Jeesuse Pühima Südame vagadus on üks levinumaid vagadusevorme katoliku kirikus. Kiriku kalendris on isegi olemas päev, mil me austame kogu Kirikuga Jeesuse Pühimat Südant. See on Pühima Südame Suurpüha juuni lõpus.
Sellele teemale on pühendatud mitmed paavstlikud entsüklikad, nagu näiteks Pius XII „Haurietis Aquas“, Pius XI „Miserentissimus Redemptor“, Leo XIII „Annum Sacrum“ jne.
Aga vahel inimesed ei tea, mis on Pühima Südame mõiste sisu ja tähendus. Sel teemal on väga palju kirjutatud ning siinkohal ei ole võimalik seda põhjalikult selgitada. Toon välja ainult mõne aspekti.
Pühima Südame vagaduse traditsioon ulatub Püha Johannese Evangeeliumisse. Viimsel õhtusöömaajal Johannes “nõjatus Jeesuse rinnale” (Jn 13:25) ning Kristuse Kannatuse ajal nägi ta, kuidas sõdur “torkas piigiga Jeesuse küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett” (Jn 19:34–37).
Me vaatleme Jeesuse Kristuse pühimat südant kui Jumala armastuse sümbolit, mille kaudu Jumal võttis omaks inimloomuse ning andis oma elu inimeste eest.
9. aprillil 2002 tuletas Kultuse Kongregatsioon meile meelde Pühima Südame vagaduse tähenduse: “Sõnapaari “Jeesuse Süda” tuleb mõista selle tähenduse järgi, mida sisaldab pühakiri. See viitab Kristuse müsteeriumile, see tähendab kogu Tema olemusele või Tema persooni kõige intiimsemale tuumale: Jumala Poeg, mitte-loodud Tarkus, lõputu Armastus, kogu inimkonna päästmise ja pühitsemise alus. “Kristuse Süda” samastub Kristuse kui inimeseks saanud Sõna ja Lunastajaga.
Entsüklikas „Miserentissimus Redemptor“ kirjutab paavst Pius XI : «Meeleparanduse ja hüvituse vaim on Jeesuse Pühima Südame kultuses alati peamine ja kõige tähtsam.”
Pius XII kirjutab entsüklikas “Haurietis Aquas”: „Oma Pühima Südame näitamisega soovis meie Issand Kristus üpris erakordsel moel kutsuda inimesi kaemuslikult vaatlema ja austama müsteeriumit Jumala halastavast armastusest inimkonna vastu. Selles erakordses avalduses osutas Kristus kindlalt ja korduvalt oma Südamele kui sümbolile, mis peaks tooma inimesi lähemale teadmisele Tema armastusest ja viima selle äratundmisele. Ning samas seadis Ta selle sisse kui halastuse ja armu märgi või tagatise meie aja Kiriku vajaduste tarvis.“
Need tsitaadid aitavad meil paremini mõista Jeesuse Südame mõiste ja spirituaalsuse sügavust. Pühimas Südames avastame me inimeseks saanud Jumala halastava armastuse. Jeesuse Pühim Süda ja Jumalik Halastus on omavahel tihedalt seotud, nagu Kristuse haav vere ja veega, mis sellest välja voolas.
Seetõttu on praegusel ajal, mil me tunneme suuremat vajadust Jumala Halastuse järele, loomulik end pühendada Jeesuse Südamele. Jumala Halastus on meile loomulikult alati väga vajalik. Aga vahel me tunneme elus selle järele suuremat vajadust. Praegune aeg on just selline, mil me tunneme seda vajadust rohkem. Ja pühendumine just sel päeval, mil Katoliku Kirik austab Jumala Halastust, on eriti ilus ja tähenduslik kokkusattumus.
Muidugi on eriti soovitatud lugeda paavst Franciscuse raamatut “Jumala nimi on Halastus”, mis näitab, kuidas Jumala Halastus väljendub inimese elus mitmel viisil.
Piiskop Philippe Jourdan
PÜHENDUMINE KRISTUSE SÜDAMELE
Jumala Halastuse Suurpüha puhul
Issand,
sel pühapäeval, mil me austame Sinu pühimat halastust,
pühendame me ennast Sinu Pühimale Südamele, millest voolab välja Jumala armastus ja Halastus.
Praegusel pandeemia ja ebakindluse perioodil, mis puudutab eriti kõige hapramaid ja üksildasemaid meie seast, pühendame me Jeesuse Südamele oma elu, perekonnad, maa ja rahva ning kogu maailma.
Me pöördume Jeesuse Südame poole Maarja südame kaudu ning palume Issandalt Tema Ema eestkoste läbi, et Ta õnnistaks ja kaitseks oma Kirikut, et see oleks iga päev üha misjonärlikum, täis indu ning võiks olla Jumaliku Halastuse särav tunnistaja kõikide inimeste ees.
Ülestõusmise valguses andku Issand meie maailmale tagasi usk, lootus ja rahu ning eemaldagu see epideemia!
Meie Isa…
Ole tervitatud, Maarja …
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule…
Jeesuse Pühim Süda, ma usaldan Sind.
Neitsi Maarja, Valuema puhtaim süda, kaitse meid.