Algusesse

13. loeng: Pühade osadus - Maarja

toimetaja Teisip, 04/08/2009 - 22:31
TrükiSaada
  • Lektor: Piiskop Philippe Jourdan
  • Pealkiri: Pühade osadus - Maarja
  • Kursus: Katehhees
  • Loeng: 13
  • Pikkus: 41:36 minutit (19.05 MB)
  • Formaat: Mono 22kHz
MINA USUN ... PÜHADE OSADUST 
194. Mida tähendab pühade osadus?
946-953; 960
Väljend pühade osadus tähendab esmajoones, et pühad asjad (sancta) – usk, sakramendid (eeskätt Euharistia), karismad ja muud vaimuannid – on kõigi Kiriku liikmete omad. See osadus põhineb armastusel, mis „ei otsi omakasu” (1Kr 13:5), vaid õhutab usklikke, et „neil kõik oleks ühine” (Ap 4:32) – isegi sel määral, et oma aineline vara antakse vaeste teenistusse. 
 
195. Mida pühade osadus veel tähendab?
954-959; 961-962
See väljend viitab ka osadusele pühade isikute, (sancti) vahel, s.t nende vahel, kes armu läbi on ühendatud surnud ja ülestõusnud Kristusega. Mõned käivad alles maist rada, teisi – siit elust lahkunuid – puhastatakse ja neid aitavad ka meie palved. Kolmandad saavad juba osa Jumala kirkusest ning paluvad meie eest. Kõik koos on nad Kristuse üks pere – Kirik – kolmainsa Jumala auks ja kiituseks. 
 
Neitsi Maarja – Kristuse Ema, Kiriku Ema 
 
196. Mis mõttes on ülipüha Neitsi Maarja Kiriku Ema?     
963-966; 973
Ülipüha Neitsi Maarja on Kiriku Ema Jumala armust, sest ta tõi ilmale Jumala Poja Jeesuse, kes on Kiriku kui Issanda Ihu Pea. Ristil hinge heites andis Jeesus oma Ema oma jüngrile, öeldes: „Vaata, see on sinu ema!” (Jh 19:27). 
 
197. Kuidas abistab Neitsi Maarja Kirikut?
967-970
Pärast Poja Taevasseminekut toetas Maarja oma palvetega Kiriku algatamist. Ka taevassevõetuna jätkab ta oma laste eest kostmist, annab kõigile eeskuju usus ja armastuses ning mõjutab neid päästvalt, tuginedes Kristuse külluslikele teenetele. Usklikud näevad Maarjas neid ees ootava ülestõusmise võrdpilti ja eelkuju ning kutsuvad teda appi eestkostja, aitaja, heategija ja vahendajana. 
 
198. Millist laadi austust osutatakse pühale Neitsile?
971
See on ainulaadne austamine, mis erineb olemuslikult üksnes Pühimale Kolmainsusele osutatavast kummardamisest. Maarjale suunatud austamine leiab erilise väljenduse  Jumalaemale pühendatud liturgilistes pühades, samuti Maarjapalvetes, näiteks Roosipärjas, mis on  kogu evangeeliumi kokkuvõte. 
 
199. Mil viisil on Neitsi Maarja Kiriku eshatoloogiline ikoon?
972; 974j
Vaadates Neitsi Maarja peale, kes on täiesti püha ning ihu ja hinge poolest juba kirkuses, näeb Kirik temas niihästi seda, mida ta ise on kutsutud maailmas tegema, kui ka seda, mis temast saab taevasel kodumaal.
»

Projektid

Katoliku Kiriku projektid

Katoliku Kirikus Eestis

  • Peeter-Pauli Katedrali koguduse esindusruumide remont


    Esialgne plaan oli teha kerget remonti (üle varvida) ruumid.

    Ettevalmistus tööde käigus ilmusid välja hulgaliselt ajalooliselt väärtuslikud arhitektuursed detailid, näiteks: maalingutega puittalalaed, raidkivist aknapõskede plaadid, raidkivist skulpturaalne akna vahesammas, seinamaalingud, 7 m. sügavune kaev, seinasisene trepp, jne.
     
  • Sissejuhatus katoliku usku

    Septembrist toimuvad katoliku usust huvitatule kateheesi kursused.
    Registreerimiseks vajuta siia.
    Aluseks Katoliku Kiriku Katekismuse kompendium.

    Tallinnas: 2010—2011 aasta kateheesi loengud algavad uuesti Peeter-Pauli koguduses 22. septembril 18.30 ja toimuvad kolmapäeviti kell 18.30 Vanalinna Hariduskolleegiumi ruumides, Vene tn. 22 teisel korrusel. Need loengud tutvustavad Kiriku õpetuse põhitõdesid, Kiriku liturgiat ja sakramente, moraaliõpetust ja palveelu. Kursusel osaleda soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn. 18 (tel: 6446367) või registreeruda siin.

  • Annetajale

    Maksusoodustuse info nendele, kes annetavad panga- ülekandega.

  • Peapiiskop Eduard Profittlich

    Piiskop Eduard Profittlich

    Lühike elulugu ja palve õndsakskuulutamise eest.

  • Annetused Peeter-Pauli katedraali oreli remondiks
    Peeter-Pauli kiriku orel, mille on valmistanud meister August Terkmann 1913. aastal, vajab remonti ja kaasajastamist.
  • Katoliku list

    Kes soovivad olla kursis sündmustega.

Keeled