Maarjapais



23. juuni on Jeesuse Pühima Südame suurpüha

Loe edasi: 23. juuni on Jeesuse Pühima Südame suurpühaMargarete Maria Alacoque'i nägemused 1673-1675. a. tõid Jeesuse Pühima Südame (ld.Sacratissimi Cordis Iesu) suurpüha tähistamise Kiriku kalendrisse. Nägemuse järgi peab see püha olema reedel pärast Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha. Jeesuse Pühima Südame püha tähistab Tema jumalikku armastust, mida tema annab kogu inimkonnale. Pühim Süda näitab Kristuse armastust ja kaastunnet meie vastu ja seda kõigis meie kannatustes. Kogu Kirikus tähistatakse püha aga alles paavst Pius IX ajast (aastast 1856). Tema hilisemate ametijärglaste poolt ülendati see tähtpäev suurpühaks, mida siiani Kirikus tähistatakse. Aastal 1899 pühitses aga paavst Leo XIII kogu inimkonna Jeesuse Pühimale Südamele ning Jeesuse Pühimale Südamele on Rooma-Katoliku Kirikus ka eraldi pühendamine olemas ja tavapäraseks palvetraditsiooniks on 9 päeva enne püha palvetada noveeni, mida paljudel puhkudel pühendakse preestritele ja preestrikutsumustele.

Pühima Kolmainu suurpüha

Loe edasi: Pühima Kolmainu suurpühaPühima Kolmainu suurpüha peetakse Nelipühadele järgneval pühapäeval. Kogu Kirikule andis selle suurpüha paavst Johannes XXII 1334. a. Avignoni vangipõlves. 

Jumal, armastav Isa,
kes Sa tõe Sõna ja pühitseva Vaimu läbi
oma imelist olemust inimestele selgitanud oled,
anna meile, et pühas usus
Kolmainu igavest kirkust tunnistades
Tema Ainujumalust
võimu ülevuses
kummardada võiksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.

27. mai - Canterbury Augustinus, piiskop

Loe edasi: 27. mai - Canterbury Augustinus, piiskopCanterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597. aastal esimene Canterbury peapiiskop. Ta oli mungakloostri prior Roomas, kui paavst Gregorius Suur saatis ta 595. aastal misjonäride juhina Inglismaale, et ristida kuningas Æthelberht ja tema alamad, paganlikud anglosaksid. Kenti kuningriik valiti sihtkojaks seetõttu, et Æthelberhti naine Bertha oli kristlane, Frangi kuninga Charibert I tütar, kellelt oodati abikaasale mõju avaldamist. Æthelberht pöördus ristiuski, lubas misjonäridel vabalt usku levitada ja andis maad kloostri ehitamiseks. Augustinus ristis palju kohalikke, sealhulgas tuhanded 597. aasta 25. detsembril, jõulupühal. Pärast surma kuulutati ta pühakuks.

25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Loe edasi: 25. märts on Issanda kuulutamise suurpüha

Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga (Lk 1 : 28). Sellel suurpühal mälestatakse ingel Gabrieli ilmumist neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala teenistusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut - Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi! (Lk 1 : 38).

 

 

Eduard Profittlich S.J.

Loe edasi: Eduard Profittlich S.J.

Peapiiskop Eduard Profittlich S.J. sündis 11. septembril 1890. aastal Birresdorfis Saksamaal. Ta oli saksa rahvusest katoliku vaimulik, jesuiit, aastast 1931 katoliku kiriku apostellik administraator Eestis ja aastast 1936 piiskop. Tänavu 22. veebruaril möödub 75 aastat peapiiskop Eduard Profittlichi surmast.

Piiskop Profittlich pärines talupojaperest ja sündis kümnest lapsest kaheksandana. Oma venna jälgedes, juba noorelt hakkas teda huvitama preestrikutsumus ja 1913. sai temast noviits Heerenbergis, kust peale lõpetamist siirdus noor Profittlich Valkenbergi jesuiitide kõrgkooli. Alamdiakoniks pühitseti ta Trieri toomkirikus aastal 1916.

Aastal 1922, kui teda pühitseti ka diakoniks ja preestriks, sõitis Profittlich edasiõpinguteks Krakowisse, kus talle omistati aasta hiljem doktorikraad filosoofias ja 1924 sai temast teoloogiadoktor.

10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev

Loe edasi: 10. veebruar – püha Scholastica, neitsi mälestuspäev

Püha Scholastica oli Püha Benedictuse kaksikõde. Ta sündis aastal 480 Nursias (Itaalias, Umbria maakonnas). Nagu vendki, pühendas ta oma elu usule, asutades benediktiini nunnakoguduse. Tema surmahetkel palvetanud tema vend oma kongis. Seal nägi ta nägemuses oma õe hinge tuvi kujul taevasse tõusmas. Seejärel teatas ta õe surmast munkadele ning käskis tema keha kloostrisse tuua, kus see maeti hauda, mille Püha Benedictus oli enda jaoks teinud.

 

 

24. jaanuar, püha Franciscus de Sales

Loe edasi: 24. jaanuar, püha Franciscus de SalesPüha Franciscus de Sales  sündis 21. augustil 1567. aastal Prantsusmaal, Savoys. Juba 13-aastaselt tundis ta kutsumust saada preestriks. Kannatlikult Jumalalt vastust oodates ja oma isa, kes polnud poja kutsumusega nõus, õrnalt suunates, asus ta haridust omandama, kõigepealt Clermontis, siis jesuiitide koolis Pariisis. 1588. aastal asus ta õppima Padua ülikooli retoorikat, filosoofiat ja teoloogiat ning 1591. aastal sai temast õigusteaduste doktor. 1593. aastal ordineeriti Franciscus preestriks Genfis, Šveitsis. Ta soovis jutlustamise ja kirjutiste abil teha kalvinistlikust Šveitsist uuesti katoliikliku maa.

17. jaanuar püha Antonius Suur, abt

Loe edasi: 17. jaanuar püha Antonius Suur, abt

Antonius Suur sündis Egiptuses aastal 251. Tema vanemad olid kõrgest soost, rikkad ja ristiusku. Pärast vanemate surma, kui Antonius oli 18-aastane, äratati tema vaim. Ta jagas kogu vara vaestele ning läks koos ühe erakute salgaga kõrbesse. Antoniuse elu kõrbes kulges söömata, magamata, hirmsates nägemustes. 20 aastat elas ta Niiluse lähedal varemetes, püüdes jagu saada oma liha nõtrusest ja elades ainult Jumalale. Tema võitlus kiusatustega, mida ta ise nimetas "deemoniteks", on andnud ainet paljudele kunstiteostele.

 

 

Püha risti ülendamise püha

Loe edasi: Püha risti ülendamise püha

14. september on risti ülendamise püha. Püha pärineb Ida-riituse kirikust ja jõudis Lääne kirikukalendrisse alles seitsmendal sajandil. Pärimuse kohaselt on püha seotud püha Helenaga, Konstantinuse emaga, kes tõi Pühalt Maalt Kristuse risti, mille olevat ta leidnud Kolgata lähistelt. 

Püha rist märgib vaimset ja füüsilist risti vastuvõtmist meie elus, mille saadab meile Jumal. Ristipuu on elupuu ja tähistab meie ristimist Kristusesse. Rist avab tee taevasse, kus ristilöödud Kristusega kohtuda juba igaveses ja taevalikus aus. Kirik palub pidevalt hoida ristilöödud Issanda kujutist silme ees, eriti Püha Risti pühal. Rist särab õnnistatuna; sest selle küljes rippus meie Päästja, kes oma verega pesi meid meie süütegudest.

 

22. august on Neitsi Maarja Kuninganna mälestuspäev

Loe edasi: 22. august on Neitsi Maarja Kuninganna mälestuspäev

Ole tervitatud, Taevakuninganna,
ole tervitatud, inglite valitseja;
Armu Läte, Taevavärav - Sinust lähtub valgus särav.
Ole rõõmus, püha Neitsi, Kõigist rohkem armu leidsid.
Palvekätel meid Sa hoia.
Oma poja ees meie eest kosta.
Aamen.