paavst 1210x236 px 2



KÕIGI PÜHAKUTE SUURPÜHA

Loe edasi: KÕIGI PÜHAKUTE SUURPÜHA"Pühade osaduses „kristlaste vahel – olgu need juba taevases kodus, puhastustules hüvitamas või alles oma maisel teekonnal – eksisteerib tõepoolest püsiv armastusside," ütleb Katekismus. Selleks armastussidemeks kogu Kirik tähistab 1. novembril kõikide pühakute suurpüha, et olla kõigi pühakutega pühade osaduses. Kompendium ütleb: "Pühade osadus: see väljend viitab ka osadusele pühade isikute (sancti) vahel, st nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. See on ka kirikus käimise kohustuslik suurpüha. Missad katedraalis toimuvad kell 8 ja kell 18.00. 

8. juuni, Jeesuse Pühima Südame suurpüha

Loe edasi: 8. juuni, Jeesuse Pühima Südame suurpühaMargarete Maria Alacoque'i nägemused 1673-1675. a. tõid Jeesuse Pühima Südame (ld.Sacratissimi Cordis Iesu) suurpüha tähistamise Kiriku kalendrisse. Nägemuse järgi peab see püha olema reedel pärast Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha. Jeesuse Pühima Südame püha tähistab Tema jumalikku armastust, mida tema annab kogu inimkonnale. Pühim Süda näitab Kristuse armastust ja kaastunnet meie vastu ja seda kõigis meie kannatustes. Kogu Kirikus tähistatakse püha aga alles paavst Pius IX ajast (aastast 1856). Tema hilisemate ametijärglaste poolt ülendati see tähtpäev suurpühaks, mida siiani Kirikus tähistatakse. Aastal 1899 pühitses aga paavst Leo XIII kogu inimkonna Jeesuse Pühimale Südamele ning Jeesuse Pühimale Südamele on Rooma-Katoliku Kirikus ka eraldi pühendamine olemas ja tavapäraseks palvetraditsiooniks on 9 päeva enne püha palvetada noveeni, mida paljudel puhkudel pühendakse preestritele ja preestrikutsumustele.

31. mai on Pühima Neitsi Maarja külastuspüha

Loe edasi: 31. mai on Pühima Neitsi Maarja külastuspüha

"Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast." Pühima Neitsi Maarja külaskäigupüha pühitseb Maarja külaskäiku nõbu Eliisabeti juurde, kellele peaingel Gabriel oli teatanud, et ta sünnitab peagi Ristija Johannese. Just Eliisabet sai esimesena aru Jeesuse tõelisest olemusest, öeldes: "Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?" (Lk 1,43). Maarja külastuskäigu püha pärineb frantsiskaani mungaordu 1263. a. privaatkalendrist. XVI sajandil laiendas paavst Pius V selle kogu Kirikule. Sellel kaunil pühal on eriti ilus pöörduda kogu südamest Maarja poole ja tuua tema ette kõik oma palved! Püha Jumalasünnitaja, hoia meid palves!


 

PÜHIMA KOLMAINU SUURPÜHA

Loe edasi: PÜHIMA KOLMAINU SUURPÜHAPühima Kolmainu suurpüha tähistatakse Nelipühale järgneval pühapäeval. Kogu Kirikule andis selle suurpüha paavst Johannes XXII 1334. a. Avignoni vangipõlves. Pühima Kolmainu suurpühal mõtleme oma seotust Jumalaga, et uskudes ühte Jumalasse kolmes isikus: Isas, Pojasse ja Pühasse Vaimusse, millesse oleme ristitud. Kirik väljendab oma usku Kolmainsusesse sellega, et ta tunnistab ühteainsat Jumalat kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim. Need kolm isikut on ainult üks Jumal, sest igaühel neist on üheainsa ja jagamatu jumaiku loomuse täius. Kolm jumalikku isikut, kes on lahutamatud oma ühtses olemuses, on lahutamatud ka oma toimimises.

Jumal, armastav Isa,
kes Sa tõe Sõna ja pühitseva Vaimu läbi
oma imelist olemust inimestele selgitanud oled,
anna meile, et pühas usus
Kolmainu igavest kirkust tunnistades
Tema Ainujumalust
võimu ülevuses
kummardada võiksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHA

Loe edasi:  KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHANeljapäev, 10. mai on KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHA. Missad toimuvad Pühade Peetruse ja Pauluse katedraalis (Vene tn 18) kell 8 ja kell 18. Tegemist on suurpühaga, millest on kohustatud kõik katoliiklased osavõtma. Taevaminemise suurpüha tähendab kui Issand Jeesus Kristus nelikümmend päeva peale ülestõusmist läks taevasse ning asus oma Isa paremale käele. Need nelikümmend päeva ta näitas end apostlitele tavalises inimkujus, mis varjas Tema kui Ülestõusnu kirkust (Komp. 132). Tema läkitab meile oma Vaimu ja annab lootust jõuda ühel päeval eluasemele, mille Ta on meile valmistanud.

9. aprill on Issanda kuulutamise suurpüha

Loe edasi: 9. aprill on Issanda kuulutamise suurpüha

Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga (Lk 1 : 28). Sellel suurpühal mälestatakse ingel Gabrieli ilmumist neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala teenistusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut - Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! (Lk 1 : 38).

 

7. jaanuar on Issanda ristimispüha

Loe edasi: 7. jaanuar on Issanda ristimispüha7. jaanuar on Issanda ristimispüha. Missa Peeter-Pauli katedraalis kell 10 (poola k); kell 11.30 (eesti k) ja kell 18 (vene k).

"Siis tuli Jeesus Galileast Jordani äärde, et lasta ennast Johannesel ristida," (Mt 3: 13). Jeesus lasi ennast ristida, kuigi alguses oli Johannes vastu, kuid see toimus, et läheks täide kõik Vana Lepingu märgid. Ristimise läbi alustas Kristus oma avalikku tegutsemist. See püha tuletab meelde ka meie, kristlastlaste ristimist ning meenutab, et mis on ristiusu alus - "Kes usub, ja on ristitud, see on päästetud" (Mk 16:16). Ristimise läbi oleme meie Jumalalapsed ja osaleme Tema lunastustöös. „Ristimine on Jumala kauneim ja ülevaim and ... Me nimetame seda kingiks, armuks, salvimiseks, valgustuseks, surematuse rüüks, taassünni pesemiseks, pitseriks ja kõigeks, mis on eriliselt väärtuslik. Kingiks, sest seda jagatakse neile, kes midagi kaasa ei too; armuks, sest seda jagatakse isegi süüdlastele; ristimiseks, sest patt maetakse vette; salvimiseks, sest ta on püha ja kuninglik (nagu need, keda salvitakse); valgustuseks, sest ta on särav valgus; pesemiseks, sest ta peseb puhtaks; pitseriks, sest ta hoiab meid ning on Jumala väe märk" (ütles püha Gregorius Nazianzist).

6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpüha

Loe edasi: 6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpühaLaupäev, 6. jaanuar on Issanda ilmumise suurpüha ehk kolmekuningapäev. Püha Missa Peeter-Pauli katedraalis kell 8 ja kell 18; Pirita kloostris kell 7.30.

Sellel päeval külastasid Jeesuslast kolm Idamaa tarka, kaasas kingitused: kuld, viiruk, mürr, et kummardada sündinud Kuningat, küsides: „Kus on see juutide vastsündinud kuningas? Me nägime tema tähte tõusmas ja oleme tulnud teda kummardama." (Mt 2:2).

Kolm idamaa tarka: Caspar, Melchior ja Balthassar kuulutasid, et valgus on ilmunud maailma, sellest tunneme kolmekuningapäeva Ilmumispühana ehk Epifaaniana.  

1. jaanuar - Jumalasünnitaja Maarja suurpüha

Loe edasi: 1. jaanuar - Jumalasünnitaja Maarja suurpüha1. jaanuar on Püha Jumalasünnitaja Maarja suurpüha.

See püha on üks vanimaid Maarja pühasid kirikus. Püha Neitsi Maarja on kogu kiriku ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Isanda Ihu pea. Ristil hinge heites Jeesus andis oma ema jõngritele, öeldes, "vaata, see on sinu ema" (Jh 19:27) (Kmp 196). Jumalasünnitaja nimetatud (kreeka keeles Θεοτόκος (Theotókos), ladina keeles Dei Genitrix. 431. aastal otsustasid Efesose Kirikukogu kirikuisad, et Maarja on Theotókos ehk Jumala ema, mis tähistab ka seda, et Maarja on meie usu juur ja allikas.

Neitsi Maarja suurpüha 1. jaanuaril on kohustuslik kirikus käimise püha katoliiklastele. Püha Missa katedraalis kell 10.00 (poola k), kell 12.30 (eesti k) ja kell 18.00 (vene.k).

8. detsember Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha

Loe edasi: 8. detsember Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpühaAlates 1854. aastast, kui õnnis paavst Pius IX määras ametlikuks Katoliku kiriku dogmaks Neitsi Maarja pärsipatuta saamise, tähistab Kirik seda püha igal aastal 8. detsembril erilise rõõmuga, kus Maarjas peegeldub katoliiklastele tema Poja suurus ning neitsilik alandlikkus. See püha on ka kirikus käimise kohustuslik püha. Püha Missa Tallinna katedraalis toimub reedel, 8. detsembril kell 8 ja kell 18.

Selle pühaga tähistab Kirik Neitsi Maarja vooruslikkust, sest vaid Jumal ise on suurem temast. Ta oli igavesest ajast valitud saama Jumala Emaks, seega, oli ta tervenisit püha ehk ilma patuta. Isa ja Poja armastuse Vaim teeb Maarjast uue loodu, uue Eeva, kelle süda ja meel on alati pööratud taevase Isa poole, keda ta kummardab sõnakuulmises - armsa tütrena. Samutu võtab ta vastu Poja ja teenib Teda - ema, õpilase ja teeksaaslasena. Seda tähendabki patusüüta saamine, kus Jumal valis oma tahtest Maarja igavikuliselt oma Poja emaks.