Kalender

Koosneb aasta- ja pühaderingist. Aastaringil on omakorda kaks alajaotust, jõulu- ja paasaring, mis jagunevad oma korda „aegadeks”. Ülevaatlikult

AASTARING

AASTAAEG 1.–33. pühapäev
Kolmainupüha
Pühim Ihu
Pühim Süda
Kristus Kuningas

JÕULURING

ADVENT 1.–4. pühapäev

JÕULUAEG JÕULUD
Püha perekond
2. pühapäev
Issanda ilmumine
Issanda ristimine

PAASARING

PAASTUAEG Tuhkapäev
1.–5. pühapäev
Palmipuude püha
Suur Neljapäev
Suur Reede

PAASAAEG ehk ÜLESTÕUSMISAEG
PAASAPÜHA e ÜLESTÕUSMISPÜHA
2.–6. pühapäev
Taevaminek
7. pühapäev
Nelipühi

Palveapostolaadi soovitus igapäevaseks ohvripalveks:

Mu Jeesus, ma ohverdan Sulle Neitsi Maarja puhtaima südame kaudu oma tänase päeva palved, tööd, rõõmud ja kannatused ühenduses kogu maailmas toodava püha Missaohvriga.

Ma ohverdan need kõigi Sinu pühima südame intensioonide eest: hingede päästmiseks, hüvituseks pattude eest, kõigi kristlaste taasühinemise eest.

Ma ohverdan need meie piiskopi ja palveapostolaadi intensioonide ning eriliselt Püha Isa poolt soovitatud hingede eest.

Igapäevase ohvripalvena võib kasutada ka mõnda muud sobivat palvet.

* * *

Pühapäevased lugemised on tsüklist B, nädalapäevased tsüklist I

Iga päeva jaoks on antud psalmirefrään.

KALENDRIS ON JÄRGNEV TÄHISTUS

Kirikupühade astmed

▪ SUURPÜHA (lad.k sollemnitas)

▪ (kiriku)püha (lad.k festum)

▪ mälestuspäev, mille tähistamine on kohustuslik

(lad.k memoria obligatoria)

▪ mälestuspäev, mille tähistamine ei ole kohustuslik

(lad.k memoria ad libitum)

FDP (lad.k dies festi de praecepto) – pühapäev või kirikuskäimiseks kohustav püha.

Eesti rahvakalendris kinnistunud nimedele on mõnikord sulgudes lisatud praeguses Rooma üldkalendris kasutusel olev nimetus.

Pühapäevad (52) ja teised (10) kirikuskäimiseks kohustuslikud pühad on poolpaksus versaalkirjas (X). Riigipühade ja pühapäevade kuupäevad on poolpaksus kirjas.

Lisamälestuspäevadel, mis langevad advendi nädalapäevadele 17.–24. dets., jõuluoktaavile ning kõigile paastuaja nädalapäevadele on märgitud, et päevapalve asemel võib lugeda ka mälestatava pühaku palve e kollekti.

Pühad või mälestuspäevad, mida sellel aastal liturgiliselt ei tähistata, on nurksulgudes.

Liturgilised värvid

l – lilla (violett); p – punane; r – roheline; v – valge

Piibliraamatute lühendid

(Eesti Piibliseltsi järgi)

Aj – Aja; Am – Aamos; Ap – Apostlite teod; As – Asarja; (Bl) – Beel; Brk – Baaruk; Ef – Efeslastele; Erl – Estri raamatu lisad; Esr – Esra; Est – Ester; Fl – Filiplastele; Fm – Fileemonile; Gl – Galaatlastele; Ha – Habakuk; Hb – Heebrealastele; Hg – Haggai; Ho – Hoosea; Hs – Heseekiel; Ii – Iiob; Ilm – Ilmutusraamat; Jdt – Juudit; Jh – Johannes; Jd – Juuda; Jk – Jaakobus; Jl – Joel; Jn – Joona; Jos – Joosua; Jr – Jeremija; Js – Jesaja; Kg – Koguja; Kl – Koloslastele; Km – Kohtumõistjate; Kml – Kolme mehe kiituslaul; Kn – Kuningate; Kr – Korintlastele; Lk – Luuka; Lm – Lohemadu; Mak – Makkabite; Mi – Miika; Mk – Markus; Ml – Malaki; (Mn) – Manasse; Ms – Moosese; Mt – Matteus; Na – Nahum; Ne – Nehemja; Nl – Nutulaulud; Ob – Obadja; Ps – Psalm; Pt – Peetrus; Rm – Roomlastele; Rt – Rutt; Sf – Sefanja; Sk – Sakarja; Sm – Saamuel; Srk – Siirak; Su – Susanna; Tb – Toobija; Tm – Timoteosele; Tn – Taaniel; Trk – Tarkuse; Ts – Tessalooniklastele; Tt – Tiitusele; Õp – Õpetussõnad; Ül – Ülemlaul

Nurksulgudega on tähistatud eestikeelsetes Piibli tõlgetes puuduvad tekstiosad, nt Ps 145,12-13ab.13[cd]+21.

Ümarsulgudega on tähistatud salmid, mida kasutatakse katoliiklikes Piibli väljaannetes, nt Tn 3,14-20.24(91)-25(92).28(95)

TÄHTSAIMAD KIRIKUPÜHAD

LITURGILISEL AASTAL 2008/2009

30. nov P 1. advendipühapäev

8. dets E Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha FDP

25. dets N Jõulupüha e Kristuse sünnipäev. Suurpüha FDP

28. dets P Püha Perekonna püha

1. jaan N Püha Jumalasünnitaja Maarja suurpüha FDP

6. jaan T Issandailmumise suurpüha FDP

11. jaan P Issanda ristimispüha

25. veebr K Tuhkapäev

19. märts N Püha Joosepi suurpüha FDP

5. aprill P Palmipuudepüha

9. aprill N Suur Neljapäev

10. aprill R Suur Reede

11. aprill L Vaikne Laupäev

12. aprill P Ülestõusmispüha

21. mai N Kristuse taevaminemise suurpüha FDP

31. mai P Nelipühi e Püha Vaimu tuleku pühapäev

7. juuni P Pühima Kolmainu suurpüha

14. juuni P Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha (FDP)

19. juuni R Jeesuse Pühima Südame suurpüha

29. juuni E Apostlite Peetruse ja Pauluse suurpüha FDP

15. aug L Neitsi Maarja taevavõtmise suurpüha FDP

1. nov P Kõigi Pühakute suurpüha (FDP)

22. nov P Jeesus Kristuse Kõiksuse Kuninga suurpüha

Pühapäeval ja kirikuskäimiseks kohustuslikel pühadel on usklikud kohustatud osalema pühal Missal ning hoiduma töödest ja tegevustest, mis takistavad Jumalale au andmast, tõelist vaimulikku rõõmu ning vajalikku vaimset ja füüsilist puhkust.

Pühal Missal osalemise kohustuse täidab pühapäeval või sellele eelneva päeva õhtul kustahes toimuvast katoliiklikust riitusest osavõtnu. (vt CIC, 1247 – 1248 § 1)

Kõik kristlased on vastavalt jumalikule seadusele kohustatud patte kahetsema.

Üleilmses Kirikus on meeleparanduspäevadeks ja -ajaks aasta kõik reeded ning paastuaeg.

Lihatoitudest keeldumist (abstinentsi) on soovitav aastaringselt reedeti, ja kohustuslik paastuajal reedeti, välja arvatud juhul kui sellele päevale langeb suurpüha. Keeldumine ja paast on kohustuslikud tuhkapäeval ning Suurel Reedel. Paastupäeval on lubatud ainult üks kord kõht täis süüa.

Keelduma on kohustatud vähemalt 14-aastased, ning paastuma kõik täisealised kuni 60-aastased isikud. (vrd kirikuõiguse kaanonid, 1249–1252)

Viimati lisatud

Märksõnad

Projektid

Katoliku Kirikus Eestis

Keeled