Katoliku Kirik Eestis



Paavsti läkitus Urbi et Orbi Ülestõumispühadel 2020

Loe edasi: Paavsti läkitus Urbi et Orbi Ülestõumispühadel 2020 Foto: Vatikani Meedia

 

Kallid vennad ja õed, häid Ülestõusmispühi!

Täna kajab kõikjal maailmas Kiriku sõnum: „Jeesus Kristus on üles tõusnud! – Tõesti, Ta on üles tõusnud!“

See hea uudis on süttinud öösel nagu uus tuleleek: öösel, mil maailm seisab juba silmitsi märkimisväärsete katsumustega ja nüüd on sellele lisandunud veel pandeemia paine, mis paneb rängale proovile kogu meie suure inimpere. Sellel ööl on taas kostnud Kiriku hääl: „Kristus, minu lootus, on üles tõusnud!“ (Ülestõusmispühade sekvents).

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28)

11. veebruar 2020 on Lourdesi Maarja päev. Ühtlasi Kirikus ka päev, kui palvetatakse kõikide haigete eest. Siinjuures Paavst Franciscuse sõnum 2020.aastaks: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“ (Mt 11:28)

Kallid vennad ja õed!

1. Jeesuse sõnad: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja ma annan teile hingamise“ (Mt 11:28) osutavad lihtsatele inimestele ilmutatud ja kurnatutele ja väsinutele uut jõudu andva armu salapärasele teele.

Need Kristuse sõnad väljendavad Inimese Poja solidaarsust kõigi nendega, kes on haavatud ja vaevatud. Kui palju inimesi kannatab nii kehas kui ka hinges! Jeesus kutsub kõiki üles talle lähenema – „Tulge minu juurde!“ - ning ta lubab neile lohutust ja leevendust. „Kui Jeesus seda ütleb, on tema ees inimesed, keda ta kohtab iga päev Galilea tänavatel: väga palju lihtsaid inimesi, vaeseid, haigeid, patuseid, neid, kes on seaduse koorma ja rõhuva sotsiaalse süsteemi poolt tõrjutud. ... Need inimesed järgisid teda alati, et kuulda tema sõna - sõna, mis andis lootust! Jeesuse sõnad annavad alati lootust!“ (Angelus, 6. juuli 2014).

Paavst Franciscuse 2019.a. paastuaja sõnum

Loe edasi: Paavst Franciscuse 2019.a. paastuaja sõnum

Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist“ (Rm 8:19)

Kallid vennad ja õed,


Igal aastal annab Jumal meile Kiriku kaudu „selle rõõmuküllase aja, mil me tähistame paasamüsteeriumit uuenenud meele ja südamega, kui tuletame meelde suuri sündmusi, mis andsid meile uue elu Kristuses”. Seega oleme Ülestõusmispühadest Ülestõusmispühadeni teel lõpliku päästmise poole, mille oleme juba saanud Kristuse paasamüsteeriumi tulemusena - „sest me oleme päästetud lootuses” (Rm 8:24). See müsteerium, mis toimib juba meie maise elu ajal, on ilus aeg, mis hõlmab kogu loomislugu - nagu ütleb Püha Paulus: „Loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist“ (Rm 8:19). Ma sooviksin pakkuda mõningaid mõtteid, mis saadaksid meid pöördumise teekonnal tänavusel Paastuajal.

TEMA PÜHADUSE PAAVST FRANCISCUSE LÄKITUS RAHUPALVEPÄEVAKS

Loe edasi: TEMA PÜHADUSE PAAVST FRANCISCUSE LÄKITUS RAHUPALVEPÄEVAKS
1. JAANUAR 2019

Hea poliitika on rahu teenistuses

1. „Rahu olgu sellele kojale!“

Kui Jeesus läkitas oma jüngrid teele, ütles ta neile: „Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: „Rahu olgu sellele kojale!“ Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.“ (Lk 10:5-6)

Rahu toomine on Kristuse jüngrite missioonis kesksel kohal. Seda rahu on pakutud kõigile nendele meestele ja naistele, kes igatsevad rahu tragöödiate ja vägivalla vahel, mis on aset leidnud inimajaloos.[1] See “koda”, millest Jeesus siin räägib, on iga perekond, kogukond, riik ja kontinent kogu oma erilaadsuse ja ajalooga. See on ennekõike iga üksikisik, ilma vahet tegemata või diskrimineerimata. Aga see on ka meie „ühine kodu“ – maailm, kuhu Jumal on meid paigutanud ning mille eest oleme kutsutud hoolt kandma ja seda harima.

Paavst Franciscuse läkitus teiseks ülemaailmseks puuduskannatavate inimeste päeva puhuks

Loe edasi: Paavst Franciscuse läkitus teiseks ülemaailmseks puuduskannatavate inimeste päeva puhuks

Pühapäev, 18. november on kogu Kirikus pühendatud kõigile puudustkannatavatele inimestele. Selle päeva seadis sisse Halastuse aastal (2016) Püha Isa Paavst Franciscus. Siinjuures Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus teiseks ülemaailmseks puudustkannatavate inimeste päeva puhuks.

Paavst Franciscuse kiri Jumala rahvale (terviktekst)

Loe edasi: Paavst Franciscuse kiri Jumala rahvale (terviktekst) „Kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed“ (1Kr 12:26). Need Püha Pauluse sõnad kajavad jõuliselt minu südames, kui tunnistan veel kord paljude alaealiste kannatusi seksuaalse kuritarvitamise, võimu kuritarvitamise ja südametunnistuse kuritarvitamise tõttu, mida on toime pannud märkimisväärne hulk vaimulikke ja pühitsetud inimesi. Kuriteod, mis põhjustavad sügavaid valu ja võimetuse haavu, peamiselt ohvrite hulgas, aga ka nende pereliikmetes ja laiemas, ühteviisi nii usklike kui ka uskmatute kogukonnas. Vaadates tagasi minevikku, pole ükski jõupingutus piisav vabandamiseks ja kahju hüvitamiseks. Tulevikku vaadates tuleb teha kõik, et luua kultuur, mis suudab takistada selliste olukordade tekkimist ning ka vältida nende varjamise ja püsimise võimalust. Ohvrite ja nende perekondade valu on ka meie valu ja seetõttu on hädavajalik, et me kinnitame veel kord oma kohustust tagada alaealiste ja haavatavate täiskasvanute kaitse

.

13. märtsil täitus paavst Franciscusel viies ametiaasta Peetruse aujärjekandjana

Loe edasi: 13. märtsil täitus paavst Franciscusel viies ametiaasta Peetruse aujärjekandjanaPaavst Franciscus on teine roomakatoliku kiriku pea, kes külastab Eestit. Esimesena külastas Eestit paavst Johannes Paulus II 10. septembril 1993. aastal. Paavst Franciscus tuleb Tallinna selle aasta 25. septembril. Kaht visiiti lahutab 25 aastat.

Kes on paavst Franciscus?

Täna täitub paavst Franciscusel viies tegevusaasta Rooma paavstina, Peetruse aujärjekandjana, «sillaehitajana». Ta on roomakatoliku kiriku pea, kelle konklaav valis välja peale paavst Benedictus XVI tagasiastumist 11. veebruaril 2013. Tema esimeseks tervituseks Vatikanist Peetruse väljakule kogunenud rahvahulgale oli «Buona sera» (itaalia keeles tere õhtust) pärast valge suitsu tekkimist konklaavikorstnast. Tundmatu, teiselt kontinendilt pärit kardinal Bergoglio ei olnud tuntud teoloog, intellektuaal või värvikas peapiiskop. Sellepärast tekkis paljudel küsimus – kes on paavst Franciscus? Jorge Mario Bergoglio sündis Bueno Aireses 17. detsembril 1936. aastal. Roomakatoliku kiriku 266. paavsti sõnum on lihtne ja suhtlejana on kirikupea avatud, kaasa arvatud ajakirjanikega. Palve on tema jaoks peamine elu vundament ja alustala. Ta on palunud igal angelusel ehk pühapäevasel keskpäevapalvusel Püha Peetruse väljakule tulnud palveränduritel enda eest palvetada.

„Ja tõde teeb teid vabaks!“ (Jh 8:32)

Loe edasi: „Ja tõde teeb teid vabaks!“ (Jh 8:32) 

Armsad vennad ja õed!

Kommunikatsioon on osa Jumala plaanist meiega ning oluline ka ühtekuuluvustunde kogemiseks. Oleme loodud Jumala näo järele ning võimelised väljendama ja jagama kõike, mis on õige, hea ja kaunis. Suudame kirjeldada oma kogemusi ja maailma endi ümber ning seeläbi luua ajaloolist mälu, mõtestada sündmusi. Kui aga alistume oma uhkusele ja isekusele, võime moonutada oma suhtlemisvõimet.

Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks 2018

Loe edasi: Paavst Franciscuse läkitus paastuajaks 2018„Ja et ülekohus läheb väga võimsaks, jaheneb paljude armastus.“ (Mt. 24:12)

Armsad vennad ja õed!

Taas kord on saabumas Suur Nädal! Ülestõusmispühade ettevalmistustes pakub Jumal oma ettehoolduses meile igal aastal „pöördumise sakramentaalse märgina“1 paastuaega. Paast kutsub meid kokku ja laseb meil kogu südame ja eluga Issanda juurde tagasi pöörduda.

Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus 26. ülemaailmseks haigetele pühendatud palvepäevaks (11. veebruar)

Loe edasi: Tema Pühaduse Paavst Franciscuse läkitus 26. ülemaailmseks haigetele pühendatud palvepäevaks (11....

Armsad vennad ja õed!

Haigete ja nende eest hoolitsejate teenimine peab Kirikus jätkuma raugematu jõuga nii nagu Issand on käskinud (vt Lk. 9:2–6; Mt. 10:1–8; Mk. 6:7–13), järgides Kiriku rajaja ja Õpetaja enese veenvat eeskuju. Selleaastase haigete päeva juhtmõte pärineb Johannese evangeeliumist, sõnadest mida Jeesus ristilt oma emale Maarjale ning Johannesele lausus: „Naine, vaata see on su poeg! /.../ Vaata see on su ema!“ Ja sestsamast tunnist võttis jünger ta oma kotta.“ (Jh. 19: 26–27).

Alamkategooriaid