Katoliku Kirik Eestis



5. loeng: Jumala ilmutus ja Piibel

6. Mida Jumal inimesele ilmutab?

50-53; 68-69

Jumal oma headuses ja tarkuses ilmutab ennast. Ta ilmutab tegude ja sõnadega ennast ning oma armastava headuse kava, mille Ta on igavesest ajast ette määranud Kristuses. Selle kava kohaselt võivad kõik inimesed Püha Vaimu armu läbi saada osa Jumala elust kui Jumala ainusündinud Pojas lapsendatud “pojad”.   

 

7. Kuidas alustas Jumal oma Ilmutust?        

54-58; 70-71

Juba päris alguses ilmutas Jumal end meie esivanematele Aadamale ja Eevale ning kutsus nad endaga lähedasse osadusse. Pärast nende pattulangemist ei katkestanud Ta Ilmutust, vaid lubas pääsemist kõigile nende järeltulijatele. Pärast veeuputust tegi Ta lepingu Noaga enda ja kõige elava vahel.  

 

8. Millised olid Ilmutuse edasised astmed?

59-64; 72

Jumal valis Aabrami, kutsus ta ära tema kodumaalt ja tegi temast Aabrahami, „paljude rahvaste isa” (1Ms 17:5). Ta lubas, et Aabrahami nimes õnnistatakse “kõik suguvõsad maa peal” (1Ms 12:3). Aabrahami järeltulijatest said patriarhidele antud tõotuste kandjad. Jumal vormis Iisraeli oma äravalitud rahvaks: vabastas nad Egiptuse orjapõlvest, tegi nendega Siinai lepingu ning andis neile Moosese kaudu oma Seaduse. Prohvetid kuulutasid ette Iisraeli rahva täielikku lunastamist ning päästmist, mis hõlmab uue ja igavese Lepingu alusel kõik rahvad. Iisraeli rahva hulgast, kuningas Taaveti soost pidi sündima Messias – Jeesus. 

 

9. Milline on Ilmutuse viimane ja lõplik aste?

65-66; 73

Jumala Ilmutuse täielik ja lõplik aste sai teoks lihaks saanud Sõnas, Jeesuses Kristuses, Ilmutuse vahendajas ja täiuses. Tema, Jumala ainusündinud ja inimeseks saanud Poeg, on Isa täiuslik ja lõplik Sõna. Poja läkitamise ning Püha Vaimu väljavalamisega on Ilmutus lõpetatud, ehkki Kiriku usul tuleb kogu selle tähendust sajandite jooksul sügavamalt tundma õppida.  

Pärast seda, kui Ta meile kinkis oma Poja, kes on Tema ainus ja lõplik Sõna, ei ole Jumal meile juurde andnud ühtki muud sõna.

Ta on kõik juba ära ütelnud selles ühesainsas Sõnas ning rohkem ei ole Tal midagi ütelda.

    (Püha Risti-Johannes – Juan de la Cruz) 

 

10. Mis väärtus on privaatilmutustel? 

67

Olgugi et need ei kuulu usuvaramusse, võib neist olla abi igapäevases usuelus, juhul kui nad juhivad meid Kristuse poole. Kiriku Õpetusamet, kellel on kohustus selliseid privaatilmutusi hinnata, ei saa aktsepteerida neid, mis väidetavalt ületavad või parandavad Ilmutust, kes on Kristus. 

 

JUMALA ILMUTUSE EDASTAMINE 

 

11. Miks ja kuidas antakse edasi Jumala Ilmutust?    

74

Jumal „tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele” (1Tm 2:4), s.t Jeesuse Kristuse tundmisele. Seepärast on vaja Kristust kuulutada kõikidele inimestele, nii nagu Tema ise käskis: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad” (Mt 28:19). See toimub apostelliku Pärimuse (Traditsiooni, ld tradítio edasiandmine) kaudu. 

 

12. Mis on apostellik Pärimus (Traditsioon)?

75-79; 83; 96, 98

Apostellik Pärimus on Kristuse sõnumi edasiandmine, mida ristiusu algusest saadik on tehtud jutluste, oma usu tunnistamise, institutsioonide, jumalateenistuse ja inspireeritud raamatute kaudu. Apostlid andsid edasi kõik, mis nad ise Kristuse käest vastu võtsid ja mida Püha Vaim neile õpetas, oma ametijärglastele, piiskoppidele, ning nende kaudu kõigile sugupõlvedele kuni aegade lõpuni. 

 

13. Kuidas apostellik Pärimus toimib? 

76

Apostellik Pärimus toimib kahel viisil: Jumala sõna elava edasiandmisega (nimetatud ka lihtsalt Pärimuseks) ja Pühakirja kaudu, kus sama päästmise kuulutus on kirjalikul kujul. 

 

14. Mis on Pärimuse ja Pühakirja seos?

80-82; 97

Pärimus ja Pühakiri on vastastikku läbi põimunud ja suhtlevad teineteisega. Mõlemad teevad Kristuse saladuse Kirikus kohalolevaks ning viljakandvaks. Nad lähtuvad samast jumalikust allikast ning moodustavad üheskoos ühe ja sama püha usuvaramu, millest Kirik ammutab oma kindla teadmise Ilmutuse kohta. 

 

15. Kelle kätte on usaldatud usuvaramu?       

84,  91-94; 99

Apostlid usaldasid usuvaramu kogu Kiriku kätte. Tänu oma üleloomulikule usutunnetusele võtab Jumala rahvas Püha Vaimu abiga ja Kiriku Õpetusameti juhtimisel Jumala Ilmutuse anni alati vastu, õpib seda järjest sügavamini tundma ning oma elus rakendama. 

 

16. Kellele on antud ülesanne usuvaramut siduvalt tõlgendada?

85-90; 100

Usuvaramule siduva tõlgenduse andmise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku elavale Õpetusametile (Magisteeriumile), s.t Peetruse ametijärglasele Rooma piiskopile ning temaga osaduses olevatele piiskoppidele. Sellele Õpetusametile, kellel on Jumala sõna teenimisel kindel tõe karisma, kuulub ka ülesanne määratleda dogmad, s.t Jumala Ilmutuses sisalduvate tõdede siduvad sõnastused. Õpetusameti pädevus laieneb ka nendele tõdedele, mis on vahetult Ilmutusega seotud.  

 

17. Kuidas on omavahel seotud Pühakiri, Pärimus ja Õpetusamet?

95

Pühakiri, Pärimus ja Õpetusamet on üksteisega nii tihedalt seotud, et ükski neist ei püsi ilma teisteta. Üheskoos – igaüks omal viisil – aitavad nad Püha Vaimu toimel tõhusalt kaasa hingede päästmisele. 

 

PÜHAKIRI 

 

18. Mispärast õpetab Pühakiri tõde?

101j; 105-108; 134-136

Sest Jumal ise on Pühakirja autor. Seepärast räägitakse Pühakirjast kui inspireeritud raamatust, mis õpetab eksimatult meie pääsemiseks hädavajalikke tõdesid. Püha Vaim inspireeris inimesi, kes kirjutasid üles selle, mida Jumal tahtis meile õpetada. Ristiusk ei ole siiski “raamatureligioon”, vaid Jumala sõna religioon, mille aluseks pole „mitte tumm kirjatäht, vaid inimeseks saanud elav Sõna” (Clairvaux’ püha Bernard). 

 

19. Kuidas lugeda Pühakirja?       

109-119; 137

Pühakirja tuleb lugeda ja tõlgendada Püha Vaimu abiga ja Kiriku Õpetusameti juhatust mööda, pidades silmas kolme põhimõtet: 1) kogu Pühakirja sisu ja ühtsuse arvestamine;  2) Kiriku elava Pärimuse raames püsimine; 3) usu analoogia, s.t usutõdede endi vahel valitseva sisemise harmoonia arvestamine.       

      

20. Mis on Pühakirja kaanon?        

120; 138

Pühakirja kaanon on täielik nimekiri pühadest kirjutistest, mida Kirik on hakanud tunnustama apostelliku Pärimuse alusel. Kaanon koosneb 46 Vana Testamendi ja 27 Uue Testamendi raamatust. 

 

21. Mis tähtsus on kristlaste jaoks Vanal Testamendil?

121-123

Kristlased austavad Vana Testamenti kui tõelist Jumala sõna – kõik raamatud selles on Jumala inspireeritud ning neil on püsiväärtus. Nad annavad tunnistust Jumala päästva armastuse kasvatustööst. Need raamatud pandi kirja eelkõige selleks, et valmistada ette Kristuse, kõiksuse Päästja tulemist.

 

22. Mis tähtsus on kristlaste jaoks Uuel Testamendil?      

124-127; 139

Uus Testament, mille keskmeks on Jeesus Kristus, toob meile lõpliku tõe Jumala Ilmutusest. Uue Testamendi raames moodustavad Pühakirja südamiku neli evangeeliumi – Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium, sest nad on Jeesuse elu ja õpetuse peamine tunnistus. Sellisena on neil Kirikus eriline koht. 

 

23. Mis laadi ühtsus valitseb Vana ja Uue Testamendi vahel?

128-130;140

Pühakiri on üks, sest on olemas ainult üks Jumala sõna, ainult üks Jumala päästmisplaan ja ainult üks Jumala inspiratsioon mõlemas Testamendis. Vana Testament on Uue ettevalmistus ning Uus viib lõpule Vana: kumbki heidab valgust teisele. 

 

24. Milline osa on Pühakirjal Kiriku elus?

131-133; 141

Pühakiri annab Kiriku elule tuge ja jõudu. Kiriku lastele on ta usu kinnitus, hinge toit ja vaimuliku elu allikas. Pühakiri on teoloogia ja usukuulutuse hing. Psalmilaulja ütleb: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal” (Ps 119:105). Seetõttu manitseb Kirik Pühakirja tihti lugema: „Kes Kirju ei tunne, ei saa tunda ka Kristust” (püha Hieronymus).

4. loeng: Kes on Jumal? Kolmainsus

45. Kas Pühima Kolmainsuse saladust võib mõista ainuüksi inimmõistuse valgusel?

237

Jumal on jätnud mõned jäljed oma kolmainsast olemisest nii loodusse kui ka Vanasse Testamenti, aga Tema sisim kolmainus olemine on saladus, millele inimmõistus üksi ligi ei pääse. Jumala Poja Lihakssaamise ja Püha Vaimu väljavalamiseni jäi see kättesaamatuks ka Iisraeli usule. Selle saladuse, mis on kõigi teiste ususaladuste algallikas, ilmutas alles Jeesus Kristus. 

 

46. Mida ilmutas Jeesus Kristus Isa saladusest?

238-242; 262

Jeesus Kristus ilmutas meile, et Jumal on Isa mitte ainult kõiksuse ja inimese Loojana, vaid eelkõige seetõttu, et Ta sünnitas oma sisimas igavikuliselt Poja, kes on Tema Sõna, „tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju” (Hb 1:3). 

 

47. Kes on Püha Vaim, keda Jeesus Kristus meile ilmutas?

243-248; 263j

Püha Vaim on Pühima Kolmainsuse kolmas isik. Ta on Jumal, Isa ja Pojaga üks ja võrdne. Ta „lähtub Isast” (Jh 15:26), alguseta algusest, kogu Kolmainsuse elu lättest. Ta lähtub ka Pojast (Filioque), sest Isa kingib Ta Pojale igavese annina. Püha Vaim, läkitatud Isa poolt ja inimeseks sündinud Poja poolt, juhatab Kiriku „kogu tõesse” (Jh 16:13). 

 

48. Kuidas väljendab Kirik oma usku Kolmainsusse?

249-256; 265-266

Kirik väljendab oma usku Kolmainsusesse sellega, et ta tunnistab ühtainsat Jumalat kolmes isikus: Isa ja Poega ja Püha Vaimu. Need kolm isikut on ainult üks Jumal, sest igaühel neist on üheainsa ja jagamatu jumaliku loomuse täius. Reaalne erinevus nende vahel tuleneb nende omavahelistest seostest: Isa sünnitab Poja, Poeg sünnib Isast, Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast. 

 

49. Kuidas toimivad Jumala kolm isikut?

257-260; 267

Kolm jumalikku isikut, kes on lahutamatud oma ühtses olemuses, on lahutamatud ka oma toimimises. Kolmainsus toimib ühtse ja samana. Ent selles ühes jumalikus toimimises on iga Kolmainsuse isik tegev oma eripära kohaselt. 

 

Oh mu Jumal, Kolmainsus, keda ma kummardan…

Vaigista mu hinge, tee temast oma Taevas, oma armas asukoht, oma puhkepaik.

Iial ei taha ma jätta Sind sinna üksi, lase mul olla täielikult Sinu lähedal,

alati ergas usus, alati kummardamas Sind, alati avatud Sinu loovale tööle.

(Õnnis Kolmainsuse Elisabeth)

3. loeng: Kes on Jumal? Üks Jumal

50. Miks öeldakse, et Jumal on kõigeväeline?

268-278

Jumal ilmutab ennast kui „tugev ja vägev” (Ps 24:8), kelle „käes ei ole ükski asi võimatu” (Lk 1:37). Tema kõikvõimsus on üleüldine ning see on ususaladus; seda näitab maailma loomine eimillestki ja inimese loomine armastusest, ennekõike aga Tema Poja Lihakssaamine ja Ülestõusmine, meie lapseks võtmise kingitus ning pattude andeksandmine. Seepärast pöördub Kirik oma palvetes „kõigeväelise igavese Jumala” poole (Omnipotens sempiterne Deus…). 

 

51. Miks on tähtis rõhutada Alguses lõi Jumal Taeva ja maa (1Ms 1:1)?

279-289; 315

See on tähtis, kuna loomine on kogu Jumala päästmisplaani alus. Loomine näitab Jumala  kõigeväelist ja tarka armastust ning Ta on esimene samm lepingu poole Ainujumala ja Tema rahva vahel. Loomisest algab õndsuslugu, mis saavutab haripunkti Kristuses. See annab esimese vastuse meie peamistele küsimustele inimese päritolu ja eesmärgi kohta. 

 

52. Kes lõi maailma? 

290-292; 316

Isa ja Poeg ja Püha Vaim on ühtne ja jagamatu loomisprintsiip, isegi kui maailma loomise tegu omistatakse eriliselt Jumal-Isale. 

 

53. Miks maailm loodi?

293-294; 319

Jumal on maailma loonud enese auks, et ilmutada oma headust, tõde ja ilu ning et seda jagada. Loomise ülimaks eesmärgiks on see, et Jumal oleks Kristuses „kõik kõiges” (1Kr 15:28) – enese auks ja meie õndsuseks. 

 

Elav inimene teeb Jumalale au, inimese elu on Jumala nägemine.

(Püha Irenaeus) 

 

54. Kuidas lõi Jumal maailma?

295-301; 317-318; 320

Jumal lõi maailma oma vabast tahtest, tarkuse ja armastusega. Maailm pole hädavajalikkuse, pimeda saatuse ega juhuse tagajärg. Jumal lõi „eimillestki” („ex nihilo”, 2Mak 7:28) maailma, mis on korrastatud ja hea ning millest Ta ise on lõputult ülem. Jumal hoiab ja kannab loodut olemises, laseb loodul toimida ning juhib seda täiuslikkuse poole oma Poja ja Püha Vaimu abiga. 

 

55. Mis on Jumala ettehooldus?

302-306; 321

Jumala ettehooldus seisneb maailma korraldamises, millega Jumal juhib oma loodud olendeid nende lõppeesmärgi poole. Jumal ise on oma kavatsuste suveräänne haldaja. Selle teostamisel kasutab Ta aga ka loodud olendite koostööd. Sellega kingib Ta loodud olendeile väärikuse toimida iseseisvalt ning olla üksteisele toimimise põhjuseks. 

 

56. Kuidas toimib inimene kooskõlas Jumala ettehooldusega?

307-308; 322 - 323

Meie vabadust austades kutsub Jumal meid koostööle ning annab meile võime seda teha  tegude, palvete ja kannatuste läbi. Nii äratab Ta meis soovi „tahta ja toimida Jumala hea nõu kohaselt” (vrdFl 2:13). 

 

57. Kui Jumal on kõikvõimas ja ettehooldav, miks siis on olemas kurjus?

309-310; 324, 400

Sellele küsimusele – nii valus ja mõistatuslik kui ta on – saab vastuse anda ainult kogu ristiusk tervikuna. Jumal ei ole mitte mingil viisil –  ei otseselt ega kaudselt – kurja põhjus. Ta valgustab kurjuse saladust oma Pojas Jeesuses Kristuses, kes suri ja tõusis üles selleks, et võita ülisuur kõlbeline kurjus – inimese patt, mis on kõige muu kurja juur.

 

58. Miks Jumal lubab kurja?

311-314; 324

Usk annab meile kindluse, et Jumal ei lubaks kurja, kui Ta sellest samast kurjast ei laseks sündida heal. See juhtus imelisel viisil Kristuse Surma ja Ülestõusmisega. Tegelikult tõi Ta suurimast mõeldavast kõlbelisest kurjusest (Jumala Poja tapmisest) esile suurima mõeldava  hüve (Kristuse kirkusse tõstmise ja meie lunastamise).

 

2. Loeng: Jumala olemasolu

1. ptk MINA USUN JUMAL-ISASSE

Usutunnistused 

33. Mis on usutunnistused?

185-188; 192, 197

Usutunnistused on koondsõnastused (tuntud ka kui kreedo või ususümbol), mille abil on Kirik algusest peale võtnud kokku ja andnud edasi oma usu siduvalt ning kõigile usklikele ühises keeles. 

 

34. Missugused on kõige vanemad usutunnistused?

189-191

Kõige vanemad on ristimistunnistused. Ristitakse „Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse” (Mt 28:19). Seepärast on ka ristimisel tunnistatavad usutõed Pühima Kolmainsuse isikute järgi kolmeks jaotatud. 

 

35. Missugused on kõige tähtsamad usutunnistused?

193-196

Need on Apostellik usutunnistus, mis on Rooma Kiriku vana ristimistunnistus, ning Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, mis pärineb kahelt esimeselt üleilmselt kirikukogult Nikaias (325. a.) ja Konstantinoopolis (381. a.) ning on tänapäevani ühine kõigile suurtele Hommiku- ja Õhtumaa kirikutele. 

 

MINA USUN JUMALASSE, KÕIGEVÄELISSE ISASSE, TAEVA JA MAA LOOJASSE

 
 

36. Miks algab usutunnistus sõnadega Mina usun Jumalasse?

198-199

Usutunnistus algab nende sõnadega, kuna kinnitus „Mina usun Jumalasse” on kõige tähtsam: see on allikas, millest lähtuvad kõik teised tõed inimese ja maailma kohta ning ka iga Jumalasse uskuva inimese kogu elu kohta. 

 

37. Miks me tunnistame usku sellesse, et on ainult üks Jumal?

200-202; 228

Me tunnistame ühtainsat Jumalat, sest Ta ilmutas ennast Iisraeli rahvale kui üks ja ainus, kui ütles: „Kuule Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus” (5Ms 6:4); „Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole” (Js 45:22). Jeesus ise kinnitas: Jumal on „ainus Issand” (Mk 12:29). Tunnistus, et Jeesus ja Püha Vaim on samuti Jumal ja Issand, ei too endaga kaasa Jumala jaotamist. 

 

38. Mis nime all Jumal ennast ilmutab?

203-205; 230-231

Jumal ilmutas ennast Moosesele kui elav Jumal, kes on „Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal” (2Ms 3:6). Jumal ilmutas Moosesele ka oma saladusliku nime: „Ma olen, kes Olen (JHWH)” (2Ms 3:14). Jumala nimi, mida ei tohtinud nimetada, asendati juba Vana Testamendi aegadel sõnaga Issand (=Isand). Uues Testamendis omistatakse ka Jeesusele nimi Issand ja tunnistatakse Teda kui tõelist Jumalat.     

 

39. Kas ainult Jumal „on”?

212-213; 229

Kuna kõik loodud olendid on saanud Jumalalt kõik, mis nad on ja mis neil on, siis on  ainult Jumal iseeneses kõige olemise ja mistahes täiuslikkuse täismäär. Jumal on „See, Kes On”, algusetu ja lõputu. Jeesus ilmutab, et ka Tema kannab Jumala Nime: „Mina Olen” (Jh 8:28). 

 

40. Miks on tähtis, et Jumal ilmutab oma nime?

206-213

Oma nime ilmutamise läbi annab Jumal teada rikkusest, mida sisaldab Tema seletamatu saladus: ainult Tema on – igavesest ajast ja igaveseks. Tema on see, kes ületab maailma ja ajaloo. Tema on loonud Taeva ja maa. Ta on ustav Jumal, alati oma rahva lähedal, et teda päästa. Ta on kõrgeimal määral püha, „rikas halastuse poolest” (Ef 2:4), alati valmis andeks andma. Tema on vaimne, kõikeületav, kõikvõimas, igavene, isikuline, täiuslik olemine. Ta on tõde ja armastus. 

 

Jumal on lõpmatult täiuslik olemine, Pühim Kolmainsus.

(Mongrovejo püha Turibius) 

 

41. Mil moel on Jumal tõde?

214-217; 231

Jumal on Tõde ise, ning Tõena Ta ei peta ega saa ka Teda petta. Ta „on valgus, ja Temas ei ole mingit pimedust” (1Jh 1:5). Jumal läkitas maailma oma igavese Poja, inimeseks sündinud tarkuse, et Ta „tõest tunnistust” annaks (Jh 18:37). 

 

42. Mil moel Jumal ilmutab, et Ta on armastus?

218-221

Jumal ilmutas ennast Iisraelile sellena, kelle armastus on tugevam kui isal või emal oma laste ja mehel või naisel oma abikaasa vastu. Jumal iseenesest „on Armastus” (1Jh 4:8.16), kes annab ennast täielikult ja mingit tasu nõudmata; kes on „nõnda maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et … maailm Tema läbi päästetaks” (Jh 3:16-17). Oma Poja ja Püha Vaimu läkitamisega ilmutab Jumal, et Ta on igavene, vastastikune Armastus. 

 

43. Mida tähendab uskuda ühteainsasse Jumalasse?

222-227; 229

Usuga ühteainsasse Jumalasse käib kaasas Tema suuruse ja ülimuslikkuse tundmine; elamine Teda tänades ja usaldades – ka raskustes; Jumala näo järgi loodud inimeste ühtsuse ja tõelise väärikuse tunnustamine; Tema loodud asjade hea kasutamine.  

 

44. Mis on kristliku usu ja elu keskne saladus?

232-236; 261

Kristliku usu ja elu keskne saladus on Pühima Kolmainsuse saladus. Kristlane võtab  vastu ristimise Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. 

 

45. Kas Pühima Kolmainsuse saladust võib mõista ainuüksi inimmõistuse valgusel?

237

Jumal on jätnud mõned jäljed oma kolmainsast olemisest nii loodusse kui ka Vanasse Testamenti, aga Tema sisim kolmainus olemine on saladus, millele inimmõistus üksi ligi ei pääse. Jumala Poja Lihakssaamise ja Püha Vaimu väljavalamiseni jäi see kättesaamatuks ka Iisraeli usule. Selle saladuse, mis on kõigi teiste ususaladuste algallikas, ilmutas alles Jeesus Kristus. 

 

46. Mida ilmutas Jeesus Kristus Isa saladusest?

238-242; 262

Jeesus Kristus ilmutas meile, et Jumal on Isa mitte ainult kõiksuse ja inimese Loojana, vaid eelkõige seetõttu, et Ta sünnitas oma sisimas igavikuliselt Poja, kes on Tema Sõna, „tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju” (Hb 1:3).

1. loeng: Sissejuhatus

Küsimused 1–5 Katoliku Kiriku katekismuse kompendiumist:

1. Mis kavatsus on Jumalal inimesega?
1-25
Jumal, iseeneses lõpmatult täiuslik ja õnnis, lõi oma puhta headuse kava kohaselt vabast tahtest inimese, et teha ta osaliseks oma õndsas elus. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal Isa oma Poja pattulangenud inimkonna Lunastajaks ja Päästjaks ning kutsus seeläbi kõik oma Kirikusse, et teha nad Püha Vaimu väe läbi oma lasteks ning igavese õndsuse pärijateks.


1. ptk  INIMESE VÕIME JUMALAT TUNNETADA

Suur oled Sina, Issand ja ülimat ülistust väärt … Sa oled meid loonud enda jaoks, ja rahutu on meie süda, kuni ta on rahu leidnud Sinus.
(Püha Augustinus)


2. Miks inimene igatseb Jumala järele?
27-30; 44-45
Jumal ise, kes lõi inimese enese sarnaseks, kirjutas ühtlasi tema südamesse igatsuse näha oma Loojat. Kuigi inimene seda igatsust tihti eirab, ei lakka Jumal kunagi teda ligi tõmbamast, sest ainult Jumalas võib ta leida tõe ja õnne külluse, mida ta üha otsib, ning selles elada. Inimene on seega nii oma loomuse kui ka kutsumuse poolest religioosne olend, kes on võimeline astuma osadusse Jumalaga. See sisemine ja elav ühendus Jumalaga annab inimesele tema väärikuse aluse. 

3. Kuidas on võimalik Jumalat ära tunda ainult inimmõistuse valgusel?
31-36;  46-47
Lähtudes loodust, see tähendab maailmast ja inimesest, suudab inimene ka üksnes mõistuse abil kindlalt ära tunda Jumala kui kõiksuse algpõhjuse ja eesmärgi, ülima hüve, lõpmatu tõe ja ilu. 

4. Kas mõistuse valgus üksinda on piisav Jumala saladuse mõistmiseks?
37-38
Kui inimene pürib Jumala mõistmisele ainult mõistuse abil, kogeb ta palju raskusi. Omal jõul ei ole ta ka võimeline sisenema Jumala saladuse sügavusse. Sel põhjusel on Jumalal vaja inimest valgustada oma Ilmutusega mitte ainult nendest asjadest, mis ületavad inimmõistust, vaid ka religioossetest ja kõlblustõdedest, mida mõistus ka iseenesest suudab haarata, nii et isegi inimkonna praegust seisundit arvestades võiksid kõik neid teada saada kergesti, täie kindlusega ja ilma eksitustesse sattumata. 

5. Kuidas saab rääkida Jumalast?
39-43; 48-49
Jumalast saab rääkida kõikidele ja kõikidega, võttes lähtepunktiks inimeses ja muus loodus avalduvad täiuslikkuse astmed, mis on – olgugi et ainult piiratud määral – Jumala lõpmatu täiuslikkuse peegeldus. Siiski tuleb meil pidevalt puhastada oma väljendusviisi, mis on kujundlik ja ebatäiuslik, teades, et Jumala lõputut saladust pole meil kunagi võimalik täielikult väljendada.

Piiskopi loengud

Piiskop Philippe Jourdani peetav katehheesi loengute seeria.

 LoengPealkiriPikkusPunktid Katekismuse kompendiumist
I OSA: USUTUNNISTUS 1 Sissejuhatus 37:58 1–5
  2 Jumala olemasolu 39:49 33–46
  3 Kes on Jumal? Üks Jumal 41:29 50–58
  4 Kes on Jumal? Kolmainsus 40:23 45–49
  5 Jumala ilmutus ja Piibel 41:18 6–24
  6 Maailma loomine. Mees ja naine. 41:10 59–65, 71
  7 Inimene ja pattu langemine 42:34 66–78
  8 Kes on Kristus? 40:30 79–110
  9 Missa seletus 44:48  
  10 Mis on Kirik? 41:38 147–176
  11 Paavst ja paavstlus 41:14 177–193
  12 Kiriku ajalugu 41:24  
  13 Pühade osadus - Maarja 41:36 194–199
  14 Surm ja igavene elu 41:09 202–216
II OSA: RISTIUSU SALADUSE PÜHITSEMINE 15 Liturgia 42:07 233–249
  16 Mis on sakramendid? 41:55 224–232
  17 Ristimise ja kinnitamise sakramendid 43:16 252–270
  18 Armulaua sakrament 42:41 271–294
  19 Meeleparanduse sakrament 43:42 296–312
  20 Abielusakrament 42:39 337–350
  21 Vaimuliku seisuse sakrament 41:37 322–336
  22 Haigete salvimise sakrament - matused 41:33 313–320; 351–356
ELU KRISTUSES 23 Südametunnistus - vabadus 42:28 363–376
  24 Voorused ja patt 43:23 377–400
  25 Moraalsus ja inimese teod 43:12 358–362; 415–421
  26 Kümme Käsku: 1–3 43:17 434–454
  27 Kümme Käsku: 4 42:24 455–465
  28 Kümme Käsku: 5 43:38 466–486
  29 Kümme Käsku: 6 43:26 487–502
  30 Kümme Käsku: 7–8 42:48 503–526
  31 Kümme Käsku: 9–10 41:00 527–533
  32 Ülestõusmisnädala Liturgia 40:23  
KRISTLIK PALVE 33 Mis on palve? Kuidas palvetada? 41:36 535–577
  34 Meie Isa Palve: I 41:51 578–591
  35 Meie Isa Palve: II 42:01 591–598