18. detsember
3. advendineljapäev
Esimene lugemine
Lugemine prohvet Jeremija raamatust: Jr 23:5-8
Issand ütleb: Vaata, päevad tulevad, mil ma lasen tõusta Taavetile ühe õige Võsu; tema valitseb kui kuningas ja talitab targasti, tema teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil päästetakse Juuda ja Iisrael elab julgesti; ja see on nimi, millega teda hüütakse: „Issand, meie õigus”. Seepärast, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil enam ei öelda: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt”, vaid: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi ja juhtis Iisraeli soo järglased koju põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ma olin nad ajanud.” Ja nad hakkavad elama oma maal.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 72:1bc-2, 12-13, 18-19ab
R: Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.
Jumal, anna oma kohtupidamine Kuningale
ja oma õigus kuninga pojale!
Ajagu tema Su rahva asja õiguses
ja Su viletsate asja õigluses!
R: Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.
Sest Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab,
ja viletsa ja selle, kel pole abimeest.
Ta säästab nõrka ja vaest
ja päästab vaeste hinge.
R: Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.
Tänu olgu Issandale, Jumalale, Iisraeli Jumalale,
kes ainuüksi teeb imet!
Ja tänu olgu Tema aulisele nimele igavesti
ning kogu maailm olgu täis Tema au!
R: Valitseb rahu, siis kui Issand tuleb.
Halleluuja
Halleluuja! Muistse Iisraeli koja isand,
kes andis Moosesele Seaduse Siinai mäel,
tule meid päästma oma väelise jõuga. Halleluuja!
Evangeelium
Lugemine püha Matteuse evangeeliumist: Mt 1:18-24
Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned Talle nimeks Jeesus, sest Tema päästab oma rahva nende pattudest.” Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: „Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja Teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde.
See on Issanda sõna.
19. detsember
3. advendireede
Esimene lugemine
Lugemine Kohtumõistjate raamatust: Km 13:2-7, 24-25a
Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud. Aga Issanda Ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: „Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Hoia siis nüüd, et sa ei joo veini ja vägijooki ega söö midagi roojast! Sest vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale. Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistite käest!” Ja naine läks ning rääkis oma mehega, öeldes: „Mu juurde tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, kartustäratav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei andnud mulle teada oma nime. Aga ta ütles mulle: Vaata, sa jääd lapseootele ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo veini ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!” Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Issand õnnistas teda. Ja Issanda Vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
See on Jumala sõna.
Psalm Ps 71:3-4a, 5-6ab, 16-17
R: Sinu ülevust kiidab minu suu.
Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna!
Sina oled käskinud mind päästa,
sest Sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.
Mu Jumal, vabasta mind õela käest.
R: Sinu ülevust kiidab minu suu.
Sest sina oled mu ootus, Issand Jumal.
Sa oled mu kindel lootus mu noorpõlvest.
Sinule ma olen toetunud sündimisest,
Sa oled kandnud mu eest hoolt emaihust alates.
R: Sinu ülevust kiidab minu suu.
Ma tulen Issanda Jumala vägitegudega,
ma tunnistan üksnes Sinu õiglust.
Jumal, Sa oled mind õpetanud mu noorest east,
ja sestsaadik ma kuulutan Sinu imesid.
R: Sinu ülevust kiidab minu suu.
Halleluuja
Halleluuja! Võrse, mis tõuseb Iisai kännust, on märk Jumala armastusest
tema rahva vastu: tule meid päästma, ära viivita! Halleluuja!
Evangeelium
Lugemine püha Luuka evangeeliumist: Lk 1:5-25
Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet. Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad. Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees, et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama. Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil, ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale. Aga ingel ütles talle:
„Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus. Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. Ja ta ise käib Tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.”
Sakarias küsis inglilt: „Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.” Ja ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.”
Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis. Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks. Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju. Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes: „Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil Ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.”
See on Issanda sõna.