Eesti

Eesti Vabariigi Valitsuse otsuse alusel on keelatud avalikud jumalateenistused ja teised suure osavõtjate arvuga kiriklikud talitused. Rooma-Katoliku Kiriku kogudused on avatud palvetamiseks kirikute tavapärasel lahtioleku ajal.

Peeter-Pauli katedraal on avatud:

- pühapäeval kella 13.00 kuni kella 17.00;
- argipäeviti kella 12.00 kuni kella 17.30.

- Jäävad ära kõik Missad. Piiskop annab dispensa (kanoonilise vabastuse) osalemast pühapäevastel ja suurpühade Missadel, kuid Armulauda võivad tulla inimesed pühapäeval vastu võtma individuaalselt Peeter-Pauli katedraali kell 13.00, 14.00, 15.00, 16.00 ja 17.00 ning argipäeviti kell 12.00, 17.30. Enne Armulaua vastuvõtmist peab katoliiklane lugema patutunnistust ja Meie Isa palvet.

- Samuti võimaldame inimestele pihisakramendi vastuvõtmist Peeter-Pauli katedraalis enne Armulaua vastuvõtmist.

- Oleme taganud võimaluse Missaga ühineda internetivahendusel Katoliku Kiriku Youtube kanalil - https://www.youtube.com/katolikuee 

pühapäeviti:

- kell 10.00 (poola keeles)

- kell 11.30 (eesti keeles)

- kell 18.00 (vene keeles)

argipäeviti:

- kell 18.00

laupäeviti:

- kell 8.00

- kell 18.00 (inglise keeles)

Armsad vennad ja õed !

Seoses pandeemia tugeva tõusutrendiga on Eesti Vabariigi valitsus otsustanud ära keelata kõik avalikud kogunemised kirikutes, sh. avalikud Missad. Valitsust nõustav teadusnõukogu leidis, et pandeemia praeguses olukorras on vaja vältida, et palju inimesi, kes muidu kokku ei puutuks, puutuksid kokku meie kirikutes. Mul on väga kahju sellest ning ma vabandan, et meil ei ole lubatud korraldada avalikku Missat koos inimestega alates 3. kuni 28. märtsini.

Loe edasi...

Armsad vennad ja õed!

22. veebruaril möödub 79 aastat peapiiskop Eduard Profittlichi surmast Kirovi vangilaagris. Kindlasti ei saa me loota, et see on viimane peapiiskopi surmaaastapäev enne tema õndsakskuulutamist. Aga meil on põhjust loota, et see on üks viimaseid enne tema õndsakskuulutamise protsessi lõppu, ning et Eesti katoliku kirik ei pea kaua ootama hetke, mil esimest korda üks tema liige katoliku kiriku õndsate ja pühakute hulka arvatakse. Seetõttu võime selle aastapäeva eel tänada Jumalat eriti peapiiskop Profittlichi truuduse eest, mis oli truudus surmani. Tema pühadus ei piirdu ainult surmaga Kristuse eest, vaid puudutab kogu tema tööd, sõnu, isiklikku eeskuju ja voorusi, mida Eesti katoliiklased said näha ja tunnistada. Ja mis veel olulisem: õndsakskuulutamise eesmärk ei ole ainult meenutada meie eelkäijate voorusi ja kangelaslikkust, vaid tuletada meile meelde, et iga kristlane, eranditult, on kutsutud pühadusele, ning et pühadus on võimalik konkreetselt iga kristlase elus.

Seetõttu ma julgustan teid Jumala sulast Eduard Profittlichi oma palves ja mõtetes meeles pidama. Kirik julgustab meid pöörduma nende inimeste eestkostele, kes on juba meie juurest lahkunud, veel enam siis, kui nad on eluajal Jumala armule eriti hästi vastanud. Peapiiskop Profittlichi palvekaardi või noveeni lugemise kaudu tema eestkostet paludes ei pöördu me kindlasti vähem Jumala poole, vaid – vastupidi – käitume Jumalale meelepäraselt, sest anname Talle au nende inimeste pärast, kellele Ta on andnud armu pühalikult elada. Vajadusi ja põhjusi paluda ja palvetada kogu maailma eest on meil praegu kindlasti väga palju, aga kuna peapiiskop ohverdas oma elu armastusest Eesti ja Eesti katoliiklaste vastu, on loomulik, et pöördume tema poole just siis, kui me palume Eesti eest, katoliku kiriku eest Eestis ja kõige selle eest, mida me siin vajame. Kui inimene on maa peal nii palju armastanud Eesti katoliku kirikut, on loomulik mõelda, et see armastus kasvab taevas veelgi suuremaks.

Olen väga tänulik neile, kes on valmis saatma peapiiskop Profittlichi õndsakskuulutamise protsessi postulaatorile kirjaliku tunnistuse oma pöördumisest peapiiskop Profittlichi eestkoste poole. See on üks õndsakskuulutamise protsessi olulisi elemente. Olen ka väga tänulik kõikidele, kes aitavad meil katta selle protsessi kulusid. Niisugused protsessid kestavad kaua (peapiiskop Profittlichi puhul juba 18 aastat) ning on äärmiselt põhjalikud ja seetõttu üpris kulukad. Praegu tegeleme nii Tallinnas kui Roomas aktiivselt nn positio, see tähendab protsessi materjalide kokkuvõtte koostamisega – selle põhjal langetatakse lõplik otsus õndsakskuulutamise kohta.

Palume peapiiskop Eduard Profittlichi eestkoste kaudu, et algav paastuaeg täidaks meie südameid armuga, ning et see palve annaks meile Jumala abiga nii ihu kui hinge tervise.

Piiskop Philippe Jourdan