutud pöörduma ja Isa piiritut halastust vastu võtma. Juba siin maises elus kuulub Jumalariik neile, kes selle alandliku südamega omaks võtavad. Neile ilmutatakse selle saladused. 

 

108. Miks Jeesus osutas Jumalariigile tunnustähtede ja imetegudega? 

547-550; 567

Jeesus kinnitas oma sõnu tunnustähtede ja imetegudega, näitamaks, et Jumalariik on tema, Messia isikus päral. Olgugi et Ta tegi mõned inimesed terveks, ei tulnud Ta maa pealt kogu kurjust ära kaotama, vaid hoopis vabastama meid eelkõige patu orjusest. Kurjade vaimude väljaajamine kuulutas, et Jeesuse Rist võidab „maailma vürsti” (Jh 12:31). 

 

109. Missuguse meelevalla andis Jeesus oma apostlitele Jumalariigis?

551-553; 567

Jeesus valis kaksteist apostlit, oma Ülestõusmise tulevased tunnistajad, ja tegi neist osalised oma missioonis ja meelevallas õpetada, anda andeks patte ning ehitada ja juhtida  Kirikut. Selles kolleegiumis sai Peetrus „Taevariigi võtmed” (Mt 16:19), esikoha ja ülesande hoida usku puhtana ning kinnitada oma vendi. 

 

110. Mida tähendab Issandamuutmine?

554-556; 568

Issandamuutmine (Jeesuse kirgastumine) tähendab eelkõige Püha Kolmainsuse ilmumist: „Hääles Isa, inimeses Poeg, heledas pilves Püha Vaim” (Aquino püha Thomas). Kõneldes Moosese ja Eelijaga oma „eluotsast” (Lk 9:31), ilmutab Jeesus, et tema au tuleb Risti läbi, ning ennustab oma Ülestõusmist ja aulist Taastulemist, mil Kristus „meie alanduse ihu muudab oma kirgastatud ihu sarnaseks” (Fl 3:21). 

 

Mäe peal muudeti Sind, oh Kristus Jumal, ja Su jüngrid said Sinu au näha nii palju kui nad võisid,

et nad Sinu Ristisurma nähes mõistaksid, et Sa oma tahtmist mööda kannatad ja maailmale kuulutad,

et Sina oled tõesti Isa hiilgus.

(Bütsantsi liturgiast)

7. loeng: Inimene ja pattu langemine

Inimene 

 

66. Mis mõttes on inimene loodud Jumala näo järgi?

355-358;

Inimene on loodud Jumala näo järgi selles mõttes, et ta on võimeline vabalt oma Loojat tundma ja armastama. Ta on maa peal ainus loodud olend, keda Jumal tahtis tema enda pärast ning kutsus tunnetuse ja armastuse kaudu osalema oma jumalikus elus. „Jumala näo järgi” loodutena on kõigil inimestel isiku väärikus: isik pole miski – ta on keegi. Ta suudab iseennast mõista, vabast tahtest ennast anda ning Jumala ja teiste isikutega osadusse astuda. 

 

67. Milleks Jumal lõi inimese?

358-359; 381

Jumal on loonud kõik inimese pärast, ent inimese lõi Ta Jumalat tundma, teenima ja armastama, selleks et inimenekõik loodu selles maailmas tänuga Jumalale ohvriks tooks ning et ta ülendataks elama Taevas koos Jumalaga. Inimese saladus tõuseb õigesse valgusse üksnes inimeseks saanud Sõna saladuse läbi. Inimene on ette määratud eneses taaslooma inimeseks saanud Jumala Poja kuju, kes on täiuslik „nähtamatu Jumala kuju” (Kl 1:15).   

 

68. Miks moodustavad kõik inimesed ühtse terviku?

360-361

Kõik inimesed moodustavad ühtse inimsoo, sest nad on kõik üht päritolu, pärinedes Jumalast: „Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna” (Ap 

17:26).* Kõigil on üksainus Päästja ning kõik on kutsutud osalema Jumala igaveses õndsuses. 

*kõik rahvad – nii ütleb kreekakeelne originaaltekst. Eestikeelne Piibel ütleb “terve inimkond”. – Tlk.

 

69. Kuidas moodustavad hing ja ihu inimeses ühtse terviku?

362-365; 382

Inimene on ühtaegu kehaline ja vaimne olend. Vaim ja aine moodustavad inimeses ühtse loomuse. See ühtsus on sedavõrd sügav, et hinge kui vaimse alge toimel saab ainelisest kehast elav inimihu, mis osaleb „Jumala kuju“ väärikuses. 

 

70. Kust tuleb hing?

366-368; 382

Inimese vaimne hing ei pärine tema vanematelt, vaid on vahetult Jumala loodud ning surematu. Hing ei hävi, kui ta surmahetkel lahkub ihust, ning lõplikul surnute ülestõusmisel ühendatakse ta uuesti ihuga.  

 

71. Millise suhte on Jumal seadnud mehe ja naise vahele?

369-373; 383

Jumal on loonud mehe ja naise võrdselt väärikana, sest nad on isikud. Samas on nad loodud teineteist täiendama. Jumala tahtel on nad teineteise jaoks, nii et nad moodustavad kahe isiku koosluse. Üheskoos on nad kutsutud edasi andma inimelu, kui neist abielus saab „üks liha” (1Ms 2:24). Samuti on nad Jumala „majapidajatena” kutsutud valitsema maad. 

 

72. Missugune oli inimese algne seisund Jumala kava kohaselt?

374-379; 384

Kui Jumal lõi mehe ja naise, siis andis Ta neile erilise osa oma jumalikust elust pühaduses ja õigluses. Jumala kava kohaselt ei tulnud neil kannatada ega surra. Lisaks valitses täiuslik kooskõla inimeses endas ning ka loodu ja Looja, mehe ja naise, esimese inimpaari ja kogu loodu vahel. 

 

Pattulangemine 

 

73. Kuidas mõista patu tegelikkust?

385-390

Inimajaloos on patt selgelt olemas. Patu tegelikku tähendust saab mõista alles selles valguses, mida annavad Jumala Ilmutus ning esmajoones Kristus, kõikide Päästja: seal, kus oli pattu külluses, andis Ta armu seda küllasemalt. 

 

74. Mis on inglite langemine?

391-395; 414

See väljend viitab, et Saatan ja teised deemonid, kellest räägib Pühakiri ja Kiriku Pärimus, olid Jumala poolt headena loodud inglid, kes aga pöördusid kurjaks, kuna hülgasid oma vabal ja pöördumatul valikul Jumala ja Tema kuningriigi, tekitades sel viisil Põrgu. Nad üritavad inimesi sellele vastuhakule kaasata, ent Jumal on Kristuses kurja kindlalt ära võitnud. 

 

75. Milles seisnes inimese esmane patt? 

396-403; 415-417

Kuradi kiusamisest lasksid esimene mees ja naine oma südames kustuda usaldusel Looja vastu. Sõnakuulmatuna soovisid nad olla „nagu Jumal” (1Ms 3:5), ent ilma Jumalata ja Temaga kooskõlas olemiseta. Nii kaotasid Aadam ja Eeva endi ning oma järeltulijate jaoks algse pühaduse ja õigluse armu. 

 

76. Mis on pärispatt?

404,  419

Pärispatt (= pärilik patt), milles kõik inimesed sünnivad, on algsest pühadusest ja õiglusest ilmajäetuse seisund. See on kaasa saadud, mitte sooritatud patt, kaasasündinud seisund, mitte isikliku teo tagajärg. Kuna kõik inimesed on üht päritolu, kandub pärispatt Aadamalt järglastele „mitte jäljendamise, vaid soo jätkumise teel”. Selline edasikandumine jääb saladuseks, mida me ei suuda täielikult mõista. 

 

77. Missuguseid tagajärgi pärispatt veel kaasa toob?

405-409; 418

Pärispatu tagajärjel ei ole inimese loomus koos talle loomuomaste jõududega küll täiesti rikutud, vaid haavatud. Ta on teadmatuse, kannatuse ja surma võimuses ning kaldub patu poole. Seda kalduvust nimetame himuks (ld concupiscentia). 

 

78. Mida tegi Jumal pärast esmast pattu?

410-412; 420-421

Pärast esmast pattu ähvardas patt maailmas võimust võtta, ent Jumal ei jätnud inimest surma meelevalda. Nn „esi-evangeeliumis” (1Ms 3:15) kuulutas Ta hoopis saladuslikul viisil ette, et Kuri võidetakse ning inimene tõstetakse oma langusest üles. See oli Messia ja Lunastaja esimene ettekuulutus. Seepärast hakati hiljem pattulangemist nimetama „õnnelikuks süüks”, sest seetõttu „saime nii aulise Lunastaja” (Ülestõusmispüha ööliturgia).

6. loeng: Maailma loomine. Mees ja naine

Taevas  ja  maa 

59. Mida Jumal on loonud?

325-327

Pühakiri ütleb: „Alguses lõi Jumal Taeva ja maa” (1Ms 1:1). Kirik kuulutab oma usutunnistuses, et Jumal on kõige – nii nähtava kui nähtamatu, nii vaimsete kui kehaliste olendite Looja, see tähendab inglite, nähtava maailma ning – erilisel viisil – inimese Looja.  

 

60. Kes on inglid?

328-333; 350-351

Inglid on puhtalt vaimsed, kehatud, nähtamatud, surematud ja isikulised loodud olendid, kel on mõistus ja tahe. Nad on Jumalaga lakkamatult palgest palgesse ning ülistavad Teda. Nad teenivad Teda ning toovad Temalt sõnumeid kõigi inimeste päästmise missioonis. 

 

61. Mis osa on inglitel Kiriku elus?

334-336; 352

Kirik kummardab Jumalat koos inglitega, palub neilt abi ning austab mõningaid ingleid oma liturgias. 

 

Iga uskliku kõrval seisab ingel kui tema kaitsja ja karjane, kes aitab tal jõuda Ellu.

(Püha Basilius Suur) 

 

62. Mida õpetab Pühakiri nähtava maailma loomise kohta?

337-341 

Pühakirja kirjeldus maailma loomisest „kuue päevaga” õpetab meile loodu väärtust ning otstarvet, nimelt –  Jumala kiitmist ja inimese teenimist. Iga väikseimgi asi on saanud oma olemasolu Jumalalt, kelle käest saab see ka oma headuse ja täiuslikkuse, talle omased seadused ja oma õige koha kõiksuses. 

 

63. Missugune koht loodu keskel kuulub inimesele?      

343-344; 353

Inimene on nähtava loodu tipp, sest ta on loodud Jumala näo järgi ja Jumala sarnaseks. 

 

64. Milline side on loodud olendite vahel?

342,  354

Loodud olendite vahel valitseb Jumala tahte kohaselt vastastikune sõltuvus ja hierarhiline korraldus. Samas on loodud olendite vahel ka ühtsus ja solidaarsus, kuna kõigil on sama

Looja, kes neid armastab ja neid oma au poole kutsub. Loodusse sisse kirjutatud seaduste ja asjade olemusest tulenevate suhete austamine on seega tarkuse põhimõte ja kõlbluse alus. 

 

65. Missugune on loomistöö ja lunastamistöö suhe?

345-349

Loomistöö tipneb lunastamistööga, mis on veelgi suurem ning mis tegelikult annab alguse uuele loodule, milles kõik saavutab oma tõelise tähenduse ja täiuslikkuse.

71. Millise suhte on Jumal seadnud mehe ja naise vahele?
369-373; 383

Jumal on loonud mehe ja naise võrdselt väärikana, sest nad on isikud. Samas on nad loodud teineteist täiendama. Jumala tahtel on nad teineteise jaoks, nii et nad moodustavad kahe isiku koosluse. Üheskoos on nad kutsutud edasi andma inimelu, kui neist abielus saab „üks liha” (1Ms 2:24). Samuti on nad Jumala „majapidajatena” kutsutud valitsema maad.