Maarjapais



KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHA

Loe edasi:  KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHANeljapäev, 10. mai on KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHA. Missad toimuvad Pühade Peetruse ja Pauluse katedraalis (Vene tn 18) kell 8 ja kell 18. Tegemist on suurpühaga, millest on kohustatud kõik katoliiklased osavõtma. Taevaminemise suurpüha tähendab kui Issand Jeesus Kristus nelikümmend päeva peale ülestõusmist läks taevasse ning asus oma Isa paremale käele. Need nelikümmend päeva ta näitas end apostlitele tavalises inimkujus, mis varjas Tema kui Ülestõusnu kirkust (Komp. 132). Tema läkitab meile oma Vaimu ja annab lootust jõuda ühel päeval eluasemele, mille Ta on meile valmistanud.

9. aprill on Issanda kuulutamise suurpüha

Loe edasi: 9. aprill on Issanda kuulutamise suurpüha

Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga (Lk 1 : 28). Sellel suurpühal mälestatakse ingel Gabrieli ilmumist neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala teenistusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut - Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! (Lk 1 : 38).

 

7. jaanuar on Issanda ristimispüha

Loe edasi: 7. jaanuar on Issanda ristimispüha7. jaanuar on Issanda ristimispüha. Missa Peeter-Pauli katedraalis kell 10 (poola k); kell 11.30 (eesti k) ja kell 18 (vene k).

"Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida," (Mt 3: 13). Jeesus lasi ennast ristida, kuigi alguses oli Johannes vastu, kuid see toimus, et läheks täide kõik Vana Lepingu märgid. Ristimise läbi alustas Kristus oma avalikku tegutsemist. See püha tuletab meelde ka meie, kristlastlaste ristimist ning meenutab, et mis on ristiusu alus - "Kes usub, ja on ristitud, see on päästetud" (Mk 16:16). Ristimise läbi oleme meie Jumalalapsed ja osaleme Tema lunastustöös. „Ristimine on Jumala kauneim ja ülevaim and ... Me nimetame seda kingiks, armuks, salvimiseks, valgustuseks, surematuse rüüks, taassünni pesemiseks, pitseriks ja kõigeks, mis on eriliselt väärtuslik. Kingiks, sest seda jagatakse neile, kes midagi kaasa ei too; armuks, sest seda jagatakse isegi süüdlastele; ristimiseks, sest patt maetakse vette; salvimiseks, sest ta on püha ja kuninglik (nagu need, keda salvitakse); valgustuseks, sest ta on särav valgus; pesemiseks, sest ta peseb puhtaks; pitseriks, sest ta hoiab meid ning on Jumala väe märk" (ütles püha Gregorius Nazianzist).

6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpüha

Loe edasi: 6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpühaLaupäev, 6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpüha ehk kolmekuningapäev. Püha Missa Peeter-Pauli katedraalis kell 8 ja kell 18; Pirita kloostris kell 7.30.

Sellel päeval külastasid Jeesuslast kolm Idamaa tarka, kaasas kingitused: kuld, viiruk, mürr, et kummardada sündinud Kuningat, küsides: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama." (Mt 2:2).

Kolm idamaa tarka: Caspar, Melchior ja Balthassar kuulutasid, et valgus on ilmunud maailma, sellest tunneme kolmekuningapäeva Ilmumispühana ehk Epifaaniana.  

1. jaanuar - Jumalasünnitaja Maarja suurpüha

Loe edasi: 1. jaanuar - Jumalasünnitaja Maarja suurpüha1. jaanuar on Püha Jumalasünnitaja Maarja suurpüha.

See püha on üks vanimaid Maarja pühasid kirikus. Püha Neitsi Maarja on kogu kiriku ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Isanda Ihu pea. Ristil hinge heites Jeesus andis oma ema jõngritele, öeldes, "vaata, see on sinu ema" (Jh 19:27) (Kmp 196). Jumalasünnitaja nimetatud (kreeka keeles Θεοτόκος (Theotókos), ladina keeles Dei Genitrix. 431. aastal otsustasid Efesose Kirikukogu kirikuisad, et Maarja on Theotókos ehk Jumala ema, mis tähistab ka seda, et Maarja on meie usu juur ja allikas.

Neitsi Maarja suurpüha 1. jaanuaril on kohustuslik kirikus käimise püha katoliiklastele. Püha Missa katedraalis kell 10.00 (poola k), kell 12.30 (eesti k) ja kell 18.00 (vene.k).

8. detsember Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha

Loe edasi: 8. detsember Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpühaAlates 1854. aastast, kui õnnis paavst Pius IX määras ametlikuks Katoliku kiriku dogmaks Neitsi Maarja pärsipatuta saamise, tähistab Kirik seda püha igal aastal 8. detsembril erilise rõõmuga, kus Maarjas peegeldub katoliiklastele tema Poja suurus ning neitsilik alandlikkus. See püha on ka kirikus käimise kohustuslik püha. Püha Missa Tallinna katedraalis toimub reedel, 8. detsembril kell 8 ja kell 18.

Selle pühaga tähistab Kirik Neitsi Maarja vooruslikkust, sest vaid Jumal ise on suurem temast. Ta oli igavesest ajast valitud saama Jumala Emaks, seega, oli ta tervenisit püha ehk ilma patuta. Isa ja Poja armastuse Vaim teeb Maarjast uue loodu, uue Eeva, kelle süda ja meel on alati pööratud taevase Isa poole, keda ta kummardab sõnakuulmises - armsa tütrena. Samutu võtab ta vastu Poja ja teenib Teda - ema, õpilase ja teeksaaslasena. Seda tähendabki patusüüta saamine, kus Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja emaks.

17. oktoober Antiookia püha Ignatius. Piiskop ja märter

Loe edasi: 17. oktoober Antiookia püha Ignatius. Piiskop ja märterKõigeväeline ja Igavene Jumal, Sa õilistad oma Kirikut kõigi nende kangelasliku tunnistusega, kes annavad oma elu Kristuse eest. Tee, et Antiookia püha Ignatiuse võit annaks meile Sinu pidevat abi, nagu see andis temale igavese kirkuse. Meie Issanda Jeesuse Kristuse, Sinu Poja läbi, kes Sinuga elab ja valitseb Püha Vaimu ühtsuses, Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen

Antiookia püha Ignatius oli apostel Pauluse ametijärglane Antiookia piiskopitroonil. Mõisteti imperaator Trajanuse ajal surma kiskjate ette heitmise läbi Roomas. Teel hukkamisele Antiookiast Rooma kirjutas Ignatius 7 kirja erinevatele varakristlikele kogudustele, milles käsitles meisterlikult Kiriku seadust ja kristlikku elulaadi. Antiookia Ignatius kirjutas oma usutunnistusena, et tema märterlus on armastus Kristuse eest ning läbi surma jõuab ta tõelise eluni - Kristuse täielikku armastusse.

Neitsi Maarja, Valuema

Loe edasi: Neitsi Maarja, Valuema 15. septembril  tähistab kogu Kirik Neitsi Maarja Valuema mälestuspäeva. Selle päeva seadis kogu kirikule paavst Benedictus XIII aastal 1727 mälestamaks Neitsi Maarja seitset valurikast sündmust. Ladina keeles nimetataksegi täpsemalt seda püha  - Festum Septem Dolorum Beatae Mariae Virginis. Seitse valurikkast hetke Maarja elus on selle püha järgi järgmised: Siimeoni ettekuulutus; põgenemine Egiptusesse; Jeesuse otsimine palverännakul Jeruusalemmas; ristitee; ristisurm, Jeesuse ristilt võtmine; Jeesuse hauda asetamine. 

Seisab valurikas Ema nuttes risti all, kus tema näeb, kuis kannatab ta Poeg.
Tema hingest tungib läbi valu, kurbuse ja häbi üliterav, lõikav mõõk.
Kostku Sinu Ema meie eest, Issand.

Püha Risti ülendamispüha

Loe edasi: Püha Risti ülendamispüha

Jumal, Taevane Isa,
kes Sa tahtsid,
et Sinu ainusündinud Poeg
inimkonna lunastamiseks risti kannaks,
luba meil Tema müsteeriumide osanikena
selles maailmas
kord taevas lunastuse vääriliseks saada
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

14. septemberil 320. a. leidis keisrinna Helena Kristuse risti Pühal Maal ja Jeruusalemma piiskop pani selle rahvale vaatamiseks välja. Sellest ajast, juba 4. sajandist, on erilist austust antud Kristuse ristile. Paavst Sergius I kinnitas V sajandil  Püha Risti ülendamise kirikupühaks.

21. august, Püha Pius X

Loe edasi: 21. august, Püha Pius XGiuseppe Sarto sündis Riese külas Veneetsia lähedal 1835. a. Vaimulikuna täitis ta vääriliselt oma ametikohuseid, mistõttu tõusis Mantua piiskopiks, Veneetsia patriarhiks ja lõpuks 1903. a. Rooma paavstiks. Ta ka kuulus frantsiskaanide kolmandasse ordusse.
Püha Pius X lipukirjaks oli "instaurare omnia in Christo" - korraldada kõike Kristuses - mida ka hingelihtsuse ja võimukusega kirikuelu probleeme lahendades ning eksiõpetuste vastu võideldes tõepoolest täita suutis. Ta suri 20. augustil 1914. a. 
Püha Pius X eeskoste läbi palvetatakse Rooma paavsti, piiskoppide, preestrite ning preestrikutsumuste eest.