Tänased lugemised

22. märts

PAASTUAJA 5. PÜHAPÄEV

Esimene lugemine

Lugemine prohvet Hesekieli raamatust: Hs 37:12b-14

Nõnda ütleb Issand Issand: „Vaata, mina teen lahti teie hauad ja toon teid, mu rahvas, teie haudadest välja ja viin teid tagasi Iisraeli maale. Siis kui ma teen lahti teie hauad ja toon teid, mu rahvas, teie haudadest välja, siis tunnete te ära, et mina olen Issand. Ja mina annan teie sisse oma vaimu, ja te hakkate elama, ja ma asetan teid teie omale maale; siis te tunnete ära, et mina, Issand, olen nõnda rääkinud ja nõnda teinud.»

See on Jumala sõna.

Psalm Ps 130:1-2,3-4ab,4c-6,7-8

R: Issandal on heldust, rohkesti on Temal lunastust.

Sügaviku põhjast hüüan ma Sinu poole, Issand!
Issand, kuula mu hüüdmist,
pangu Su kõrvad tähele
mu palvehäält!

R: Issandal on heldust, rohkesti on Temal lunastust.

Kui Sina, Issand, kogu ülekohtu meeles peaksid,
kes, Issand, jääks siis püsima?
Aga Sinu käes on andeksandmine,
et Sind kardetaks.

R: Issandal on heldust, rohkesti on Temal lunastust.

Mina ootan Issandat, ma ootan kõigest südamest.
Mina loodan Tema sõna peale;
mu hing ootab Issandat
enam kui vahimees hommikut.

R: Issandal on heldust, rohkesti on Temal lunastust.

Enam kui vahimees hommiku peale
looda, Iisrael, Issanda peale,
sest Issandal on heldust, rohkesti saab Ta anda lunastust;
küll Tema lunastab Iisraeli kõigest ta ülekohtust.

R: Issandal on heldust, rohkesti on Temal lunastust.

Teine lugemine

Lugemine apostel Pauluse kirjast roomlastele: Rm 8:8-11

Vennad! Need, kes ilmalikult elavad, ei saa olla Jumalale meelepärased. Aga teie ei ela ilmalikult, vaid teie elate Vaimus, sest teie sees elab Jumala Vaim. Kellel Kristuse Vaimu ei ole, see ei ole Tema päralt; kui aga Kristus on teie sees, on teie vaim elus, sest te olete õigeks saanud, olgugi et ihu on patu pärast surnud. Kui nüüd teie sees elab Selle vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis See, kes Jeesuse surnuist üles äratas, teeb elavaiks ka teie surelikud ihud oma Vaimu läbi, kes teie sees elab.

See on Jumala sõna.

Salm enne evangeeliumit Jh 11:25a,26

Au Sulle, Jumala Sõna. Mina olen ülestõusmine ja elu
kes minusse usub, see ei sure iial. Au Sulle, Jumala Sõna.

Evangeelium

Lugemine püha Johannese evangeeliumist: Jh 11:1-45

Sel ajal: Betaania Laatsarus oli haige. Betaania oli see küla, kus elasid Maarja ja tema õde Marta; Maarja oli see naine, kes võidis Issandat salviga ja kuivatas Tema jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige. Õed saatsid Jeesusele sõna: „Issand, vaata, su sõber on haige.» Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et selle läbi austataks Jumala Poega.» Jeesus armastas küll Martat ja ta õde ja Laatsarust, aga kui Ta haigusest kuulis, jäi Ta veel kaheks päevaks sinna, kus Ta oli. Siis ütles Ta jüngritele: „Läki jälle Juudamaale!» Jüngrid ütlesid Talle: „Rabi, juudid tahavad Sind kividega surnuks visata, ja Sina lähed jälle sinna?» Jeesus vastas: „Eks päeval ole kaksteist tundi? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust. Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust.» Pärast seda, kui Ta oli nõnda rääkinud, ütles Ta neile: „Meie sõber Laatsarus magab, aga mina lähen teda unest üles äratama.» Siis ütlesid jüngrid Talle: „Issand, kui ta magab, siis ta saab terveks.» Jeesus rääkis tema surmast, nemad aga arvasid, et ta kõneleb unerahust. Siis ütles Jeesus neile selge sõnaga: „Laatsarus on surnud, ja ma olen rõõmus teie pärast, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Kuid läki tema juurde!» Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, teistele jüngritele: „Lähme meiegi Temaga koos surema!» Kui nüüd Jeesus sinna jõudis, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud. Betaania on aga Jeruusalemma lähedal, sealt ligi viisteistkümmend vagu maad, ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juurde neid lohutama nende venna pärast. Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus tuleb, läks ta Temale vastu, aga Maarja jäi koju. Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sina oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab Sulle, mida Sa iganes Jumala käest palud.» Jeesus ütles talle: „Su vend tõuseb üles.» Marta vastas Temale: „Ma tean, et ta tõuseb üles viimsepäeva ülestõusmises.» Jeesus ütles talle: „Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb ja mitte keegi, kes elab ja minusse usub, ei sure iial. Kas sa usud seda?» Marta ütles Talle: „Jah, Issand, ma usun, et Sina oled Messia, Jumala Poeg, kes tuleb maailma.» Kui Marta seda oli öelnud, läks ta ära ja kutsus salaja oma õde Maarjat: „Õpetaja on siin ja kutsub sind.» Kui õde seda kuulis, tõusis ta kohe üles ja läks Jeesuse juurde, sest Tema ei olnud veel külasse jõudnud, vaid oli alles seal, kuhu Marta oli Talle vastu läinud. Kui nüüd juudid, kes olid ta juures kodus teda lohutamas, nägid Maarjat kiiruga tõusvat ja välja minevat, läksid nad talle järele, sest nad arvasid, et ta läheb hauale nutma. Kui Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, heitis ta Teda nähes Tema jalgade ette maha ja ütles Talle: „Issand, kui Sina oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud.» Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja nutvat ka juute, kes olid temaga kaasa tulnud, oli Ta vaimus väga liigutatud ja Ta võpatas ning ütles: „Kuhu te ta panite?» Nad ütlesid Talle: „Issand, tule ja vaata!» Jeesus nuttis. Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!» Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas see, kes tegi lahti pimeda silmad, ei oleks võinud teha, et ka tema poleks surnud?» Siis Jeesus oli taas väga liigutatud ja tuli haua juurde. Aga see oli koobas ja kivi oli selle peal. Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!» Surnu õde Marta ütles: „Issand, ta lehkab juba: on ju neljas päev.» Jeesus vastas talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, saad sa näha Jumala au?» Siis nad tõstsid kivi ära, Jeesus aga tõstis silmad üles ja ütles: „Ma tänan sind, Isa, et sa oled mind kuulnud. Ma teadsin ju, et sa kuuled mind alati, aga ma kõnelesin rahvahulga pärast, kes mu ümber seisab, et nad võiksid uskuda, et sina oled minu läkitanud.» Kui Ta nii oli ütelnud, hüüdis Ta valju häälega: „Laatsarus, tule välja!» Ja surnu tuli välja, jalad ja käed surnumähistega mähitud, ja higirätik silmade ümber seotud. Jeesus ütles neile: „Päästke ta lahti ning laske tal minna!» Ja paljud juudid, kes olid tulnud Maarja juurde ja näinud, mis Jeesus tegi, hakkasid Jeesusesse uskuma.

See on Issanda sõna.

23. märts

5. paastuesmaspäev

Esimene Lugemine

Lugemine prohvet Taanieli raamatust: Trl 1:1-9,15-17,19-30,33-62

Paabelis elas mees, Joojakim nimi. Tema võttis naise nimega Susanna, Hilkija tütre, kes oli väga ilus ja kartis Issandat. Tema vanemad olid vagad ja õpetasid oma tütart Moosese Seaduse järgi. Joojakim oli väga rikas, ja temal oli rohuaed ta koja naabruses. Ja juudid kogunesid tema juurde, sest ta oli kõigist lugupeetuim. Sel aastal oli rahva hulgast kohtumõistjaiks valitud kaks vanemat, kelle kohta Issand on ütelnud: «Ülekohus on tulnud Paabelist, vanemaist, kohtumõistjaist, kes näisid olevat rahva juhid.» Need viibisid alati Joojakimi kojas ja nende juurde tulid kõik, kellel oli kohtuasju. Ja kui rahvas keskpäeval oli ära läinud, siis Susanna läks ja jalutas oma mehe rohuaias. Need kaks vanemat nägid teda iga päev sinna minevat ja jalutavat, ja nad hakkasid teda ihaldama. Nad muutsid meelt ja pöörasid silmad ära, ei vaadanud taeva poole ega mõtelnud õiglase karistuse peale. Ja sündis, kui nad ühel sobival päeval varitsesid, et naine läks sinna nagu eile ja üleeile, kaasas ainult kaks tüdrukut, ja tahtis rohuaias ennast pesta, sest oli palav. Seal ei olnud kedagi peale nende kahe vanema, kes olid peidus ja varitsesid teda. Ta ütles tüdrukutele: «Tooge mulle õli ja salv ning sulgege aiaväravad, et saaksin ennast pesta!» Ja sündis, kui tüdrukud olid välja läinud, et need kaks vanemat tõusid ja jooksid Susanna juurde ning ütlesid: «Vaata, aiaväravad on suletud ja keegi ei näe meid, ja meie ihaldame sind! Seepärast ole meiega nõus ja andu meile! Aga kui mitte, siis me tunnistame sinu vastu, et sinu juures oli üks noormees ja sellepärast sa saatsid tüdrukud enese juurest ära.» Siis Susanna nuttis ja ütles: «Mul on igapidi kitsas käes. Sest kui ma seda teen, siis on mul kindel surm. Aga kui ma seda ei tee, siis ma ei pääse teie käest. Mulle on parem, kui ma seda ei tee ja langen teie kätte, kui et teeksin pattu Issanda ees.» Ja Susanna karjus valju häälega. Aga ka need kaks vanemat karjusid temale vastu. Üks neist jooksis ning avas aiavärava. Kui nüüd need, kes kodus olid, kuulsid karjumist aias, siis nad tormasid sisse külgväravast, et vaadata, mis Susannale on juhtunud. Aga kui vanemad olid oma seletuse andnud, siis sulased häbenesid väga, sest seesugust asja ei olnud Susanna kohta iialgi räägitud. Teisel päeval, kui rahvas kokku tuli tema mehe Joojakimi juurde, sündis, et need kaks vanemat tulid, täis kurje kavatsusi Susanna vastu, et teda surma saata. Nad ütlesid rahva ees: «Läkitage Susanna, Hilkija tütre järele, kes on Joojakimi naine!» Ja nad läkitasid. Tema tuli koos oma vanemate ja laste ning kõigi sugulastega. Aga need, kes koos temaga olid, ja kõik, kes teda nägid, nutsid. Ja need kaks vanemat tõusid üles rahva keskelt ning panid oma käed tema pea peale. Tema vaatas aga nuttes taeva poole, sest tema süda lootis Issanda peale. Vanemad ütlesid: «Kui meie aias omaette kõndisime, siis tuli tema sinna koos kahe tüdrukuga. Aga ta saatis tüdrukud ära ja sulges aiaväravad. Siis tuli tema juurde üks noormees, kes oli olnud peidus, ja heitis koos temaga maha. Aga kui meie, kes olime aia ühes nurgas, nägime seda patutegu, siis me jooksime nende juurde. Me nägime neid ühtivat. Aga seda noormeest me kätte ei saanud, sest ta oli meist tugevam. Ta avas värava ning jooksis välja. Naise me saime aga kätte ja küsisime, kes see noormees on. Kuid tema ei tahtnud meile ütelda. Seda me tunnistame.» Kogunenud rahvas uskus neid kui rahvavanemaid ja kohtumõistjaid, ja nad mõistsid naise surma. Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: «Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib! Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad.» Issand kuulis tema häält. Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel. Ja see hüüdis valju häälega: «Mina olen süütu selle naise verest!» Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: «Mida see tähendab, mis sa räägid?» Tema aga astus nende keskele, öeldes: «Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre! Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu!» Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: «Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse!» Ja Taaniel ütles neile: «Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle!» Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: «Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud, kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget! Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat!» Tema vastas: «Mastiksipuu all.» Aga Taaniel ütles: «Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda.» Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: «Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame. Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga. Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat!» Tema vastas: «Tamme all.» Aga Taaniel ütles talle: «Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata.» Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad. Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega. Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri.

See on Jumala sõna.

või lühidalt

Lugemine prohvet Taanieli raamatust: Trl 1:41c-62 [vt. Taanieli raamatu lisad]

Kogunenud rahvas mõistsid Susanna surma. Aga Susanna hüüdis valju häälega ja ütles: «Igavene Jumal, saladuste tundja, kes sa tead kõike enne, kui see sünnib! Sina tead, et nad on minu vastu valet tunnistanud. Ja vaata, ma pean surema, ilma et oleksin teinud midagi niisugust, millest nad pahatahtlikult minu kohta räägivad.» Issand kuulis tema häält. Kui teda hukkamiseks ära viidi, siis äratas Jumal püha vaimu ühes noores mehes, kelle nimi oli Taaniel. Ja see hüüdis valju häälega: «Mina olen süütu selle naise verest!» Kogu rahvas pöördus tema poole ja küsis: «Mida see tähendab, mis sa räägid?» Tema aga astus nende keskele, öeldes: «Kas te olete siis nii rumalad, Iisraeli lapsed?! Ilma uurimata ja selgust saamata te mõistate süüdi Iisraeli tütre! Tulge tagasi kohtusse, sest need seal on tunnistanud valet tema vastu!» Siis kogu rahvas tuli kiiresti tagasi. Vanemad ütlesid temale: «Istu siia meie keskele ja seleta meile, sest Jumal on andnud sulle vanema väärikuse!» Ja Taaniel ütles neile: «Eraldage nad teineteisest kaugele, siis ma kuulan nad üle!» Kui nad nüüd teineteisest olid eraldatud, siis kutsus ta neist ühe ja ütles talle: «Sina, kurjas elus vanakssaanu, nüüd tulevad sulle tagasi su patud, mis sa varem oled teinud, kui sa ülekohtuselt kohut pidasid ja süütud süüdi mõistsid, süüdlased aga vabastasid, kuigi Issand ütleb: Sa ei tohi tappa süütut ja õiget! Kui sa nüüd tõesti seda naist nägid, siis ütle, missuguse puu all sa nägid neid üheskoos olevat!» Tema vastas: «Mastiksipuu all.» Aga Taaniel ütles: «Sa oled oma pea hinnaga hästi valetanud! Sest juba on Jumala ingel saanud käsu sind lõhki kiskuda.» Olles saatnud tema ära, käskis ta ette tuua teise ja ütles talle: «Sina oled Kaanani, mitte Juuda soost. Ilu on sind eksitanud ja himu on hukutanud sinu südame. Nõnda te olete teinud Iisraeli tütardega ja need on kartuse pärast teiega nõus olnud. Aga see Juuda tütar ei olnud nõus teie häbiteoga. Ütle nüüd mulle, missuguse puu all sa tabasid nad üheskoos olevat!» Tema vastas: «Tamme all.» Aga Taaniel ütles talle: «Ka sina oled hästi oma pea hinnaga valetanud! Sest Jumala ingel ootab, mõõk käes, et sind pooleks raiuda, ja nõnda teid mõlemaid hukata.» Siis kokkutulnud rahvas hüüdis valju häälega ja kiitis Jumalat, kes päästab need, kes tema peale loodavad. Nad tõusid nende kahe vanema vastu, sest Taaniel oli nende eneste suu kaudu tõestanud, et nad olid valet tunnistanud, ja nad tegid nendega sedasama, mida need ise olid kurjasti kavatsenud teha oma ligimesega. Talitades nendega Moosese Seaduse järgi, nad tapeti. Ja sellel päeval päästeti süütu veri.

See on Jumala sõna.

Psalm Ps 23:1bc-3a, 3b-4, 5, 6