


Katoliku Kiriku Eestis on kahtlemata üks noorimaid reformatsioonijärgses Euroopas. Kuigi Kirik on olnud hävimise äärel Nõukogude okupatsiooni ajal, on ta pärast taasiseseisvumist tasapisi uuesti üles ehitanud oma kogudusi üle Eesti, ning tugevdanud ka oma vaimulikkonda. Aga kogudused Eestis on üle maa haiali, ja preestrid sageli päris isoleeritud ja üksteisest kaugel, ning sageli teistest kultuuridest ja keeleruumidest pärit. Olukord, mis tingib seda suurema vajaduse asutada Apostelliku Administratuuri keskuse, mis võiks olla Katoliku Kiriku pastoraalse tegevuse süda, võimaldada efektiivsemat koordineerimist, ja nii preestrite kui teiste koguduse liikmete koolitamist ja toetamist. Ja mille eesmärk oleks arendada Katoliku Kiriku pastoraalset- ja misjonitööd Maarjamaal.