Ministrandid Ida-Virumaal
- Avaldatud Teisipäev, 01 Mai 2012 12:34
Laupäeval, 27. aprillil, käisime koos meie ministrantide grupiga Ida-Virumaal. Selle sõidu eesmärgiks oli soov, et poisid (Vladislav Tarraste, Henri Petrutis, Mathias Tiitus, Daaniel Tiitus, Karl Otto Lillemets, Patrick Aleksander Staak, Harald Trass) saaksid rohkem tutvuda omavahel - see on äärmiselt tähtis nende jaoks. Samas, oli võimalus vaadata erinevaid huvitavaid kohti Eestis - Pühtitsa Õigeusu nunnakloostrit, Rooma-Katoliku Kiriku kogudust Ahtmes, käia Peipsi järve rannas jne..
Tahame tänada püha Birgitta kloostri õdesid (ema Riccarda), pr. Lagle Pareki bussi eest, Ahtme püha Joosepi koguduse preestri isa Roberti sõbraliku külalislahkuse eest, teisi inimesi, kes aitasid kaasa selle sõidu organiseerimisel.
Kus me oleme käinud, mida oleme teinud...
1. Lehtse mõis
Varaseimad teated Lehtse mõisast (saksa k Lechts) pärinevad 1467. aastast. Peale Põhjasõda kuulus mõis algul von Derfeldenitele, hiljem aga von Rosenitele. Alates 1783. aastast oli mõis von Hoyningen-Huenede aadlisuguvõsa omanduses. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Friedrich von Hoyningen-Huene... Kaasajal on hoonest säilinud vähesed varemed - peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne torn, ülejäänu on hävinud (lammutatud). Ka mõisa arvukatest kõrvalhoonetest on alles vaid vähesed. Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe, veidi eemal põllul on kuivatihoone.
2. Rakvere linnus
Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit palissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. 14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.
3. Peipsi järv. Kauksi
Peipsi on Euroopa suuremaid järvi. Tema pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, millega ta on Euroopa neljas. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järk-järgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luitestikud on võetud riikliku kaitse alla.
4. Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster
On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rőivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mőned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rőivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tőusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kőik olid luterlased, siis ei suutnud nad mőista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse mőisa teotööle tulnud vene őigeusklikele talupoegadele Jaama külast ning jutustasid, kuidas nad olid selle leidnud. Őigeusklikud mőistsid kohe, et see on Jumalaema Uinumise pühakuju.
Rohkem kloostrist: http://www.orthodox.ee/epc/index.php/et/convent-est
5. Rooma-Katoliku Kiriku püha Joosepi kogudus Ahtmes
Püha Joosepi kogudus asub Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Katoliiklased hakkasid kogunema ja palvetama teistes kirikutes 1989. aastal. Kabeli ehitus algas 1993. aastal, pidulik avamine toimus 3.06.1995. Koguduse pühitsemine toimus 8.10.2006 (Tema Eksteselents piiskop Philippe). Praegu koguduse inimeste arv - umbes 100 inimest, enamasti venelased ja poolakad. Ka jumalateenistused toimuvad vene ja poola keels. Kogudusepreester - isa Robert Świtalski.
6. Viitna Pikkjärv
Kolmest järvest (Pikkjärv, Linajärv, Nabudi järv) koosnev järvestik Lääne-Viru maakonnas, Kõrvemaa kirdenurgas, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil Viitnast lõuna pool. Järved asuvad Ohepalu-Viitna oosistiku põhjaosas mandrijää servakuhjatiste ala, nn. Viitna Järvemägedes, mis kujutavad endast mõhnastikku, osalt ka vallseljakut. Viitna Pikkjärv on põhja-lõuna suunas piklik järv Viitna asulast umbes 1 km lõuna pool. Järve pindala on 16,3 ha, suurim sügavus 1972. a. koos lendmudaga 7,0 m, loodiga kompamisel 5,7 m (sellestki oli puhast vett tegelikult 5 m ümber). kaldajoon on keskmisel määral liigendatud. Järve on neli saart. Pikkjärve piirab lääne poolt 10-20 m kõrgune vallseljak. ida pool järve kerkivad mõhnad. Okasmetsaga kaetud kaldad on liivased või kruusased ning enamasti järsult tõusvad. Järve loodenurgal asub vetelpäästejaama ehitis, põhjakaldal võrdlemisi laialdane liivarand. Kaldavööde on kõikjal liivane, sügavamal katab põhja kuni 3,1 m paksune sapropeelikiht.
Pildid sõidust võib vaadata galeriis.
Ja võib olla veel..
Sõidust bussiga. Pilte, kahjuks, ei ole, aga on väike audio salvestus. Ühe sõnaga.. oli lõbus