Eesti

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Sügava kurbusega teatame, et meie armastatud Püha Isa, paavst Franciscus, on läinud meie taevase Isa koju. Tema lahkumine on suur kaotus kogu Kirikule, sealhulgas ka meile, Eestimaa katoliiklastele, kes oleme tundnud tema isalikku armastust, hoolt ja palveid.

Paavst Franciscus oli ustav Kristuse jünger, kes jättis sügava jälje Kiriku ajalukku oma alandlikkuse, lihtsuse ja vankumatu pühendumusega evangeeliumile. Ta seisis alati vaeste ja puudustkannatavate inimeste kõrval ning kutsub meid kõiki elama usu ja armastuse väärtuste järgi. Ta rõhutas halastuse olulisust ja meenutas meile, et Kristuse jõud avaldub eelkõige meie armastuses ligimese vastu.

Mäletame tänuga tema apostellikku visiiti Eestisse 2018. aastal  kui ta kohtus meiega Tallinna Vabaduse väljakul ning andis kogu Eestimaale sõnumi lootusest ja ustavusest Jumalale. Tema sõnad jäävad meid juhatama: „Jumal ei võta kunagi oma armastust tagasi!“ Need sõnad kõlavad täna eriti tugevalt meie südametes ja kutsuvad meid usaldama Jumala armastust ka leina ja kurbuse hetkedel.

Praegusel ajal, mil Kirik leinab oma karjast, kutsun kõiki Eestimaa katoliiklasi ühinema palves paavst Franciscuse hinge eest ning niisamuti Kiriku eest kogu maailmas.

Palvetagem ka uue paavsti eest, keda Püha Vaim Kiriku juhiks valib, et ta võiks jätkata Kristuse missiooni ja juhtida Jumala rahvast tõe ning armastuse teel.

Usaldagem meie armastatud paavst Franciscuse hing Jumala lõpmatu halastuse hoolde. Olgu tema elu ja teenistus meile eeskujuks ning andku Issand meile jõudu käia usu ja armastuse teel, mida ta meile näitas.

Ühinen teiega palves ja usus Kristuse tõotusse igavesest elust.

+ Philippe Jourdan
Tallinna piiskop

Täna hommikul kell 7.35 suri paavst Franciscus Casa Martas 88-aastaselt. 
Igavene valgus paistku talle; ta puhaku rahus! 

Viimastel aastakümnetel on Torino surilina olnud tuliste vaidluste objekt. Paljude jaoks on see Naatsareti Jeesuse autentne matmisriie – salapärane kujutis ristilöödud mehest, kelle haavad vastavad täpselt evangeeliumide kirjeldustele Kristuse kannatustest, on kahtlemata intrigeeriv tõend.

Vastasseis usaldajate ja skeptikute vahel sai alguse 1988. aastal, kui radiosüsiniku meetodil dateerimine andis tulemuseks, et surilina pärineb vahemikust 1260–1390 pKr – see tähendab üle tuhande aasta hiljem kui Jeesuse elu ja surma periood. Paljudele piisas sellest, et nimetada surilina osavaks keskaegseks võltsinguks. Kuid see järeldus oli jällegi otseses vastuolus 1978. aasta põhjalikumate uuringutega, mis ütlesid üle 99% tõenäosusega pärineb surilina tõesti esimesest sajandist.

Loe edasi...