21. november
Pühima Neitsi Maarja templissetoomise mälestuspäev (Templi maarjapäev)
Esimene lugemine
Lugemine Esimesest Makkabite raamatust: 1 Mak 4:36-37, 52-59
Juudas ja tema vennad aga ütlesid: „Vaata, meie vaenlased on hävitatud! Mingem nüüd pühamut puhastama ja pühitsema!” Siis tuli kogu leer kokku ja nad läksid Siioni mäele. Aga üheksanda kuu, see on kislevikuu kahekümne viiendal päeval, aastal sada nelikümmend kaheksa, tõusid nad varahommikul ja ohverdasid seadusekohaseid ohvreid uuel põletusohvrialtaril, mille nad olid teinud. Just selsamal aastaajal, selsamal päeval, mil paganad olid selle rüvetanud, pühitseti see nüüd uuesti laulude, tsitrite, kannelde ja simblite saatel. Ja kogu rahvas heitis silmili maha; nad palvetasid ja saatsid tänu selle poole taevas, kes nende töö oli lasknud korda minna. Nad pühitsesid altarit kaheksa päeva ja tõid rõõmuga põletusohvreid ning ohverdasid tänu- ja kiitusohvreid. Ja nad kaunistasid templi esikülje kuldvanikute ja kilpidega, tegid uued väravad ja kambrid ning panid neile uksed ette. Siis oli rahval väga suur rõõm, et paganate häbistus oli kõrvaldatud. Juudas ja tema vennad ning kogu Iisraeli kogudus seadsid nüüd, et altari pühitsuspäevi pidi hõiskamise ja rõõmuga peetama igal aastal omal ajal kaheksa päeva, alates kislevikuu kahekümne viiendast päevast.
See on Jumala sõna.
Psalm 1 Aj 29:10cde-11abc, 11d-12
R: Me ülistame sinu aulist nime, Issand.
Ole kiidetud, Issand,
meie isa Iisraeli Jumal,
ikka ja igavesti!
Sinul, Issand, on suurus ja vägevus,
ilu ja hiilgus ja au,
kõik, mis on taevas ja maa peal.
R: Me ülistame sinu aulist nime, Issand.
Sinul, Issand, on kuningriik
ja sa oled ennast tõstnud kõigile peaks.
Rikkus ja au tulevad sinult,
sina valitsed kõike,
sinu käes on jõud ja vägi,
sinu käes on voli kõike teha suureks ja tugevaks.
R: Me ülistame sinu aulist nime, Issand.
Halleluuja Jh 14:6
Halleluuja: Mina olen tee ja tõde ja elu, ütleb Issand.
Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist : Lk 19:45-48
Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid, öeldes neile: „Kirjutatud on: Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.” Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud, ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.
See on Issanda sõna.
22. november
p. Caecilia, neitsi ja märter
Esimene lugemine
Lugemine Esimesest Makkabite raamatust: 1 Mak 6:1-13
Kuningas Antiohhos sai minnes läbi kõrgmaade kuulda, et Pärsias on linn Elümais, kuulus oma rikkuse, hõbeda ja kulla poolest, et sealne tempel on eriti rikas ja et seal on kullast soomusrüüd, rinnakilbid ja sõjariistad, mis sinna oli jätnud Makedoonia kuningas Aleksander, Filippose poeg, kes oli kreeklaste esimene kuningas. Siis ta läks ja püüdis linna vallutada, et seda riisuda, aga ei suutnud, sest asi sai linnaelanikele teatavaks. Nad tõusid võitluseks tema vastu ning ta pidi põgenema ja ta läks sealt ära suures meelekibeduses, et pöörduda tagasi Paabelisse. Siis tuli keegi Pärsiasse temale teatama, et need sõjaväed, mis olid läinud Juudamaale, olid löödud põgenema, et Lüüsias oli läinud sinna tugeva sõjaväe eesotsas, oli aga löödud põgenema ja juudid olid saanud tugevamaks sõjariistade, vägede ja rohke saagi poolest, mida nad võtsid löödud vägedelt. Nad olid maha kiskunud ka jäleduse, mille ta oli püstitanud altari peale Jeruusalemmas, ja olid pühamu ümbritsenud kõrgete müüridega nagu ennegi, nõndasamuti ka oma linna Beet-Suuri. Ja sündis, kui kuningas neid sõnumeid kuulis, et ta kohkus ja oli väga vapustatud. Ta heitis voodisse ja jäi haigeks meelekibedusest, et ei olnud sündinud nõnda, nagu tema oli tahtnud. Ta oli voodis kaua aega, sest üha uuesti valdas teda suur meelekibedus ja ta arvas, et ta sureb. Siis ta kutsus kõik oma sõbrad ja ütles neile: „Uni põgeneb mu silmist ja süda on murest murtud. Ma mõtlesin oma südames, missugusesse kitsikusse ja suurde segadusse ma olen jõudnud, kus ma nüüd olen. Ma olin ju hea ja armastatud oma valitsemisajal. Aga nüüd ma meenutan seda kurja, mis ma Jeruusalemmas tegin. Tõesti, ma võtsin kõik seal olevad hõbe- ja kuldriistad ning saatsin sõjaväe hävitama süütuid Juuda elanikke. Ma mõistan, et sellepärast on need õnnetused mind tabanud, ja vaata, ma suren võõral maal suures meelekibeduses.”
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 9:2-3, 4+6, 16+19
R: Ilutsen su päästmisest, Issand.
Ma tänan Issandat kõigest südamest,
ma kuulutan kõiki su imetöid.
Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus,
ma laulan kiitust sinu nimele, Kõigekõrgem!
R: Ilutsen su päästmisest, Issand.
Sest mu vaenlased taganevad,
nad komistavad ning hävivad su palge eest.
Sa sõitlesid paganarahvaid, sa hukkasid õela,
sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks.
R: Ilutsen su päästmisest, Issand.
Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud;
võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg.
Sest vaest ei unustata jäädavalt,
viletsate lootus ei hukku igaveseks.
R: Ilutsen su päästmisest, Issand.
Halleluuja 1 Pt 1:25
Halleluuja: Issanda sõna jääb igavesti, ja see on sõna,
mida teile on kuulutatud rõõmusõnumina. Halleluuja.
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 20:27-40
Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt: „Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud: Kui sureb kellegi vend, kel on naine, ja tal ei ole olnud lapsi, siis ta vend peab võtma oma surnud venna naise ja soetama sugu vennale. Oli kord seitse venda: ja esimene võttis naise ja suri lapseta, ja teine, ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti kõik seitse - nad ei jätnud lapsi järele ja surid. Pärast suri ka naine. See naine - kelle naiseks nende seast ta saab ülestõusmisel? Ta on olnud naiseks ju neile seitsmele.” Ja Jeesus ütles neile: „Selle ajastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele, aga kes on väärt arvatud saama tolle ajastu osaliseks ja surnuist üles tõusma, need ei võta naist ega lähe mehele, sest nad ei saa enam surra, nad on ju inglite sarnased ja on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad. Aga et surnud tõusevad üles, seda osutab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.” Siis mõned kirjatundjaist kostsid: „Õpetaja, sa rääkisid hästi”, sest nad ei julgenud temalt enam midagi küsida.
See on Issanda Sõna.
Aastaringi 34. nädal