Paavst

Paavst Benedictus XVI

 

Kardinal Joseph Ratzinger, Usudoktriini Kongregatsiooni prefekt, Paavstliku Piiblikomisjoni ja Paavstliku Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni president, Kardinalide Kolleegiumi dekaan, on sündinud 16. aprillil Marktl am Innis, Saksamaal. Ta ordineeriti preestriks 29. juunil 1951. aastal.

Tema isa oli politseinik ja oli pärit traditsioonilisest talupidajate perekonnast Alam-Baierimaalt. Teismeliseea veetis ta Traunsteinis ja kutsuti II maailmasõja lõpukuudel õhutõrje abivägedesse. 1946 - 1951 õppis ta Müncheni Ülikoolis ja Freisingi kõrgkoolis teoloogiat ja filosoofiat. 1951. aastal omandas ta teoloogiadoktori kraadi tööga „Rahvas ja Jumalariik Püha Augustinuse käsitluses Kiriku doktriinist“. Neli aastat hiljem sai ta ülikooliõppejõu kvalifikatsiooni. Ta õpetas dogmaatikat ja fundamentaalteoloogiat Freisingi filosoofia ja teoloogia kõrgkoolis, seejärel Bonnis 1959-1969, Münsteris 1963-1966 ja Tübingenis 1966-1969. Alates 1969. aastast oli ta dogmaatilise teoloogia ja dogmaatika ajaloo professor Regensburgi Ülikoolis ja sama ülikooli asepresident.

Ta oli väga tuntud juba 1962. aastal, kui sai 35-aastasena Kölni peapiiskop kardinal Joseph Fringsi nõunikuks Vatikani II Kirikukogul. Pärast kirikukogu on kirja pandud ka tema eriti hinnatud teos „Sissejuhatus kristlusesse“, kogumik apostelliku usutunnistuse teemalisi ülikooliloenguid, avaldatud 1968. aastal; Dogma ja ilmutus, pastoraalsele teenimisele pühendatud esseede, jutluste ja mõtiskluste antoloogia, avaldatud 1973.

1977. aastal määras Paulus VI ta Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks ning 28. mail 1977. ordineeriti ta piiskopiks, olles esimene piiskopkonna preester 80 aasta jooksul, kes seda suurt Baieri piiskopkonda teenis.

Määrati kardinaliks Paulus VI poolt 27. juunil 1977; Rooma ümbruskonna kirikute titulaarpiiskop: Velletri-Segni (5. aprill 1933) ja Ostia (30. november 2002) .

25. novembril 1981 määras Johannes Paulus II ta Usudoktriini Kongregatsiooni prefektiks; ta on Paavstliku Piiblikomisjoni president ja Paavstliku Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni president.

Valiti 6. novembril 1998 Kardinalide Kolleegiumi asedekaaniks. 30. novembril 2002 kinnitas Püha Isa ta Kardinalide Kolleegiumi dekaaniks.

Ta oli Katoliku Kiriku katekismuse ettevalmistava komisjoni president ja pärast 6-aastast tööd (1986-92) esitles Pühale Isale uut katekismust.

Laurea honoris causa õigusteaduses, omistatud Libera Università Maria Santissima Assunta poolt 10. novembril 1999.

Paavstliku Teadusakadeemia auliige 13. novembrist 2000.

Kuurias:

Riigisekretariaat

Idakirikud, Liturgia ja Sakramendid, Piiskopid, Rahvaste Evangeliseerimine, Katoliiklik Haridus (kongregatsioonid)

Kristlaste Ühtsuse Edendamise Paavstlik Nõukogu

Ladina-Ameerika, Ecclesia Dei (paavstlikud komisjonid)