Katoliku Kirik Eestis



Jeesuse Kristusega seotud suurpühad 2015

Loe edasi: Jeesuse Kristusega seotud suurpühad 2015

Issanda Ilmumise Suurpühal loetakse Missadel ette Jeesuse Kristusega seotud kirikuaasta pühad.

 

 

 

18. veebruar Tuhkapäev (Paastuaja algus)
29. märts Issanda Kannatuspühapäev ehk Palmipuudepüha
02. aprill Suur Neljapäev, Viimse õhtusöömaaja Missa
03. aprill Issanda Kannatamispäev ehk Suur Reede
05. aprill Kristuse Ülestõusmise Suurpüha
14. mai Kristuse Taevaminemise Suurpüha
24. mai Nelipüha
22. november Jeesus Kristus, Kõiksuse Kuningas
29. november Advendiaja algus



Pühim Nimi Jeesus

Loe edasi: Pühim Nimi Jeesus3. jaanuarit austatakse Issanda nimepäevana. "Nimi, mis anti Jeesusele inglikuulutuse läbi, tähendab "Jumal päästab" ning ütleb meile, kes on Jeesus ja milleks Ta saadeti ("sest Tema päästab oma rahva nende pattudest", Mt 1:21). Peetrus kuulutas, et "kellegi muu läbi ei ole pääsu, sest inimestele ei ole antud ühtegi teist nime taeva all, kelle läbi meid päästetaks" (Ap 4:12)", märgib Kompendium (81). Samuti ütleb Kompendium, et Jeesus võttis Messia nime omaks (kreeka keeles sõna Kristus ja heebrea Messias tähendavad salvitut inimest), kuid Ta täpsustas ise selle tähendust: Ta on see, "kes on tulnud taevast alla" (Jh 3:13), risti löödud ja surnuist üles tõusnus. Ka meie nimetus "kristlane" tuleb sõnast Kristus. Sellel Pühima Nime päeval on hea mõtiskleda selle üle, mida tähendab olla kristlane ja kuidas Jeesus on Jumala Poeg selle täiuslikul viisil.

Püha esimärter Stefanos

Loe edasi: Püha esimärter StefanosStefanosest, Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest. Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias. Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, Jeesuse elu ja Messia hea tundjana. Jutluse lõpetas ta nägemusega Kristusest taevas oma Isa paremal käel. Kohtumõistjad olid jutlusest raevunud, kihutasid ta linnast välja ja loopisid kividega surnuks. Surres palus ta Kristust oma tapjatele andestada. Stefanose haud avastati 415. aastal Kafr Gamalos, kust tema põrm viidi Konstantinoopolisse ning sealt Rooma koos mõne kiviga, millega ta oli surnuks visatud. Euroopas on talle pühendatud mimeid kirikuid. Stefanos on diakonite patroon, teda kutsutakse appi ka peavalu puhul.

Allikas: neitsimaarja.ee

14. detsember: Püha Risti Johannes

Loe edasi: 14. detsember: Püha Risti Johannes Risti Johannes (Juan de Yepes) rajas koos Püha Teresaga paljasjalgsete karmeliitide ordu. Ta on kontemplatiivse kirjanikuna üks suurimaid müstikuid kirikus. Risti Johannes sündis 24. juunil 1542 siidikaupmehe Gonzalo de Yepesi ja Catarina Alvarezi noorima lapsena. Tema isa oli pärit küll mõjukast suguvõsast, kuid abiellunud vanemate tahte vastaselt ja jäänud nii ilma pärandusest. Johannes alustas oma kooliteed Medinas ja asus tegevusse kohalikus vaestemajas, kus ta hoolitses erilise halastusega vaeste eest. 1563 liitus Johannes karmeliitidega, õppis Salamancas ja ordineeriti 25-aastaselt. Tema ellu tuli oluline pööre pärast seda, kui Medinasse saabus Avila Teresa, et rajada uut konventi.

13. detsember, Püha Lucia, neitsi, märter

Loe edasi: 13. detsember, Püha Lucia, neitsi, märterLucia sündis 3. sajandil. Ta kasvas üles rikkas Sitsiilia peres. Pärast seda, kui talle ilmutas end Sitsiilia märter Agatha, otsustas tüdruk end pühendada kristlusele ja neitsilikule elule. Legendi järgi olevat Lucia oma silmad välja torganud ja saatnud need kandikul ühele oma austajatest, kellele tema silmade ilu oli lummavalt mõjunud. Tüdruku vankumatu usk rabas austajat niivõrd, et ta astus ka ise ristiusku. Lucia sai aga silmanägemise palvetamise ajal imekombel tagasi.

12. detsember: Guadalupe Neitsi Maarja püha

Loe edasi: 12. detsember: Guadalupe Neitsi Maarja pühaGuadalupe Neitsi päeva tähistatakse 12. detsembril roomakatoliku kirikus. Guadalupe Neitsi Maarja (hispaania keeles Nuestra Señora de Guadalupe) on seotud ühe Neitsi Maarja ilmutusega Mehhikos. Neitsi Maarja ilmus 1531. aastal ühele noormehele nimega Juan Diegole, ta oli pöördunud kristlane (enne indiaanlaste uskumusi järgiv), Tepeyaci mäel, Mexico linna agulis, kui ta oli minemas kirikusse. Äkki ilmus tema ette imeilus naine, kellest kiirgas välja valgust ja see valgus naise ümber oli kui päikesevalgus ning pimestas Juan Diegot. Sel hetkel pöördus Neitsi Maarja Juan Diegole ja ütles, et on Neitsi Maarja ja palub noormehel ehitada tema auks pühamu ning kõik kes tulevad leevendust muredele saama või otsivad lohutust Neitsi Maarja eeskostel, saavad seda.

6. detsember, püha Nikolaus, piiskop

Loe edasi: 6. detsember, püha Nikolaus, piiskopNikolaus oli Myra piiskop. Ta sündis arvatavasti Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes. Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse. Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas.

4. detsember: Johannes Damaskusest

Loe edasi: 4. detsember: Johannes Damaskusest4. detsember on Johannes Damaskusest pühaku mälestuspäev. Johannes Damaskusest on üks skolastilistest eelkäijatest ning peetakse teda ka õigeusu teoloogia isaks ja Katoliku Kiriku doktoriks. Johannes Damaskusest arvatavasti sündis 650. aastal ning kasvas üles Smaskuse kaliifi õukonnas kas araabia või araabiaseeritud kristlikus perekonnas. Hoolimata islami usulisest ümbrusest, oli ta ustav kristlane.

Püha Franciscus Xavier

Loe edasi: Püha Franciscus Xavier3. detsember on püha Franciscus Xavieri pühakupäev. Franciscus Xavier, kodanikunimega Francisco de Jasso y Azpilicueta sündis 7. aprillil 1506 Xavieris, Hispaanias. Tuntud üks seitsmest jesuiidi ordu rajajast. Franciscus Xavier, 24 aastaselt, elades ja õpetades Pariisis, said heaks sõbraks Ignatius Loyolaga. Noor Franciscus tegi vaimseid harjutusi Ignatiuse juhendamise alla ja aastal 1534, koos kuue sõbraga, eesotsas Ignatius Loyolaga rajasid Montmartril Pariisis jesuiitide ordu. Kõik seitse andsid vaesuse, puhtuse ja paavsti apostelliku järgimise vande üheskoos Pariisis. Kuid mõni aasta hiljem, 1537. aastal reisis noor jesuiit Veneetsiasse, kus ka ta ordineeriti juba ka preestriks. Edasi suundus ta Lissaboni, et sealt edasi liikuda Aasiasse - Indiasse, Hiinasse ja Jaapanisse, põhjusel töötada jesuiitide ordu missionärina ning kuulutada risitusku. Francis Xavier ei tegelenud oma missionireisidel vaid ainuüksi õpetuse andmisega. Ta aitas haigeid, olles tihti väga raskete haigete juures, jagades toitu ja tegeledes nende asemetega. Tihti polnud temal endal toitu, ei peavarju ning veetis palju aega lageda taeva all. Kuid tema vastu huvi oli suur aasias ning paljud hakkasid teda järgima ning lasid end noorel jesuiidist preestril ka ristida. Ta suri 3. detsembril 1552 Hiinas.

25. november: Aleksandria püha Katariina, neitsi ja märter

Loe edasi: 25. november: Aleksandria püha Katariina, neitsi ja märter25. novembril kogu Kirik tähistab Aleksandria püha Katariina mälestuspäeva. Püha Katariina sündis umbes 290. aastal Aleksandrias. Kuna Katariina mõistis avalikult hukka kristlasi tagakiusava Rooma keisri Maxentiuse, pani valitseja ta väitlema 50 paganliku filosoofiga. Ükski filosoof ei suutnud neiu arukaid argumente kummutada. Legendi kohaselt muutusid kõik filosoofid väitluse käigus koguni ise kristlasteks. Vihane Maxentius lasi armetud filosoofid hukata. Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end "Kristuse pruudiks".