Johannes Paulus II elulugu

TEMA PÜHADUSE JOHANNES PAULUS II LÜHIKE ELULUGU (seisuga 2004. a. algus)

On esmaspäev,16.oktoober, kell on 18.15 .Valitud on uus paavst - Püha Peetruse 263. järeltulija. Veel kaks kuud varem ei olnud kardinal protodiakon Pericle Felici avaldanud kardinal Albino Lucanile, kes võiks saada Paul VI järeltulijaks.

Tegemist on sama kardinaliga, kes teatab Püha Peetruse väljakule kogunenud rahvale ja paljudele kes jälgivad sündmust raadio või televisiooni vahendusel : "Habemus Papam!" ("Meil on paavst!"). 111 kardinali valisid 264.-ks Rooma piiskopiks ja paavstiks "Carolum, Sanctae Romanae Ecclesiae Cardinalem Wojtyla".

On möödunud 455 aastat viimasest mitte-itaallasest paavstist ja ühe hetkega on ületatud sajanditepikkune ajalugu. Lõpuks ometi on maha tõmmatud raudne eesriie, mis jagas Euroopa kaheks peale viimast suurt maailmasõda. Ja Karol Józef Wojtyla on pärit sellest Kiriku osast, mis on olnud tihti sunnitud vaikima rõhuva rezhiimi paine all, mis soovis takistada Elu Evangeeliumist rääkimist, elamist selle järgi, selle uskumist ja kuulutamist. Ta on pärit kirikust, mis on rikas oma paljude märtrite ja usutunnistajate poolest. Ja sellest tugevalt Jeesusesse juurdunud kirikust tuleb Rooma uus piiskop ja kirikuajaloo esimene slaavisoost paavst .

Karol Wojtyla sündis 18. mail 1920.a Wadowices, poola linnas, mis asub Krakovist 50 km kaugusel. Ta oli oma vanemate, Karol Wojtyla ja Emilia Kaczorowska, kes suri 1929. a. mil tulevane paavst oli kõigest 9 aastane, kahest pojast teine. Kolm aastat hiljem, aastal 1932 , suri ka tema vanem vend Edmund, kes oli arst. Kuid noore Karoli jaoks ei piirdunud lähedaste surma kogemus sellega. 1941. a. suri ka tema isa, kes oli Austria-Ungari sõjaväe 56. jalaväerügemendi allohvitser ja kellega tulevane paavst oli väga lähedane. Paavsti tulevikku mõjutas tugevalt tema isa isik, kellele oli omane pidev palveelu, moraalne õiglustunne, tarkus ja vastupidavus kõigile katsumustele.

Samal aastal kui suri tema ema, võttis Karol Wojtyla vastu oma esimese armulaua. Kinnitamise sakramendi sai ta 18 aastaselt. Lõpetanud oma õpingud Marcin Wadowita koolis Wadowices 1938. aastal, astus ta Krakovi Jaghellónica Ülikooli. Kuid kogu Euroopa kohal tihenevad vaikselt ähvardavad natsionaalsotsialismi ja kommunismi pilved, mis toovad endaga kaasa leina, tragöödiaid ja veresaunu ning peale Jalta lepingu sõlmimist jagavad Euroopa kaheks.

Õpingud ülikoolis jäävad tulevase paavsti jaoks lühiajalisteks, kuna 1939.a. sulgevad natside okupatsiooniväed kõik ülikoolid ja noor Karol peab minema tööle. Aastatel 1940 - 1941 töötab ta enda elatamiseks ja Saksamaale saatmise vältimiseks kaevanduses ja Solvay keemiatehases. Ja juba 1942. aasta sügisel tunneb ta endas vaimuliku kutsumust ning palub end võtta preestrikandidaatide hulka.

Koos üheksa kaaslasega alustab ta preestriõpinguid Krakovi suurimas "põrandaaluses" seminaris, mida juhatab Krakovi peapiiskop kardinal Adam Stefan Sapieha, kes isiklikult jälgib kümne preestri kandidaadi õpinguid.

Sõja lõppedes jätkab ta oma õpinguid kõigepealt taasavatud Krakovi suurimas seminaris, seejärel Jaghellónica Ülikooli teoloogia teaduskonnas, jõudes lõpuks preestrikspühitsemiseni, mis toimus Krakovis 1. novembril 1946. a.

Järgnevalt saadab kardinal Sapieha ta Rooma , kus ta kaitseb teoloogiadoktori kraadi 1948.a. oma tööga teemal " Usk Püha Risti Johannese töödes". Sel perioodil oma puhkuste ajal praktiseerib ta hingekarjase tööd poola emigrantide hulgas Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.

1948. a. pöördub ta tagasi Poolasse ja teenib koguduse vikaarina alguses Niegowići koguduses Krakovi lähedal ja seejärel Püha Floriani koguduses, saades ühtlasi ka ülikooli kaplaniks kuni aastani 1951, mil ta alustab taas oma filosoofia ja teoloogia õpinguid. 1953. a. kaitseb ta Jaghellonica Ülikoolis oma doktoritööd teemal :

" Kristliku eetika õpetamise võimalikkusest lähtudes Max Scheleri eetika süsteemist"

Pisut hiljem saab temast teoloogiaprofessor eetika ja moraali alal Krakovi suurimas seminaris ja Lublino teoloogia teaduskonnas. Mõni aasta hiljem leiab aset järjekordne muudatus - 4. juulil 1958.a. nimetab paavst Pius XII ta Ombi titulaarpiiskopiks ja Krakovi abipiiskopiks. Sama aasta 28. septembril saab ta piiskpopiks pühitsuse Waweli katedraalis Krakovis, peapiiskop Eugeniusz Baziaki palve ja õnnistuse läbi.

Möödub kõigest kuus aastat ja 13 .jaanuaril 1964. a. nimetab paavst Paulus VI noore piiskopi Karol Wojtyla Krakovi peapiiskopiks. Kolm aastat hiljem, 26. juunil 1967.a. saab temast kardinal. Need daatumid tõestavad selgelt, et tema oli üks neist piiskoppidest, kes võttis osa Vatikani II kirikukogust aastatel 1962 - 1965, tegeledes eriti aktiivselt konstitutsiooni Gaudium et spes formuleerimisega.

Seejärel, 16. oktoobri õhtul 1978. a., on Karol Wojtyla kutsutud veelgi laiendama oma tegevusvälja ja embama Püha Peetruse järeltulijana kogu maailma. Ja ajal kui kõik meenutavad tema esimesi sõnu, millega ta pööördus Püha Peetruse väljakule kogunenud usklike poole: " Avage Kristusele väravad!", jätkab tema Evangeeliumi avamist oma eluga andes sellest tunnistust oma erakordse tööga. Näiteks võib tuua tema pastoraalsed visiidid - 144 korral on ta külastanud Itaalia erinevaid paiku, ning olles Rooma Piiskopiks, on ta külastanud linna 344-st kogudusest 301 -te. Samuti veel 102 apostoolset reisi kogu maailmas, mis on hõivanud 11,1% tema ajast, on kõnekas ilming Peetruse järeltulija jätkuvast pastoraalsest hoolitsusest kogu Kiriku eest.

Aga nagu seda on näha tema laiast haardest, ei piirdu tema töö sellega, sest tema mõju, tema uuringud ja püüd tugevdada usku , mis on leidnud tunnustust 11 Audoktori ( Dottorati Honoris Causa) poolt, peegeldub ka tema entsüklikates, apostellikes üleskutsetes, konstitutsioonides ja kirjades.

Tema intellektuaalne töö on märkimisväärne ja sellele lisanduvad veel avalikud õndsakskuulutamised ja kanoniseerimised.

Jätkates veel numbrites kõnelemist tema 25 pontifikaadi aastast, tuleb meenutada 9 konsistooriumi, mille jooksul on ta kokku kutsunud 231 kardinali ja 6 Kardinalide Kolleegiumi plenaaristungit, millele lisanduvad veel 15 Piiskoppide Sinodi assambleed ja ligi 700 vastuvõttu ja kohtumist peaministritega, unustamata ka 38 riigivisiiti mis on toimunud valitsusliikmete poolt.

Nende 25 pontifikaadi aasta jooksul on Johannes Paulus II kohtunud nii paljude inimestega nagu mitte ükski varasem paavst ennem teda.

Kõige suurem number on ehk kogunenud läbi kolmapäevaste Üldaudientside, mis on toimunud rohkem kui 1000 korral ja millest praeguseks on osa võtnud üle 17 miljoni palveränduri, lugemata siinkohal üles kõiki teisi erilisi vastuvõtte ja religioosseid tseremooniaid.

Mälestusväärne on tema töö Pühade Aastate, tavaliste ja eriliste aastate jooksul, mis tema poolt on välja kuulutatud ja juhitud.

Kaks asja, millest ei sa jätta rääkimata selles loetelus, on - üle 8 miljoni palveränduri kellega ta kohtus ainuüksi Suure Juubeliaasta 2000 jooksul ja miljonid noored kellega koos on ta palvetanud, pidutsenud ja laulnud kõikjal maailmas 17 korral ülemaailmsete noortepäevade jooksul, mida tema on juhatanud.

Ühesõnaga, Johannes Paulus II on sellest 16. oktoobri õhtust alates jätkuvalt üllatanud usklikke kogu maailmas

PONTIFIKAADI OLULISEMAD DOKUMENDID

See nimekiri ei pruugi olla päris täielik. Täname kõiki soovituste ja tähelepanekute eest ja anname teada, et antud nimekiri on koostatud Acta Apostolicae Sedis baasil ja Riigisekretariaadi konsultatsioonibüroo juhi abil.

ENTSÜKLIKAD

Oma pontifikaadi algusest alates on Johannes Paulus II kirjutanud 14 entsüklikat. Esimene neist kannab kirjutamise kuupäeva 4. märts 1979 a. ja viimane 17 apr. 2003.a. Nende loetelu on ära toodud alustades viimasest allkirjastatust :

• Ecclesia de Eucharistia ( 17. apr. 2003) , euharistia müsteeriumi tähtsusest Kiriku elus.

• Fides et ratio ( 14. sept. 1998), usu ja mõistuse vahekorrast.

• Evangelium vitae ( 25. märts 1995), oikumeenilisest tööst

• Veritatis splendor ( 6. aug. 1993), inimelu puutumatusest ja väärtusest

• Centesimus annus ( 1. mai 1991), "Rerum Novarum"-i 100-aastase juubeli puhul

• Redemptoris missio ( 7. dets. 1990), misjonäride volituste pädevusest

• Sollicitudo rei socialis ( 30. dets. 1987 ), "Populorum progressio" 20nda aastapäeva puhul

• Redemptoris Mater ( 25. märts 1987 ), Pühast Neitsist Maarjast Kiriku elus ja teekonnal.

• Dominum et vivificantem ( 18. mai 1986), Pühast Vaimust

• Slavorum Apostoli (2. juuni 1985), Pühade Kyrillose ja Metoodiuse 1100 aastapäevast

• Laborem exercens ( 14. sept. 1981), inimese tööst

• Dives in misericordia ( 30. nov. 1980), Jumala Armust

• Redemptoris hominis ( 4. märts 1979), Jeesusest Kristusest, inimese Lunastajast

APOSTELLIKUD KONSTITUTSIOONID

Johannes Paulus II on praeguseks avaldanud 13 apostellikku konstitutsiooni. Neist esimene kannab kuupäeva 15. märts 1979.a. ja viimane 1. veebr.1998.a.

Ka siin alustame me viimasest.

• Ecclesia in Urbe ( 1. veebr. 1998), Rooma vikariaadi uuest korraldusest

• Universi Dominici gregis ( 22. veebr. 1996), Püha Tooli vakantsist ja Rooma Paavsti valimisest

• Fidei depositum ( 11. okt. 1992), Katoliku Kiriku Katekismuse avaldamise puhul

• Sacri canones ( 18. okt. 1990), Ida Kirikute Kaanoni Koodeksi avaldamise puhul

• Ex orde Ecclesiae ( 15. aug. 1990), katoliiklike ülikoolide korraldusest

• Pastor Bonus ( 28. juuni 1988), Rooma Kuuria reformist

• Spirituali militum curae (21. apr. 1986), sõjaväelaste vaimulikust abist

• Divinus perfectionis magister ( 25. jaan.1983), kanoniseerimise uuest protseduurist

• Sacrae disciplinae leges ( 25. jaan. 1983), uue Kanoonilise Õiguse Koodeksi avaldamise puhul

• Ut sit validum (28. nov. 1982), Opus Dei personaalprelatuuri konstitusiooni kohta

• Magnum matrimonii (7. okt. 1982), abielu ja perekonnaga tegeleva Instituudi kohta

• Scripturarum thesaurus (25. apr. 1979), uuendatud Vulgata avaldamise puhul

• Sapienta Christiana ( 15. apr. 1979), kiriklike ülikoolide ja teaduskondade ümberkorraldusest

APOSTELLIKUD KIRJAD MOTU PROPRIO VORMIS

Veel on Johannes Paulus II allkirjastanud 26 apostellikku kirja Motu proprio vormis. Esimene kannab kuupäeva 31. dets. 1980 a. ja viimane 2. mai 2002 a.

• Misericordia Dei ( 2. mai 2002), mõnedest meeleparandamise sakramendi pühitsemise aspektidest

• Sacramentorum sanctitatis ( 10. jaan. 2002), kõige raskemaid kuritegusid puudutavate seaduste ülevaatest Usu Doktriini Kongregatsioonil

• E sancti Thomae Mori ( 31. okt. 2000), Pühast Tommaso Moro'st, valitsejate ja poliitikute patroonist

• Inter munera academiarum ( 28. jaan. 1999), teoloogiliste akadeemiate statuudi vastuvõtmise puhul

• Spes aedificandi ( 1. okt. 1999), Euroopa kaaspatroonide väljakuulutamise puhul (Birgitta, Katariina ja Edith Stein)

• Apostolos suos ( 21. mai 1998), piiskoppide konverentside teoloogilisest ja juriidilisest iseloomust

• Ad tuendam Fidem ( 18. mai 1998), Ida Kirikute Kaanoni Koodeksi ja Kanoonilise Õiguse Koodeksi kohta

• Stella Maris ( 31. jaan. 1997), meremeeste apostolaadist

• La sollecitudine ( 30. sept. 1994), Püha Tooli Töö Ameti lõpliku statuudi avaldamise puhul

• Vitae mysterium ( 11. veebr. 1994), Paavstliku Elu Akadeemia rajamise puhul

• Socialium Scientiarum ( 1. jaan. 1994), Paavstliku Ühiskonnateaduste Akadeemia rajamise puhul

• Hungaricae nationis ( 13. mai 1993), Ungari kiriklike piirkondade ümerkorraldamise puhul

• Inde a Pontificatus ( 25. märts 1993 ), Paavstliku Kultuurinõukogu ühendamisest ja dialoogist mitte-usklikega

• Europae Orientalis ( 15. jaan. 1993),Alalise Püha Tooli Komisjoni Ida Euroopa Kiriku küsimustes ("Pro Russia") asutamise kohta

• I mutamenti ( 1. juuli 1989 ), Rooma tööst usu kaitsmisel ja tulevikuplaanide tegemisest Rooma uute kirikute kohta

• Nel primo anniversario ( 1. jaan. 1989 ), Püha Tooli Töö Ameti rajamise puhul

• Ecclesia Dei ( 2. juuli 1988 ), "Püha Pius X Vennaskonna" liikmete kiriku osadusse kuulumise uurimisega tegeleva komisjoni asutamise kohta

• Iusti iudicis ( 28. juuni 1988 ), eestkostealustest ja advokaatidest Rooma Kuuria juures

• Decessores nostri (18. juuni 1988 ), Ladina Ameerika Paavstliku Komisjoni ümberkorraldamine

• Sollicita Cura ( 26. dets. 1987 ), Apellatsioonikohtu moodustamisest Rooma Vikariaadi juures

• Quo civium iura ( 21. nov. 1987 ), juriidilise kaanoni seaduse uuendamisest Vatikanis

• Dolentium hominum ( 11. veebr. 1985 ), tervishoiutöötajate hingehoiuga tegeleva paavstliku komisjoni asutamise puhul

• Recognitio Iuris ( 2. jaan. 1984), Kaanonilise Õiguse Koodeksi autentse tõlgendamisega tegeleva paavstliku komisjoni asutamise puhul

• Tredecim anni ( 6. aug. 1982 ), Rahvusvahelise Teoloogilise Komisjoni statuudi vastuvõtmise kohta

• Familia a Deo institua ( 9. mai 1981 ), Paavstliku Perekonna Nõukogu asutamise kohta

• Egregiae virtutis (31. dets. 1980 ), Püha Kyrillose ja Püha Metodiuse Euroopa kaaspatroonideks kuulutamise puhul

APOSTELLIKUD KIRJAD

Johannes Paulus II on kirjutanud ka teisi apostellikke kirju. Esimene neist kannab kuupäeva 2. jaanuar 1980.a. ja viimane 16. okt. 2002.a. Siinkohal on neist ära toodud kõige olulisemad.

• Rosarium Virginis Mariae ( 16. okt. 2002 ), Pühast Roosipärjast

• Magnificat anima mea (25. juuli 2001 ), apostellik ringkiri "Millenio Ungarico" puhul

• Mirabilis Deus ( 17. veebr. 2001 ), Armeenia ristimise 1700 aastapäeva tähistamise puhul

• Novo millenio ineunte ( 6. jaan. 2001 ), Kirikust kolmandal aastatuhandel

• 'In timpul pascal (7. mai 2000 ), apostellik ringkiri Rumeenia kreeka-katoliku kiriku Rooma kirikuga ühinemise 300. aastapäeva puhul

• Dies Domini ( 31. mai 1998 ), pühapäeva pühitsemisest

• Divini Amoris ( 31. okt. 1997 ), Püha Jeesuslapse Teresa Kiriku doktoriks kuulutamise puhul

• Laetamur magnopere ( 15. aug. 1997 ), katoliku kiriku katekismuse originaalvormis väljaandmise puhul

• Operosam diem ( 1. dets. 1996 ), apostellik ringkiri Püha Ambrosiuse 1600. surma aastapäeva tähistamise kohta

• Anzitutto rendo grazie ( 18. apr. 1996 ), Uźgorodi Uniooni 350. aastapäeva puhul

• Si fa vicino ( 12. nov. 1995 ), Bresti Uniooni 400. aastapäeva täitumise puhul

• Orientale lumen (2. mai 1995 ), 100 a. täitumise puhul Leo XIII "Orientalium dignitas" -st

• Tertio millennio adveniente ( 10. nov. 1994 ), Suure Juubeliaasta 2000 ettevalmistustest

• Ordinatio sacerdotalis ( 22. mai 1994 ), ainult meeste preestrikspühitsemisest

• Plurimum significans ( 29. juuni 1990), Gregorius Suure valimise 1400. aastapäeva tähistamise puhul

• Une nouvelle fois (7. sept. 1989), situatsioonist Liibanonis

• Tu m'a mis au tréfonds (27. aug. 1989), II Maailmasõja algusest 50 aasta möödumise puhul

• Vigesimus quintus annus (4. dets. 1988), Püha Liturgia Konstitutsiooni 25. Aastapäeva puhul

• Mulieris dignitatem (15. aug. 1988), naiste kutsumusest ja väärikusest

• Litterae encyclicae (22. mai 1988), Maarja aastal pühitsetud inimestele

• Euntes in mundum (25. jaan. 1988), Kiievi Venemaa ristimise 1000. aastapäeva puhul

• Duodecimum saeculum (4. dets. 1987), Nikaia II Kirikukogu 1200. aastapäeva puhul

• Spiritus Domini (1. aug. 1987), Püha Alfonso Maria de Liguori 200.surma aastapäeva puhul

• Sescentesima anniversaria (5. juuni 1987), Leedu ristimise 600. aastapäeva puhul

• Diuturna Quidam veritatis ( 1. mai 1987), Edith Steini (Õde Risti Teresa Benedicta ) õndsakskuulutamise puhul

• Omnium ecclesiarum matri (7. märts 1987), Püha Kyrillose ja Metodiuse 1600. surma aastapäeva puhul

• Augustinum Hipponensem (28. aug. 1986), Püha Augustinuse pöördumise 1600. aastapäeva puhul

• Ecce nunc hos (16. märts 1986), Püha Giovanni Maria Vianney'st kui kõikide preestrite eeskujust

• Parati semper ( 31. märts 1985), pöördumine noorte poole rahvusvahelise noorte aasta puhul

• Les grands mystéres (1.mai 1984), Liibanonis kannatavatest kristlastest

• Radiabata velut ( 15.aug.1982), Assisi Püha Frantsiskuse 800. sünniaastapäeva puhul

• Appropinquat iam synodus (15.aug.1980), VI Piiskoppide Sinodi ettevalmistuseks

• Sanctorum altrix (11. juuli 1980), Püha Benedictuse 1500. sünniaastapäeva puhul

• Amatissima providentia (29.apr.1980), Siena Püha Katariina 600. surma aastapäeva puhul

• Patres Ecclesiae (2.jaan. 1980), Püha Basiliuse surmast 1600 aasta möödumise puhul

APOSTELLIKUD ÜLESKUTSED

Oma pontifikaadi algusest alates on Johannes Paulus II kirjutanud 15 apostellikku üleskutset. Esimene neist kannab kuupäeva 16. okt. 1979.a. ja viimane 16. okt. 2003.a.

• Pastores gregis ( 16.okt. 2003 ), sinodijärgne üleskutse piiskoppide ameti kohta

• Ecclesia in Europa ( 28.juuni 2003 ), sinodijärgne üleskutse

• Ecclesia in Oceania ( 22.nov. 2001), sinodijärgne üleskutse

• Ecclesia in Asia ( 6. nov. 1999 ), sinodijärgne üleskutse

• Ecclesia in America ( 22.jaan. 1999 ), sinodijärgne üleskutse

• Une novelle ésperance pour le Liban ( 10.mai 1997 ), sinodijärgne üleskutse

• Vita consecrata ( 25.märts1996 ), sinodijärgne üleskutse religioossest elust

• Ecclesia in Africa ( 14.sept.1994 ), sinodijärgne üleskutse

• Pastores dabo vobis( 25.märts1992 ), sinodi järgne üleskutse preestrite koolitusest

• Redemptoris custos( 15.aug.1989 ), Püha Joosepi isikust ja missioonist Kristuse elus ja Kiriku jaoks

• Christifideles laici ( 30.dets.1988 ), ilmikute kutsumusest ja missioonist Kirikus ja maailmas

• Reconciliatio et paenitentia ( 2.dets. 1984 ), andeksandmisest ja patukahetsusest Kiriku missioonis

• Redemptoris donum ( 25.märts1984 ), vaimulike pühitsusest lunastuse müsteeriumi valguses

• Familiaris consortio ( 22.nov.1981 ), kristliku perekonna ülesanetest

• Catechesi tradentae ( 16.okt.1979 ), katehheesist tänapäeval

Tema pontifikaadi jooksul on avaldatud ka teisi olulise tähtsusega dokumente, näiteks Kanoonilise Õiguse Koodeks, Ida Kirikute Kaanoni Koodeks ja Katoliku Kiriku Katekismus. Kaasajastatud on ka liturgilisi raamatuid - Missaraamatud, Rituaalid, Õnnistamispalvete raamat ja Pontificale Romano - mis ruuminappuse tõttu ei ole kõik siin ära toodud.

KANONISEERIMISED JA ÕNDSAKSKUULUTAMISED

STATISTILISED ANDMED KANONISEERIMISTE KOHTA

Püha Isa on oma pontifikaadi aja jooksul läbi viinud 50 kanoniseerimise tseremooniat, mille käigus on pühakuks kuulutatud ühtekokku erakordselt suur arv inimesi - 476.

Vaadeldes avalike tseremooniate käigus välja kuulutatud uusi pühakuid näeme, et 402 neist on märtrid ning ülejäänud 74 on usutunnistajad.

Nendest 1 on kardinal, 22 on piiskopid, 96 on piiskopkonna preestrid, 110 on vaimulike ordude õed-vennad ja eriti peaks ehk rõhutama ilmikute arvu - 247 , mis annab tõendust sellest, et pühadus on kõigi kristlaste jaoks saavutatav siht.

Neile andmetele, mis pärinevad Pühakuprotsesside Kongregatsiooni dokumentidest, tuleb juurde arvestada veel Läti piiskopi Püha Meinhardi austamine, mille Püha Isa taastas oma apostelliku reisi jooksul Baltimaadesse.

STATISTILISED ANDMED ÕNDSAKSKUULUTAMISTE KOHTA

Püha Isa on läbi viinud 145 õndsakskuulutamise tseremooniat, mille käigus on õndsakskuulutatud 1320 inimest. Neile tuleb lisada veel 7 isikut, kellest 4 kuulutati õndsaks Decreti Confirmationis Cultus 'e ja 3 Concessioni Missae et Officii alusel

Nende 1320 hulka on juba arvatud ka Ema Teresa, kelle õndsakskuulutamise tseremoonia toimub 19.okt.2003 ja 9 isikut kelle õndsakskuulutamine leiab aset 9.novembril.

Kõik kokku arvatuna on siis 1327 õndsakskuulutatut..

Vaadeldes neid 1320 isikut, kes Püha Isa poolt on õndsakskuulutatud, näeme, et 2 neist on paavstid, 5 kardinalid, 47 piiskopid, 359 piiskopkonna preestrid , 637 on vaimulike ordude õed-vennad ja 270 on ilmikud. Kokkuvõttes avaldab muljet, et neist 1320-st õndsakskuulutatust 1031 on märtrid ja 289 usutunnistajad.