Maarjapais



Inimõigusest ja sõnavabadusest

paavstpressikal

Paavst Franciscuse kommentaar Pariisi sündmuste kohta pressikonverentsil lennul Sri Lankalt Filipiinidele 15. jaanuaril.


Küsimus: Püha Isa, eilsel missal Te rääkisite usuvabadusest kui fundamentaalsest inimõigusest. Kuid pidades lugu erinevatest religioonidest, mis on on samuti põhjapanev inimõigus, kui kaugele võime oma väljendusvabadusega minna?


Paavst Franciscus: Tänan väga selle intelligentse küsimuse eest! Ma usun, et need mõlemad on fundamentaalsed inimõigused, nii usuvabadus kui sõnavabadus. Me ei saa... te olete prantslane, õigus? Niisiis, lähme tagasi Pariisi juurde, räägime selgelt. Me ei saa varjata tõde: igaühel on õigus praktiseerida oma usku, ilma kedagi kahjustamata, vabalt. Nii me seda teeme ja nii me soovime, et kõik seda teeksid.


Teiseks, me ei saa solvata, sõdida, tappa oma usu nimel, see tähendab Jumala nimel. See, mis praegu toimub, jahmatab meid, aga mõtleme omaenda ajaloole: kui palju ususõdasid meil on olnud! Võime mõelda Pärtliöö peale: kuidas seda mõista? Ka meie oleme selles osas patused. Kuid ei saa Jumala nimel tappa, see on vale. Tappa Jumala nimel on ränk eksitus. Ma arvan, see on usuvabaduse juures põhiline: meil on see vabadus, kuid ilma kedagi kahjustamata ja provotseerimata, ilma religiooni nimel tapmiseta.


Sõnavabadus... igaühel on mitte ainult vabadus, õigus, vaid ka kohustus öelda seda, mis aitab kaasa ühise hüve poole püüdlemisel. Kohustus! Mõtleme näiteks, et kui üks parlamendiliige või senaator ei ütle seda, mille ta leiab olevat õige tee, siis ta ei tegutse ühise hüve heaks. Mitte ainult nemad, vaid paljud teised samuti. Meil on kohustus rääkida avatult, omada seda vabadust, kuid ilma kedagi solvamata. On tõsi, et ei tohi reageerida vägivaldselt, kuid kui näiteks doktor Gasbarri (kes organiseerib Püha Isa visiite), minu suur sõber, ütleks mõne halva sõna minu ema kohta, siis ootaks teda hoop. See on normaalne, see on normaalne! Me ei tohi provotseerida, me ei tohi teiste inimeste usku pilgata, me ei tohi usku naeruks panna.


Paavst Benedictus XVI rääkis ühes oma kõnes, ma ei mäleta täpselt kus (Regensbugi kõnes) sellest post-positivistlikust mõtteviisist, post-positivistlikust metafüüsikast, mis on viinud uskumuseni, et kõik religioonid ja kõik usulised väljendused on viimselt teatud liiki subkultuurid, mida tuleb sallida, kuid millel ei ole erilist väärtust, mis ei ole osa valgustatud kultuurist. Selline mõtteviis on osa valgustusajastu pärandist!


Ja nii teevadki paljud inimesed, kes räägivad halvasti teistest religioonidest või religioonist üleüldiselt, teiste inimeste religiooni üle nalja, pilkavad seda. Need inimesed provotseerivad ja siis võib juhtuda see, mis juhtuks doktor Gasbarriga, kui ta ütleks midagi minu ema kohta. See tähendab, et on olemas piir. Igal religioonil on oma väärikus; igal religioonil, mis austab elu, inimelu, inimisikut. Ma ei saa seda naeruks panna, ja see ongi piir. Selgitusena sellest piirist, sellest, et väljendusvabadusel on piirid, tõin ma näite oma emast. [Ma ei tea, kas ma suutsin küsimusele vastata. Aitäh!]

Social button for Joomla

Välismaa


Paavst Baris. “Rahu olgu teiega” 07 Jul 2018 20:00
Paavst Baris. “Rahu olgu teiega”

Laupäeval, 7.juulil ühepäevasel oikumeenilisel visiidil Baris, Lõuna-Itaalias, paavst Franciscus kutsus kristlike kirikuid palvetama rahu eest Lähis-Idas. Bari kohtumisel viibisid kristlike kirikute juhid ja kohtumine leidis aset egiidi all “Rahu olgu teiega”. Paavst kutsus laupäeval lõpetama seda tragöödiat, mis toimub Lähis-Idas. Ta palvetas koos üheksateistkümne kristliku kiriku esindajaga rahu eest Lähis-Idas ning [ ... ]

Loe edasi ...
Tagasivaatena Genfis toimunud oikumeenilisele kohtumisele27 Jun 2018 08:12
Tagasivaatena Genfis toimunud oikumeenilisele kohtumisele

21. juunil tähistas Maailma Kirikute Nõukogu asutamise 70. aastapäeva. Püha Tool ei ole küll Maailma Kirikute Nõukogu liige, kuid paavst Franciscus oli kutsutud külalisena selle aastapäeva tähistamisele. Tegemist oli seega sarnase sündmusega, mis leidis aset 2016. aastal Lundis, kui ühiselt meenutati 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest. Niisiis oli Maailma Kirikute Nõukogu asutamise 70. aastapäeva tähistamise [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta