Katoliku Kirik Eestis



4. detsember: Johannes Damaskusest

220px-John-of-Damascus 014. detsember on Johannes Damaskusest pühaku mälestuspäev. Johannes Damaskusest on üks skolastilistest eelkäijatest ning peetakse teda ka õigeusu teoloogia isaks ja Katoliku Kiriku doktoriks. Johannes Damaskusest arvatavasti sündis 650. aastal ning kasvas üles Smaskuse kaliifi õukonnas kas araabia või araabiaseeritud kristlikus perekonnas. Hoolimata islami usulisest ümbrusest, oli ta ustav kristlane.

Johannes Damaskust teatakse ühe Neitsi Maarja imeteo läbi. Johannes ei olnud Bütsantsi alam ja keiser ei saanud teda karistada. Et aga Johannesega võidelda, hankis keiser tema käega kirjutatud kirja ning laskis koostada samasuguse käekirjaga kirja, milles Johannes just nagu oleks Bütsantsi keisrile pakkunud abi Damaskuse vallutamisel ja kaliifi kukutamisel. Selle kirja saatis keiser kaliifile oma sõpruse ja Johannese reetlikkuse tõenduseks. Kuigi Johannes vandus oma süütust, pidas kaliif kirja ehtsaks, vallandas Johannese ning laskis ta vangi panna ning tal parema käe laba, mis reeturliku kirja kirjutas, maha raiuda ning selle linnaväljakule üles riputada. Otsus viidi täide. Sama päeva õhtul anti Johannesele käelaba tagasi. Eluloo kohaselt hakkas Johannes Neitsi Maarjalt paluma tervenemist: tal oli vanglas kaasas ikoon (teise versiooni järgi teda vangi ei pandud ja see toimus tema kabelis) ja ta pani oma maharaiutud käe ikooni ette ning palvetas kaua ikooni ees. Ta palvetas nii: "Ülipuhas Neitsi Maarja, Sa tead, miks mul parema käe laba maha raiuti, palun anna see mulle tagasi ja ühenda see käsivarrega. Ma palun Sinult tungivalt seda armu, et ma seda kätt nüüdsest peale kasutaksin Sinu Poja ja Sinu kiituse kirjutamiseks." Kui ta magama jäi, nägi ta unes Neitsi Maarjat ikoonilt leebelt vaatamas ning hääl ütles Johannesele: "Sa oled nüüd terve, ära enam kurvasta. Kirjuta hümne, kirjuta minu kiitust, täida nõnda oma lubadus." Kui Johannes üles ärkas, nägi ta, et käsi on imepäraselt tagasi kasvanud. Suure rõõmu ja tänulikkusega komponeeris ta hümni "Sinus, armulises, rõõmustab kogu loodu", mida lauldakse õigeusu kirikus Basileios Suure liturgias.

Johannes Damaskusest suurimaks teoks oli võitlus ikoonide hävitamise vastu ning tema loomingus ühinevad teoloogia, kunst, liturgia ja poeesia. Tema tuntuim teos on "Tarkuse allikas", mis koosneb kolmest raamatust:

- Filosoofilised peatükid;
- Ketserlusest;
- Ortodoksse usu täpne esitus.

Viimane kolmas raamat, "Ortodoksse usu täpne esitus", peetakse tema tähtsaimaks teoseks, kus ta esitab kristliku õpetuse kokkuvõtte - Jumala olemasolu, Püha Kolmainsuse seletuse, inglite ja deemonite loomuse kohta selgitusi, kirjeldusi inimloomuse omadustest ning analüüsib Jumala etteteadmisest jne. Samuti kaitseb ta Neitsi Maarja õigust Jumalasünnitaja ehk Theotokosena selles teoses.

Ta ei otsinud kunagi endale au ega tunnustust, teda peetakse ka alandlikkuse võrdkujuks. Aastaid viibis Johannes Damaskusest ka kloostris kuuletujana ja aastal 726 sai temast ka preester. Kloostris olles kirjutas ta ka hulganisti kirikulaule ning teoloogilisi kirjutisi.

Johannest Damaskusest kujutatakse idamaa mungarüüs, pika habemega, kirjarulliga ning vahest ka ühe maha raiutud käe näol.

Paavst Leo XIII arvas Johannese Damaskusest Kiriku doktorite hulka. Teda peetakse apteekrite, ikoonimaalijate, ida - kiriku teoloogide kaitsepühakuks.

Lähemalt saab lugeda kokkuvõtet eesti keeles Ortodoksse usu täpsest esitlusest SIIT.
Püha Johannes Damaskusesest tekstid ikoonide kaitseks (inglise keeles) on võimalik lugeda terviktekstina New Yorki Jesuiitide Ülikooli veebilehel, Fordham raamatukogu vahendusel: Ikoonide apoloogiast
Lisaks infot ning püha Johannes Damaskusest teised teosed on võimalik lugeda online-raamatukogus (inglise keeles)- GUTENBERG, www.gutenberg.org



Social button for Joomla