Neljas peatükk

JEESUS: ÕPETAJA NING PÄÄSTJA

Jeesuse õpetus.
Miks sai Jeesus inimeseks.
Pääste.
Miks Jeesus kannatas ja suri meie eest?
Jeesuse ülestõusmine.
Jeesuse teine tulemine.
JEESUS: ÕPETAJA NING PÄÄSTJA

Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.

- 1. kiri korintlastele 15:20-21

Kes meie eest on risti löödud Pontsius Pilaatuse ajal,

kannatanud ja maetud,

kolmandal päeval surnuist üles tõusnud, nagu ütlevad pühad kirjad,

taevasse läinud, istub Isa paremal käel

ja tuleb taas oma kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle,

ning tema riigil ei ole lõppu.

- Nikaia usutunnistusest

     Jeesus muudab inimesi. Siimon Joona poeg kohtab Jeesust ning tema elu muutub alatiseks. Temast saab Peetrus, mis tähendab "kalju". Ja viimaks sureb ta oma Issanda pärast.

     Jeesus kohtab kaevul samaaria naist. Jeesus vaatab ta hinge ja näeb tema eksimusi, kuid aktsepteerib teda ja suhtub temasse hästi, olgugi tema rahvas juutidega vaenujalal. Issand kutsub naist temasse uskuma. Samaaria naine usub ja levitab rõõmusõnumit Lunastaja tulekust oma külas ja selle ümbruses.

     Jeesus kohtab pimedana sündinud meest, kes kerjab. Jeesus määrib mudaga õnnetu vaese silmi ning käsib tal end tiigis pesta. Mees teebki nõnda ning esimest korda elus näevad ta silmad maailma. Variserid on vihased, sest Jeesus tervendas hingamispäeval. Kas ta on jumalamees või ei ole? Kerjus teab: "Issand, ma usun" (Jh 9:37).

     Ajalooline Jeesus kohtus inimestega ja puudutas neid. Tema puudutus nõudis alati mingisugust vastust. Issand puudutab meid ka täna - oma kiriku kaudu, oma püha sõnaga, sakramentides, teiste inimeste kaudu. Ta õpetab meid jätkuvalt. Ta ootab meie vastust.

     Kunstnik Holman Hunt on maalinud mõtlemapaneva pildi nimega "Maailma Valgus." Me näeme sellel kannatlikku ja lahket Jeesust, kes seisab suletud, luuderohuga kaetud ukse ees. Jeesusel on seljas preestrirüü ning ta hoiab käes lampi. Ta seisab ukse juures ja koputab.

     Keegi ei vasta. Kuid Jeesus koputab ikkagi. Ta silmis särab kaasatundlik armastus; ta näost kiirgab külalislahkust.

     Pilti lähemalt vaadates märkame peagi, et ukse välisküljel ei ole käepidet ega linki. Seda saab avada üksnes seestpoolt.

     Käesolev peatükk vaatleb Jeesuse õpetust ning seda, mida ta ootab neilt, kes temasse usuvad. See puudutab ka üht suurimat tõde, mida tema elu ilmutab - Jeesust järgida tähendab osaleda paasamüsteeriumis. Kui me oleme ühenduses Issandaga, siis saame osa tema igavesest elust.

     Seda peatükki lugedes küsi endalt, kas sa oled nõus avama oma südame ukse sellele imelisele Õpetajale ja Päästjale.

MIKS NIMETATAKSE JEESUST ÕPETAJAKS? [KKK 427]

      Ajalooline isik Jeesus oli nii tervendaja kui ka õpetaja. Ta kogus enese ümber kaksteist apostlit ning juhendas neid hoolega, et nad võiksid jätkata tema tööd ning kuulutada tema sõnumit. Peale selle rändas Jeesus läbi kogu Püha Maa, jutlustades inimestele põldudel, mägede jalamil, merekaldal, turuplatsidel ja sünagoogides.

MILLINE OLI JEESUSE ÕPETAMISVIIS? [KKK 546]

     Jeesuse õpetamisviis oli kujundirikas ning tekitas suurt huvi. Kogu tema elu, iga tema tegu ja sõna oli ühtlasi tema õpetus. Inimesed panid tähele, kui ta tervendas pidalitõbiseid või seltsis patustajatega või sõi koos maksukogujatega. Kuulati, kuidas ta silmakirjatsejaid sõitles. Eriti meeldisid neile aga tema tähendamissõnad. Jeesuse tähendamissõnad olid religioosse sõnumi ja üllatava lõpuga lühikesed lood. Lugude sisu pärines igapäevasest elust: kalapüük, põlluharimine, pulmad, peod, majapidamine, laste mängud. Need lood jäid hästi meelde ning panid inimesi tema sõnumi üle järele mõtlema.

MIKS ON JEESUSE ÕPETUS OLULINE? [KKK 561]

     Kristlased usuvad, et see, mida Jeesus õpetas - oma eluga, jutlustamisega, imetegudega, armastava suhtumisega, palvetega ja surmaga meie õndsuseks - kannab kõige tähtsamat sõnumit, mille Jumal on meile andnud. Üks Jeesuse tiitleid, Jumala Sõna, rõhutab nimelt seda, et Jeesus annab edasi pääste rõõmusõnumit, mis meid lunastab ja meile igavese elu kingib. Jumala Sõna on Jumala sõnum.

     Evangeeliumid kuulutavad Jeesuse elu, kannatuse, surma, ülestõusmise ja aussetõstmise suurt tähendust. Ühtlasi on nad aga talletanud Jumala Sõna. See on eluandev sõna. See näitab meile teed tõelise õnneni; see avab elu mõtte. Kui me loeme evangeeliumeid usus või kuuleme neid loetavat pühal missal, siis kuulame Issandat, kes ütles, et tema on Hea Karjane. Tema on uks. "Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb." (Jh 10:9)

MIDA JEESUS ÕPETAS? [KKK 541-545; 551-553; 562; 567]

     Siinkohal esitame lühikese kokkuvõtte Jeesuse õpetuse, tema rõõmusõnumi põhilistest punktidest. Loe ning mõtiskle palves iga punkti juures toodud pühakirja koha üle.

*Jumala valitsus on siin. Mõiste Jumala valitsus (või riik) osutab Jumala aktiivsele osalemisele elus, nii taevas kui ka maa peal. Jumala ligiolu võime täheldada õigluse, rahu ja armastuse tegudes. Jeesus ise alustab Jumala kuningriigi rajamist. See, et ta ravis inimeste kehalisi, emotsionaalseid ja vaimseid vaevu, oli märk kuningriigist. Jeesus õpetas, et kuigi Jumala riik on alguses väike ja kohtab vastupanu, kasvab ta siiski vääramatult ning muudab lõpuks kogu inimkonda. (Loe Markuse 4:1-20; 26-32.)

*Jumal on armastav Isa. Jeesus pöördub Jumala poole kõnetusega Abba ("armas Isa"), mis väljendab Jumala armastust iga inimese vastu kui isa hella armastust lapse vastu. Jumala armastus on nii suur, et Abba saatis oma ainusündinud Poja meie sekka elama ja tooma meile igavest elu. Me võime läheneda Jumalale usaldusega, teades usus, et Abba annab meile nimelt seda, mida me kõige enam vajame. (Loe Luuka 11:1-13.)

*Jumal on halastav. Tähendamissõna kadunud pojast näitab Jumala halastuse sügavusi. Selles tähendamissõnas võtab isa eksinud poja oma majja tagasi, kuigi poeg raiskas oma pärandiosa patuses ja pillavas elus. Jeesus õpetas, et kuna Jumal on nii andestav, peaksime meie olema rõõmsad ja õnnelikud inimesed, kes toimivad nagu Isa, andestades neile, kes meile haiget on teinud, ja halastades kõikide peale. (Loe Luuka 15:11-32.)

*Jumala armastus on kõikide jaoks. Jumala riik ei kuulu ainult valitud rahvale, vaid kõigile inimestele. Jeesus rääkis mõistujutu, kus kõiki inimesi kutsuti taevasele pidusöögile. Sissepääs Jumala riiki on halastava Jumala tasuta and; me ei saa seda ära teenida. Tänu selle anni eest näitame armastusega Jumala ning oma ligimese vastu.

"Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega. See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on sellele sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!"(Mt 22:37-39)

     Ja kes on minu ligimene? Igaüks, kaasa arvatud minu vaenlane. (Loe Luuka 10:29-37 ja Matteuse 22:1-14.)

*Paranda meelt, usu rõõmusõnumit ja järgi Jeesuse eeskuju, elades teenimises. Kui tahame, et Jumala riik puudutaks meie südant, peame pöörduma oma pattudest ning võtma omaks Jeesus Kristuse vaimu. Peaksime olema alandlikud ning tunnistama, et õigesti elamiseks vajame Jumala abi. Peame uskuma, et Jeesus on Jumala Poeg, tõelise õnne saavutamise tee, ning me peame saama tema jüngriteks. Me peame olema maailma valgus, lubades Issandal särada meie kaudu, teenides teisi. Mida me teeme teistele, eriti "kõige pisematele," seda me teeme Issandale. (Loe Luuka 18:9-14 ja Matteuse 25:31-46.)

*Issand on ligiolev oma kirikus. Jeesus tõotas, et ta jääb meie juurde maailma ajastu lõpuni. Üks tema kohalolu viise on tema ligiolek kirikus, mille ta rajas apostlite kaudu. Jeesus andis Peetrusele ja tema ametijärglastele (paavstidele) erilise meelevalla. Piiskopid ja nende abilised (preestrid) saavad Jeesuse nimel patte andeks anda, õpetada doktriiniküsimustes ning juhendada kiriklikudistsipliini küsimustes. Issand tegutseb ka kiriku ühises elus, osaledes kõikide usklike elus. Kirik - Kristuse ihu ja Püha Vaimu tempel - on Jumala kuningriigi seeme ja algus. (Loe Johannese 21:15-19.)

*Issand on ligiolev Püha Vaimu kaudu. Kuni oma teise tulemiseni kirkuses on Jeesus saatnud Püha Vaimu - trööstija - kes ühendab tema rahva armastuses üksteisega ning Isa ja Pojaga. Püha Vaim - Kolmainsuse kolmas isik elab meis - juhendab, tugevdab ja pühitseb meid, kui me püüame astuda Issanda jälgedes ning ootame rõõmuga tema taastuleku päeva. (Loe Johannese 14:16-18, 25-26; 16:7-15.)

*Võtta vastu Jeesus tähendab võtta vastu rist. Jeesust järgida tähendab täita Jumala tahet. See tähendab elada moraalselt ja teenida teisi. Moraalne elu ning teiste teenimine viib esmalt lahtiütlemiseni patust ja maailma võltsidest peibutustest, mis "õnne" lubavad, ning seejärel vältimatult kannatuseni. Jumala tahtmise täitmine nõuab enesesalgamist ja ohverdust, käies Issanda jälgedes. "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle" (Mt 16:24). Ent Jeesus tõotab, et ta muudab koorma "kergeks" ning me saame osa ülestõusmise rahust ja rõõmust. Elada teenides tähendab surra isekusele, kuid see viib igavesse õnnelikku ellu. (Loe Luuka 12:13-21; 13:22-30; 16:19-31.)

     Evangeeliumides leidub teisigi Jeesuse ütlusi alljärgnevatel teemadel:

     Jüngriksolemine "Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva ja järgnegu mulle." (Lk 9:23)

     Vaenlased "Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad." (Mt 5:44)

     Usk "Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: "Juuri end üles ja istuta merre!" ja see kuulaks teie sõna." (Lk 17:6)

     Andestus Siis ütles Peetrus tema juurde astudes: "Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?" Jeesus vastas: "Mitte seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda." (Mt 18:21-22)

     Eluviis "Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele." (Mt 7:12)

     Alandlikkus "Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks." (Mk 10:31)

     Kohtumõistmine "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut." (Mk 7:1)

     Armastus "Selle käsu ma annan teile: armastage üksteist!" (Jh 15:17)

     Vara "Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!" (Lk 12:15)

     Palve "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse." (Mt 7:7)

     Siirus "Hoidke, et te armastuseande ei jaga inimeste nähes selleks, et nemad teid vaatleksid; muidu ei ole teil palka Isalt, kes on taevas." (Mt 6:1)

     Tõeline õnn "Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!" (Lk 11:28)

     Mure "Ent otsige esiti Jumala [Isa] riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis olge mures homse päeva pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale saab küllalt omast vaevast!" (Mt 6:33-34)

MIKS SAI JEESUS INIMESEKS? [KKK 456-463]

     Lihakssaamise dogma väidab, et Jumal võttis enesele inimese liha, võttes omaks inimese loomuse meie eest ning meie õndsuseks. Jumala Sõna, Kolmainsuse teine isik, tuli inimkonna ajalukku meie hüvanguks, et näidata meile Jumala armastust ning olla pühaduse eeskujuks. Isa saatis Poja puhtast armastusest meie vastu, seega pidades kinni tõotusest, mis Ta andis lepingutes Aabrahami, Moosese ja Taavetiga. Jumal sai üheks meie seast, et me võiksime osaleda Jumala elus, et me saaksime Jumala lasteks. Vatikani II kirikukogu sõnul:

Sest Jeesus Kristus saadeti maailma tõelise Vahendajana Jumala ja inimeste vahel. Kuna ta on Jumal, siis elab Temas kogu jumalik täius kehalisel kujul. ... Tema on uus Aadam, kes sai uuenenud inimkonna peaks, ning täis armu ja tõtt (Jh 1:14). Sellepärast käis Jumala Poeg tõelise Lihakssaamise radu, et Ta võiks teha inimesi jumaliku loomuse osalisteks. Ta sai vaeseks meie pärast, ehkki ta oli olnud rikas, et tema vaesus rikastaks meid (2Kr 8:9). Inimese Poeg ei tulnud selleks, et teda teenitaks, vaid et Tema oleks teenija, ning et anda oma elu lunaks paljude eest - see tähendab, kõikide eest ... (Dekreet Kiriku misjonitegevusest, 3).

MIS ON PÄÄSTE? [KKK 457]

     Jeesuse nimi on vägagi sümboolne, kuna see tähendab "Jumal päästab." See on kõige sobivam nimi, sest kristlased tunnistavad Jeesust Kristust meie Päästjana. Jeesus tuli meid vabastama kurjadest jõududest meie sees ja meie ümber, mis takistavad meid olemast niisugused inimesed, nagu Jumal tahab, et me oleksime. Jeesus tuli inimesi Jumalaga lepitama, ravima meie loomuse haavu, uuendama kogu loodut.

     Kui me räägime päästmisest, siis mõtleme head ja õnne, mida Jumal meie jaoks tahab, meie haavade parandamist, Jumala rahu saavutamist. Pääsemisega parandatakse katkenud suhted, mille tõttu me oleme võõrdunud Jumalast ja teistest inimestest. See on Jumala õnnistuse ja tähelepanu väljavalamine, Jumala arm, jumalikku perekonda vastuvõtmine, tema elu jagamine meiega. Päästmine tähendab meie pattude andestamist ning lunastamist kurja ja surma väest.

     Jeesus on Päästja. Nimelt tema armastus, teenimine, ohverdus, ligiolu, surm ning ülestõusmine on võitnud meile igavese elu. Keegi teine ega miski muu ei saa saavutada seda, mille Jeesus on saavutanud: pattude andeksandmist ning igavese elu andi. Jeesus ongi rõõmusõnum, mida apostlid pärast tema ülestõusmist kuulutasid. "Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks." (Ap 4:12)

MIKS JEESUS KANNATAS JA SURI MEIE EEST? [KKK 599-623]

     See, kuidas inimene sureb, on märk sellest, milline oli ta elu. Jeesuse surm on hüüumärk, mis tähendab sügavat armastust meie vastu ja vankumatut kuulekust Isale, kes läkitas ta, et ta pälviks meile õndsuse. Ta tuli, et tuua meile rikkalik elu, Jumala enese elu, ning ta saavutas selle, ohverdades vabatahtlikult oma elu meie eest.

"Mina olen hea karjane.

Hea karjane annab oma elu lammaste eest...

Keegi ei võta seda minult,

vaid mina annan selle omal tahtel.

Minul on meelevald seda anda

ja minul on meelevald seda jälle võtta." (Jh 10:11, 18)

     Vana Testamendi ehk Vana Lepingu aegadel ohverdasid juudid templis patuohvriks oma väärtuslikke lambaid. Jeesuse surm kaotas selle vajaduse ühekorraga ja alatiseks. Jeesuse surm oli täiuslik ohver, mille Jumala Tall tõi meie õndsuseks. Üks varane Uue Testamendi tõlgendus ütleb, et Jeesuse surm oli "lunaraha," "väljaostmine," mis kurja jõud ära võitis. Jeesus Kristus oli meist igaühe asemel, võttes enda peale meie süü, meile määratud surma, et oma isiku ja igavese armastusega osta meile vabadus. Püha Paulus tundis selle armastuse sügavusi, kui ta kirjutas:

Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige eest ... Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui olime alles patused. (Rm 5:7-8)

     Jeesus Kristus suri kõigi inimeste eest. Ta viis meie patud ristile ning tõi meid Jumala juurde nagu uus Aadam. Jeesuse kannatuses ja surmas sai tema inimsusest jumaliku armastuse vabatahtlik ja täiuslik tööriist, ennastsalgav armastuse kingitus meie eest. See avas meile igavese elu, ülima kingituse, mida meie, patused, ei ole kuidagi ära teeninud. Igaüks, kes Jeesuse surma üle mõtiskleb, tunneb Jeesuse kui täiusliku inimese külgetõmmet. Ta on armastuse eeskuju, armuline Issand, kes andis kõik, et meie võiksime elada.

KES TAPPIS JEESUSE? [KKK 571-598]

     Jeesus tuli Seadust täitma, kuid seda oma jumaliku meelevallaga kuulutades ja jutlustades sattus ta mõningate oma aja seadusetundjatega vastuollu. Jeesus austas sügavalt ka Jeruusalemma templit, kuid tema ettekuulutust, et tempel hävitatakse viimaste päevade saabumise märgina, tõlgendati moonutatult Jeesuse üle kohtumõistmisel juutide ülempreestri ees. Pealegi, seltsides patustega ja tuues andestuse kaudu Jumala armastust nendelegi ning rääkides nagu Jumal, pahandas Jeesus tõsiselt teatavaid juutide ülemaid. Niisugune teguviis ja lisaks veel kurjade vaimude väljaajamine, tervendamine hingamispäeval ning tema õpetused rituaalsete puhtusekommete kohta viisid selleni, et mõned tema kaasaegsed süüdistasid teda valeprohvetluses ja jumalateotuses. Juudi seaduste järgi olid need usulised üleastumised ja kuriteod karistatavad kividega surnuksviskamisega. Rooma okupatsiooni seaduse kohaselt võisid aga surmanuhtlust täide viia ainult roomlased. Nii viisid mõned juutide ülemad Jeesuse - teadmatusest ja kangekaelse uskmatuse tõttu - Rooma prokuraator Pilatuse ette, et teda kui poliitilist kurjategijat, keisrile vastuhakkajat, surma mõistetaks.

     Ajalooline tõde on järgmine: Pontius Pilatus, Rooma riigi prokuraator Juudamaal, Samaarias ja Idumeas aastatel 26-36 pKr, mõistis Jeesuse surma, oletatavasti aprillis 30. aastal pKr. Ta teadis, et Jeesus on süütu, seega tegutses ta oma südametunnistuse vastaselt, poliitilise kasu nimel.

     Kuid tõeline kuritegu on olnud juutide kui rahva süüdistamine Jeesuse surmas. Evangeeliumid tõendavad selgesti, et Jeesuse kohtuprotsess oli väga keerukas. Jeesusel oli hulk pooldajaid vastanduva religioosse sekti, variseride hulgas (näiteks Nikodeemos), ning vähemalt üks liitlane suurkohtus (Arimaatia Joosep). Pealegi olid juutide seast kõik Jeesuse apostlid, jüngrid ja esimesed pöördunud. Jeesus andestas ristil oma surmamõistjatele, öeldes, et nad ei tea, mida nad teevad.

     Tõelised süüdlased Jeesuse surmas oleme meie kõik - patused. Tegelikult on nõnda, et meie, olles saanud usu anni ja teades, kes on meie lunastaja, lööme Jeesuse risti oma südames iga kord, kui me langeme jälle oma pattudesse ja allume oma pahedele. II Vatikani kirikukogu õpetab:

Selles, mis Tema kannatamise ajal juhtus, ei saa süüdistada kõiki tol ajal elanud juute, ega ka mitte kaasaegseid juute. ... Juute ei tohiks pidada Jumalast ära tõugatuteks või neetuteks, justkui tuleneks niisugune seisukoht Pühakirjast. (Deklaratsioon kiriku suhtest mittekristlike religioonidega, 4.)

     Jeesus võttis ristisurma vastu oma vabal tahtel. Antiikajal oli ristilöömine kõige rängem, vaevarikkam ja alandavam surmamõistmise vorm. Selle eesmärgiks oli kurjategija hulluks piinamine ning surmaheitluse pikendamine mitmeks tunniks või koguni päevaks. Roomlastel oli see karistusviis ette nähtud orjadele; seega oli see juutide jaoks iseäranis põlastusväärne ja alandav. Jeesus võttis vastu selle karistuse koos kujuteldamatu valu ja alandusega, et veenvalt tõendada oma mõõtmatut armastust meie vastu.

KAS JEESUS KANNATAS TÕELISELT? [KKK 572, 612]

     Usutunnistus kinnitab selgelt, et Jeesus kannatas tõeliselt. Jeesus kannatas piitsutamise, okaskrooniga kroonimise ja ristilöömise füüsilist valu. Ta kannatas ka psüühilist valu, kui rahvas ta ära tõukas ja sõbrad ta maha jätsid. Jeesus oli ise nõus ristilöömise kannatusi taluma. Getsemani aias nägi ta ette kõiki tulevasi piinu. Nagu iga normaalne inimene, kartis Jeesus neid piinu. Ta palvetas: "Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära!" Jeesuse tõeline hoiak ilmnes aga, kui ta lisas: "Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!" (Lk 22:42) Jeesus oli kuulekas. Ja Jeesus oli ustav oma kuulutusele ja oma elule ennastohverdavas armastuses kõikide vastu.

     Öeldes, et Jeesus kannatas, väidab usutunnistus, et Jeesus oli tõeline inimene ning et ta armastab meid enam, kui me suudame ette kujutada.

KAS JEESUS SURI TÕELISELT? [KKK 624-637]

     Pärispatu tagajärjel puudutab surm kõiki inimesi. Jeesus lubas surmal end puudutada, et tasuda meie lunastuse eest ning ühtlasi tõestamaks, et oma ülestõusmisega võitis ta patu ja surma. Jeesus suri tõeliselt. Ta lubas patu suurimal tagajärjel - surmal - puudutada ka teda. Niisiis koges Jeesus surma, hinge eraldamist kehast ristisurma ja ülestõusmise vahepealsel ajal.

     Kõik neli evangeeliumi on ühel nõul, et Arimaatia Joosep, ülemkohtu liige, mattis Jeesuse ning tema matmise juures oli teisigi, näiteks Nikodeemos, Jeesuse ema ja Maarja Magdaleena. Jeesuse matmine ning Matteuse teade, et Pilatus laskis hauakambri juurde valvurid panna, tõendavad, et Jeesus oli tõesti surnud. Kuid kuna Jeesuse inimlik hing ja keha olid ikkagi ühenduses Poja isikuga, siis Jeesuse surnukeha ei lagunenud.

     Apostellik usutunnistus ütleb, et surnud Kristus läks surmavalda (heebrea keeles Šeol, kreeka keeles Hades) ning kuulutas seal evangeeliumi õigetele, kes ootasid lunastajat.

Sest just selleks on ka surnutele kuulutatud evangeeliumi, et nende üle mõistetaks kohut küll nagu inimeste üle lihas, aga nad elaksid vaimus nagu Jumal. (1Pt 4:6)

     Jeesus Kristuse evangeeliumi rõõmusõnum on, et Jeesus tõusis surnuist üles. Tema, eluallikas, hävitas kurja (saatana), kellel on surma vägi, ning vabastas need, kes olid orjastatud surmahirmu alla.

MIS ON JEESUSE ÜLESTÕUSMISE TÄHENDUS? [KKK 638-653; 656-657]

     Jeesuse ülestõusmine surnuist on üks meie usu alustalasid. See on Jeesuse rõõmusõnumi süda.

     Ülestõusmine oli tõeliselt aset leidnud sündmus, mis on ajalooliselt tõendatav. See tuli apostlite ja jüngrite jaoks ootamatult. Pärast ristilöömist varjasid hirmunud jüngrid end Jeruusalemmas ega tahtnud esmalt uskuda naisi, kes tõid teate, et hauakamber on tühi. Tühi haud oli aga põhiline märk Jeesuse ülestõusmisest - esimene samm, et tunnistada Jumala tööd Poja tagasitoomisel ellu.

     Apostlid ja jüngrid uskusid siiski, kui ülestõusnud Issand neile ilmus - "ülemises toas" Peetrusele, Maarja Magdaleenale (esimesele, kes Kristust nägi), jüngritele teel Emmausesse, apostlitele Galileas, Saulusele, kes kristlasi taga kiusas, ja enam kui 500 jüngrile korraga (1Kr 15:5-8). Koos Püha Vaimu antud usu ja kindlameelsuse andidega muutsid need ilmumised Naatsareti Jeesuse hirmunud, segaduses ja pettunud järgijad vaprateks, vankumatuteks tunnistajateks, kes rõõmuga elasid ja surid kuulutades: "Jeesus Kristus on Issand!"

     Jeesuse ülestõusmine kirgastatud ihus, mis ei ole ruumis ega ajas piiratud ja mis on täidetud Püha Vaimu väega, tõestab, et ta oli patu ja surma ära võitnud. Kristuse ülestõusmine kinnitab Jeesuse tegusid ja õpetusi. See täidab Vana Testamendi tõotused ja Jeesuse kuulutuse. See tõestab Jeesuse jumalikkust. Lisaks sellele, kui Jeesuse surm vabastab meid patust, siis tema ülestõusmine annab meile uue elu, teeb meid õigeks Jumala armus ja võtab meid vastu taevasesse perekonda.

     Viimaks, evangeelium tõotab, et kui me ühineme ülestõusnud Issandaga ja elame tema armastuse sõnumi järgi, on meil osa ka ülestõusmises aegade lõpul. Jeesuse ülestõusmine on meie igavese elu tõotus ühes Jumalaga.

MIS ON PAASAMÜSTEERIUM? [KKK 654-655; 658]

     Kokkuvõetuna on Jeesus Kristuse kannatus, surm, ülestõusmine ja ausseminemine (taevasseminek) tuntud paasamüsteeriumi nimetuse all. Nende sündmuste kaudu läheb Jeesus meie maailmast Isa kirkusse. Need päästesündmused on meid lunastanud patu ja kurja orjusest. Need illustreerivad täiuslikult armastuse tähendust. Armastus annab iseennast kuni surmani. Isa õnnistab neid, kes armastavad, ülirohke eluga.

     Me pühitseme seda suurt usu müsteeriumi sakramentides, iseäranis armulauasakramendis, kui me täname Isa Pühas Vaimus läbi Poja eest, kelle ohver on toonud meile lunastuse. Me elame paasamüsteeriumis, kui lubame ülestõusnud Issandal elada meis ja aidata meil kummardada Jumalat tões ja armastuses. Me elame paasamüsteeriumis, kui teenime oma ligimest.

MIS ON JEESUSE TAEVASSEMINEKU TÄHENDUS? [KKK 659-667]

     Jeesuse taevasseminek viitab ajale, mil Jeesus ei ilmunud enam jüngritele nähtaval kujul ning kirgastatud ihus astus oma õiguspärasele kohale taevas võrdsena Isaga. Jeesus on valmistanud ka meie jaoks koha enda juures taevas; ta kostab meie eest ja palvetab meie eest.

     Auhiilguses Jeesus, kes on tõeline Jumal ja tõeline inimene, ei ole ajaliselt ja ruumiliselt piirangud. Ta elab ja valitseb igavesti. Ta tuleb meie juurde mitmel moel. Püha Vaimu väel tuleb Issand meie südameisse ristimises ja loob meid enda sarnasteks. Erilisel viisil tuleb ta meie juurde armulauas leiva ja veini kujul. Ta kõneleb meile oma püha sõna, Pühakirja kaudu. Ta juhib ja juhendab meid oma püha kiriku õpetuse ja juhtide läbi, keda ta on määranud oma tõde kuulutama. Veel ühel erilisel viisil tuleb ta meie juurde meie ligimestes, eriti "kõige pisemates." Nende hulka kuuluvad need, kellele ühiskond ülalt alla vaatab (vaesed, väetid, rõhutud, üksildased, kannatavad inimesed). Kuigi Jeesus valitseb kuningana taevasel troonil ("Isa paremal käel"), on ta tegevalt ning vaimselt ligiolev meie elus ja meid ümbritsevas elus.

MILLAL JEESUS UUESTI TULEB? [KKK 668-682]

     Meie usutunnistus kuulutab, et Jeesus tuleb kogu oma kirkuses aegade lõpul. Kristuse teine tulemine (ehk paruusia, keeka k. parousia) tähendab maailma lõppemist sellisena, nagu meie seda tunneme. Sel päeval tunnistavad kõik loodud olendid, et Jeesus Kristus on Issand. Pühakiri ütleb, et siis saab teoks Jumala valitsus täielikul kujul, tuues õigluse, armastuse ja rahu kõigile inimestele. Mis puutub kindlasse "päeva ja tundi," mil see peab toimuma, siis seda ei tea mitte keegi. Jeesus ütles, et see teadmine on varjatud (Mk 13:32) ning et me peaksime iga päev elama nõnda, nagu oleks see viimane. Me peaksime oma Issandaga kohtumiseks alati valmis olema.

     Matteuse evangeeliumi kahekümne viies peatükk annab kriteeriumi, mille järgi toimub Issanda kohtumõistmine kõigi inimeste ja rahvaste üle: see on agape, isetu armastus teiste vastu. Ta küsib näiteks niisuguseid küsimusi: Kas andsime süüa näljastele ja jootsime januseid? Kas olime võõraste vastu külalislahked? riietasime alastiolijaid? külastasime haigeid ja vange? Lühidalt, kas vastasime Jeesusele teistes inimestes, eriti meie "kõige pisemates" õdedes ja vendades?

KOKKUVÕTTEKS

     Jeesus on õpetaja sõna otseses ja tõelises tähenduses. Ta andis sõnadega edasi päästva sõnumi; aga veel tähtsam on see, et ta elas seda, mida ta kuulutas. Meil on eesõigus Jeesuse sõnumit kuulda ja mõtiskleda kõige üle, mida ta meie heaks tegi. Missuguse muutuse toob Jeesus sinu ellu? Neile, kes usuvad, on Jeesuse sõnum elu muutva väärtusega. See on tõesti "hea sõnum."

     Jeesus ilmutas, et Jumal on armastav Abba, "isa," see, kelle armastusel pole piire ja kellele me võime läheneda täieliku usaldusega. Jumala armastus meie vastu on tingimusteta; Jumal armastab meid sellisena, nagu oleme. See on suurepärane sõnum - me oleme nii palju väärt, et Jumala ainusündinud Poeg andis oma elu meie eest.

     Jeesus on meid päästnud. Ta kuulutab Jumala andestust ja tervendab kõik meie hädad, mida kurjus ja patt võivad põhjustada. Ta on võitnud patu ja surma. Kui me ühendame end temaga usus, võtame vastu tema andestuse ja pöördume patust, ei ole meil enam midagi karta. Jeesuse elu annab tunnistust suurimast, mis iial võimalik: Jumal võidutseb kurja üle; elu võidab ära surma!

     Jeesus õpetab meile, kuidas elada. Jumala Pojana, kes tuli täiel määral meie inimlikku ellu, näitab ta meile, millist rada käia: teiste armastava teenimise rada. "Armasta Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast." Jumal on armastus ning ta tahab aidata meil armastada. Tehkem nii ning me elame õnnelikult ja meie elu on mõttekas.

     Jeesus on meie sõber. Me võime kohtuda ülestõusnud Issandaga palves, oma südame sügavustes. Me võime kohata teda Pühakirjas ja sakramentides. Me võime teda vastu võtta armulauas. Me võime leida teda üksteises, kristlikus kogukonnas, mille pea ta on. Me võime kohata teda erilisel moel kõigis hädalistes, maailma silmis viletsates inimestes, kes meie teele satuvad.

     Jeesus kutsub meid muutuma, et võiksime leida tõelise elu. Pöördumine on kogu elu kestev ülesanne. Üks küsimus jääb: kas tahame teha koostööd Püha Vaimuga, kes meis tegutseb?

MÕTISKLUS PALVEKS

     Üks peamisi väljakutseid meie elurännakul on olla kogu aeg teadlik Jeesuse kohalolust. Tõeline proovikivi, kui siirad me oleme Issanda poole pöördudes, on meie võime näha teda teistes inimestes ning meie valmisolek vastata talle nendes. Elus kohtame väga paljusid inimesi, kes on "Jeesus varjatud kujul."

     Mõtiskle järgneva tsitaadi üle. Seejärel vaatle, Issanda ligiolekule mõeldes, iseennast järgnevate küsimuste valguses.

"Ja tõesti ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!" (Mt 25:40)

     Kes on "kõige pisemad vennad," - õed ja vennad, keda sa iga päev kohtad? Kujutle neid. Vaata meie Issanda nägu, mis nende nägudes särab.

     Millised on nende kõige tungivamad vajadused? Palu, et Issand aitaks sul näha, kuidas need vennad ja õed vajavad sind, sinu puudutust, naeratust, vastuvõtmist, toetust.

     Kas sa vastad neile vajadustele? Palu, et Issand annaks sulle Püha Vaimu väge, et võiksid näidata tema armastust kõige pisematele vendadele.

     Lõpeta palvemõtisklus otsusega midagi tegelikult korda saata selle valgustuse vaimus, mida Issand sulle on saatnud.

ARUTLUSEKS

1. Jeesus on maailma Päästja. Mida tähendab sinu jaoks see lause: "Jeesus päästab mind"?

2. Jeesus kutsub meid meeleparandusele. Mida oleks sinu elus vaja otsekohe muuta, et võiksid Issanda kutsele paremini vastata?

3. Jeesus tuli "lohutama vaevatuid ning vaevama enesega rahulolevaid." Kuidas Jeesus sind lohutab? Mil moel ta sulle väljakutse esitab?

4. Issand ütleb, et me võime Jumalat Isaks nimetada. Mida see sinu jaoks tähendab? Mil viisil on Jumala armastus ühtlasi ka ema armastus?

5. Kuidas saaksid elada paasamüsteeriumi oma igapäevases elus?

EDASISEKS LUGEMISEKS

Loe järgnevaid Jeesuse tähendamissõnu:

Töötegijad viinamäel (Mt 20:1-16)

Rikas mees ja vaene Laatsarus (Lk 16:19-31)

Halastaja samaarlane (Lk 10:29-37)

Hea karjane (Jh 10:1-21)

Kadunud poeg (Lk 15:11-32)