Viies Pirita Pääsuke

 

Marie-Françoise-Thérèse Martin suri a. 1897 ainult 24-aastasena. Meie austame teda Kiriku doktorina – ent mida on ühel nii noorel inimesel meile õpetada?

Teresa sai kuulsaks väga varsti pärast oma maise teekonna lõppu. Ta ei olnud küll kirjanik tavalises mõttes, kuid pidas õdede soovil päevikut, mille need pealkirjaga Ühe hinge lugu (Histoire d’une Âme) kohe trükki toimetasid, olgugi et lühendatud ja redigeeritud kujul. Sellest sai vagaduskirjanduse klassik, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse.

Mu ema, Sina tead, et ma olen alati tahtnud olla pühak, aga – oh häda ! – iga kord, kui ma end pühakutega võrdlesin, tuli mul tunnistada, et nende ja minu vahel on seesama vahe mis taevasse kaduva tipuga suure mäe ja nimetu liivaterakese vahel, mida möödakäijate jalad tallavad… Aga norutamise asemel ütlesin endale: hea Jumal ei saa ju mulle anda võimatuid soove – ma võin oma väiksusest hoolimata pühaduse poole püüda! Enesest suurem olla pole võimalik, niisiis pean ma iseenda ära kannatama sellisena nagu olen – kõigi oma puudustega, kuid ma tahan siiski otsida võimalust Taevasse minna ühte väikest rada – hästi sirget ja hästi lühikest, ühte väikest, päris uut rada pidi.

            Me elame leiutuste sajandil: nüüd ei ole enam vaja trepist käia – jõukate majades asendab seda ju väga hästi lift! Minagi tahtsin leida lifti, et jõuda üles Jeesuseni, sest ma olen liiga väike karmil täiuslikkuse trepil kõrgele ronimiseks. Hakkasin siis Pühakirjas otsima teejuhatust lifti poole, mida ma soovisin leida, ja lugesin Igavese Tarkuse suust tulnud sõnu: Kui keegi on VÄIKSEKE, tulgu ta minu juurde! (Õp 9,4) Ma siis läksingi: arvasin ära, et ma olin leidnud, mida otsisin, ja tahtsin teada, mu Jumal, mida Sa selle väiksekesega peale hakkad, kes Sinu kutse vastu võtab? Otsisin edasi ja vaata, mis ma leidsin: Nii nagu ema oma last hellitab, nii lohutan mina teid, kannan teid süles ja kiigutan põlvedel! (Js 66,12j) Oi – iial ei olnud mu hinge rõõmustanud õrnemad, hellemalt helisevad sõnad kui need! Tõstuk, mis mu Taevasse tõstab, on Sinu käed, Jeesus!

            Üldiselt „väikese tee“ kuulutajana tuntukssaanud Teresa kuulutati pühakuks ammu enne nõuetava 50 aasta möödumist – aastal 1925, võiks öelda per acclamationem, uskliku rahva häälekal nõudmisel. Ent juba a. 1927 nimetati Teresa ka maailmamisjoni kaas-patrooniks, ning seda kuulsa Aasia-misjonäri Fran-ciscus Xavieri kõrvale. See nõuab selgitust.

            Kaheksa kloostriaasta jooksul jõudis Teresa läbi teha suure katsumuste ja kannatuste kooli. Jumala armastuses inimeste vastu, kes kinkis meile oma ainu-sündinud Poja, hakkas ta nägema oma isiklikku kohustust maailma päästmiseks. Sellepärast ohverdas ta oma katsumused-kannatused koos Kristusega patuste pääsemise heaks ning võttis oma karmeliidikutsumust misjonäritööna.

            Vähe sellest: aastal 1997, Teresa sajandal surma-päeval kuulutas Joannes Paulus II ta Kiriku doktoriks. Jah, see 24 aasta vanusena lahkunud neiu, kes elas täielikus vaesuses, pärandas meile tohutu vaimuliku varanduse. Tema Kogutud teosed (Œuvres complètes) ilmusid aastal 2004, käesolevale „nimekaardile“ ei mahuks isegi ülevaade neist 1500 leheküljest, rääkimata tema luuletustest, mis ilmusid läinud aastal eriraamatuna.

Eluajal pani Teresa kirja soovi „veeta oma igavik maa peal“ head tehes. Aastal 1944 nimetati ta lisaks Jeanne d’Arcile Prantsusmaa kaaspatrooniks ning reisis – nüüd juba relikviaaris – läbi kogu Prantsusmaa, kes ta igal pool triumfaalselt vastu võttis. See oli tema 50. surma-aastal ning sealt peale on ta külas-tanud teisigi maid. Nüüd, Issanda aastal 2007 jõuab misjonär Teresa lõpuks ka meie Maarjamaale.

Ons siis püha Teresaga „hõlpsam“ rääkida, kui seisame tema relikviaari juures? Ristirahva elukogemus ütleb, et on: see pole kujuteldud, vaid reaalne kohtumine, mis ergutab meid mõtlema ja palvetama. Ergutab mõtlema eriti sellele, kuidas teha noorima Kiriku doktori vaimulik pärandus tuntuks ka Maarja-maal. Siiani pole maakeelde tõlgitud ühtki tema teos-test: lootkem, et püha Teresa külaskäik innustab meid teda Maarjamaalegi tutvustama. Käesolev Pääsuke tahabki tuua „esimese pääsukesena“ sõnumi tema elust ja õpetustest Eesti rahvale.