Katoliku Kirik Eestis



3.2.2. Armasta oma ligimest ...

9. artikkel. ÜHEKSAS KÄSK

Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!“ (2 Ms 20:17).

Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud“ (Mt 5:28).

2514. Püha Johannes eristab kolme himustamise liiki või himu: lihahimu, silmahimu ja elukõrkust (vrd 1 Jh 2:16). Vastavalt katoliikliku katehheesi traditsioonile keelab üheksas käsk lihahimu, kümnes aga võõra omandi himustamist. /377, 400/

2515. Etümoloogiliselt tähenduselt võib sõna “himustamine” tähistada igasugust ägedat inimlikku soovi. Kristlik teoloogia mõistab selle mõiste all meelelist pürgimist, mis vastandab ennast mõistuse suunistele. Püha apostel Paulus kasutab seda sõna, tähistamaks “liha” mässamist “vaimu” vastu (vrd Gl 5:16; 17:24; Ef 2:3). Himu pärineb sõnakuulmatusest esimese käsu vastu (vrd 1 Ms 3:11). Ka siis, kui himu ise ei ole eksimus, segab ta siiski inimlike moraalsete võimete korda ja kallutab teda patustama (vrd Tridenti Kirikukogu, DS 1515). /405/

2516. Kuna inimene on vaimust ja ihust koosnev olend, eksisteerib temas teatav pinge: vaimu kalduvused ja ihu kalduvused seisavad omavahel teatavas võitluses. Kuid see konflikt on patu pärand: ta on selle tulemus ja samas ka kinnitus. Me kogeme seda igapäevases vaimulikus võitluses. /362, 407/

„Apostli kavatsuseks ei ole alandada ja hukka mõista keha, mis koos vaimse hingega moodustab inimloomuse ja tema personaalse subjektiivsuse; ta peab silmas pigem tegevusi või tavapäraseid käitumisviise – voorusi või pahesid –, mis on kõlbeliselt head või halvad, vastavalt sellele, kas need on alluvuse vili (esimesel juhul) või vastuhakkamine Püha Vaimu päästvale etegevusele (teisel juhul). Seepärast kirjutab apostel: „Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus“ (Gl 5:25)“ (DeV 55).

I. Südame puhastamine

2517. Süda on kõlbelise isiksuse asupaik: „Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist,
abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust“ (Mt 15:19). /368, 1809/

„Hoia ennast lihtsuses ja süütuses, ja sa oled nagu väikesed lapsed, kes ei tunne kurjust, mis inimese elu laostab“ (Hermas, Mandata pastoris, 2, 1).

2518. Kuues õndsakskiitmine kuulutab: „Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat“ (Mt 5:8). “Puhas süda” on nendel, kes oma mõistuse ja tahte on ühildanud Jumala pühaduse nõudmistega eelkõige kolmes valdkonnas: kristlikus armastuses (vrd 1 Tm 4:3-9; 2 Tm 2:22), karskuses või sugulises puhtuses (vrd 1 Ts 4:7; Kl 3:5; Ef 4:19) ja tõearmastuses ning õiges usus (vrd Tt 1:15; 1 Tm 1:3-4; 2 Tm 2:23-26). Südame, ihu ja usu puhtus on üksteisega seotud: /94/

Kristlased peavad uskuma Usutunnistuse artikleid, „et nad kristlastena Jumalale kuuletuksid, kuuletudes kõlbeliselt hästi elaksid, kõlbeliselt hästi elades oma südant puhastaksid, ja kui nende süda on puhastatud, mõistaksid seda, mida nad usuvad“ (p. Augustinus, De fide et symbolo, 10,25: PL 40,196). /158/

2519. “Südamelt puhastele” on tõotatud, et nad näevad Jumalat palgest palgesse ning saavad Temaga sarnaseks (vrd 1 Kr 13:12; 1 Jh 3:2). Puhas süda on Jumala nägemise eelduseks. Juba täna võimaldab see meil näha inimesi Jumala valguses ja neid “ligimestena” vastu võtta. See lubab meil nii meie enese kui kaasinimese inimlikku ihu näha Püha Vaimu templina, jumaliku ilu jäljendina. /2548, 2819, 2501/

 

II. Võitlus puhtuse eest

 

2520. Ristimisel saab ristitav kõikidest pattudest puhastamise armu. Ristitu peab aga ka edaspidi võitlema lihalike himude ja korrastamata himudega. Jumala armu abil õnnestub tal puhastumine: /1264/

- karskuse vooruse ja anni läbi, sest karskus võimaldab armastada ausameelse ning jagamatu südamega; /2337/

- taotluste puhtuse läbi, mis põhineb püüdlemisel inimese tõelisele lõppeesmärgile, sest ristitu tahab selge vaimusilmaga kõiges Jumala tahtmist ära tunda ja seda täita (vrd Rm 12:2; Kl 1:10); /1752/

- ihu- ja vaimusilma puhtuse läbi, valitsedes oma tundeid ja kujutlusvõimet, tõrjudes igasuguseid ebapuhtaid mõtteid, mis kallutavad kõrvale pöörama Jumala käskude teelt.

„Nägemine äratab rumala himu“ (Trk 15:5). /1762/

- palve läbi: /2846/

„Ma uskusin, et eneseohjeldus sõltub omapoolsest jõust … sest olin nii rumal, et ei teadnud: mitte keegi, nagu on kirjutatud, ei suuda ennast ohjeldada, kui Sina seda talle pole andnud. Kindlasti oleksid Sa andnud, kui ma seesmise ägamisega oleksin koputanud Su kõrvadele ja kui ma kindlas usus oma mure Sinu peale oleksin heitnud“ (Augustinus, Confessiones, VI,11,20).

2521. Puhtus nõuab häbelikkust. See on mõõdukuse vooruse olemuslik osa. Häbelikkus kaitseb inimese intiimvaldkonda. Ta põhineb keeldumisel avaldamast seda, mis peab jääma varjatuks. Ta on seotud karskusega, mille peenetundelisusest ta tunnistab. Ta juhatab pilke ja žeste vastavalt inimeste väärikusele ning nende omavahelisele seotusele.

2522. Häbelikkus kaitseb isikute saladust ning nende armastust. Ta kutsub üles kannatlikkusele ja mõõdukusele armusuhetes; ta nõuab, et lõpliku seotuse ning mehe ja naise vastastikuse andumuse tingimused oleksid täidetud. Häbelikkuse juurde kuulub ka tagasihoidlikkus, mis mõjutab riietuse valikut. Seal, kus kahtlustatakse ebaterve uudishimu ohtu, nõuab see vaikimist ja tagasihoidlikkust. Ta säilitab diskreetsuse. /2492/

2523. On olemas nii tunnete kui keha häbelikkus. See protesteerib näiteks ebatervest uudishimust tuleneva inimkeha ärakasutamise vastu teatavates reklaamides või meedia püüde vastu intiimsete asjade esitamises liiga kaugele minna. Häbelikkus ergutab sellisele eluviisile, mis seisab vastu moe sunnile ja valitsevate ideoloogiate survele. /2354/

2524. Häbelikkuse avaldumise vormid on erinevates kultuurides erinevad. Kõikjal neis avaldub aga aimdus inimesele eriomasest vaimsest väärikusest. See tärkab ärkamisel isiklikule teadvusele. Kasvatada lapsi ja teismelisi häbelikkusele tähendab neis austuse äratamist inimisiksuse vastu.

2525. Kristlik karskus eeldab ühiskonna vaimse atmosfääri puhastamist. See nõuab massiteabevahenditelt sellist väljendusviisi, mis arvestab austuse ja diskreetsusega kaasinimese vastu. Südamepuhtus vabastab laialivalguvast erootikast ja väldib näitemänge, mis soodustavad ebatervet uudishimu ja meelepetet. /2344/

2526. Niinimetatud kõlbeline kõikelubatavus rajaneb ekslikul arusaamal inimlikust vabadusest. Vabaduse areng vajab esmalt kasvatamist kõlbelise seaduse alusel. Kasvatajatelt tuleb nõuda, et noorukite kasvatamine hõlmaks austust tõe, inimsüdame omaduste ning inimese kõlbelise ja vaimse väärikuse vastu. /1740/

2527. „Kristuse Hea Sõnum uuendab pidevalt langenud inimese elu ja kultuuri, võitleb eksituste ja kurja vastu ning kõrvaldab tegurid, mis võrsuvad inimest alati ahvatlevast kiusatusest patule. Pidevalt puhastab ja ülendab ta rahvaste kombeid ning iga rahva või iga ajastu vaimulikke eripärasid, neid nii-öelda seesmiselt viljastades ülemaiste andidega, mis kinnitavad, täiustavad ja uuendavad kõike Kristuses“ (GS 58,4). /1204/

LÜHITEKSTID

2528. Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud“ (Mt 5:28).

2529. Üheksas käsk hoiatab lihahimu või himuruse eest.

2530.Võitlus lihahimu vastu toimub südame puhastamise ning mõõdukuse vooruse harjutamise läbi.

2531.Südamepuhtus võimaldab meil Jumalat näha. Juba praegu annab see meile võimaluse näha kõike Jumala valguses.

2532.Südame puhastamine vajab palvet, karskust ning taotluse ja pilgu puhtust.

2533. Südamepuhtus nõuab häbelikkust, mis on kannatlikkus, tagasihoidlikkus ja diskreetsus. Häbitunne kaitseb isiku intiimsfääri.