2.-4. maini toimus Prantsusmaal, Lourdes´i linnas Malta Ordu 67. rahvusvaheline palverännak, millest võtsid kolmandat aastat järjest osa ka Eesti palverändurid.
Viiepäevase palverännaku jooksul pühitses isa Edgaras Versockis Missa nii Lourdes´i Pühima Neitsi Maarja kiriku krüptis kui ka Massabielle´i grotis, kus Pühima Jumalaaema end 1858. aastal Bernadette Soubirous´le ilmutas. Samuti olid kavas Ristitee mägisel maastikul ning rahvusvaheline medalitseremoonia, mille lõppedes tegid eestlased traditsioonilise ühispildi Malta Ordu suurmeistri Fra´ John T. Dunlapiga.
Viiepäevase palverännaku jooksul pühitses isa Edgaras Versockis Missa nii Lourdes´i Pühima Neitsi Maarja kiriku krüptis kui ka Massabielle´i grotis, kus Pühima Jumalaaema end 1858. aastal Bernadette Soubirous´le ilmutas. Palverändurid viisid Lourdes´I Eesti katoliiklaste poolt edastatud arvukaid palveintensioone, paludes eelkõige meie ja maa ja rahva, meie piiskopi Philippe´I, maailma rahu, uue paavsti ning peapiiskop Eduard Profittlichi peatse õndsakskuulutamise eest.
"Eesti palverändurid osalesid Malta Ordu rahvusvahelisel palverännakul kolmandat korda. Kui kaks aastat tagasi olime Lourdes´is neljakesi, siis seekord kuulis meie gruppi 28 inimest, seejuures pidid kaks osalejat viimasel hetkel kõrvale jääma. See näitab ilmekalt, et Malta Ordu Eesti kogukonna ja sõprade huvi palverännaku ja ühiste tegemiste vastu on meeldivalt suur,” sõnas Malta Ordu Sihtasutus Eestis juhatuse liige ja palverännaku korraldaja Indrek Petersoo.
“Malta Ordu alustas Eestis tegevust 2022. aasta sügisel. Lühikese ajaga oleme saavutanud märkimisväärselt palju – meil on oma suursaadik ja saatkond, sihtasutus koos töötegijate ja ligi 200 vabatahtlikuga, käivitatud esimesed projektid ja ürituste sarjad ning leitud palju häid sõpru nii kaasaaitajate kui koostööpartneritena. Ka Malta Ordu sees on Eesti väga tuntud ja imetletud – näiteks ordu auväärne prelaat Monsignor Luis Manuel Cuña Ramos külastas eelmisel aastal kahel korral Tallinnat, võttes osa ka Tallinna Piiskopkonna asutamise üritusest. Prelaadist on saanud suur Eesti sõber – ta võttis suurima heameelega vastu meie kutse pühitseda Lourdes´is koos isa Edgarasega Eesti delegatsiooni Missat, ehkki tema ajakava oli ülimalt tihe,“ lisas Petersoo.
“Malta Ordu rahvusvaheline palverännak Lourdes´i toimub traditsiooniliselt mai esimesel nädalavahetusel. Järgmisel aastal plaanime osaleda juba 50 inimesega," lubas Petersoo.
Malta Ordu alustas Lourdes´I palverännakute traditsiooni 1958. aastal kui möödus sada aastat Pühima Neitsi Maarja ilmutusest. Seekord osales palverännakul ligi 7400 inimest, sealhulgas 1200 haiget ja abivajajat, 440 arsti ja tervishoiutöötajat, 250 vaimulikku, 500 noort vabatahtlikku ja 200 last. Kokku tuli palverändureid 43 riigist ja esimest korda osales Dominikaani Vabariigi delegatsioon.
Malta Ordu suurmeister Fra' John T. Dunlap rõhutas palverännakute algatuse tähtsust, mis sel aastal langeb kiriku elus erakordsele ajale: "Palverännakul olles on igaüks meist kutsutud taasavastama Jumala halastust ja õrnust maailmas, mida nii sageli iseloomustavad kannatused ja lõhestatus. Selles vaimus omandab Püha Isa lahkumine sügava tähenduse. Tema elu ja pontifikaat olid elavaks tunnistuseks just sellest armust - armust, mis embab, ravib ja avab lootuse teed. See pärand elab edasi igas vabatahtlikus, kes, olgu ta meiega esimest korda liitunud või taas tagasi tulnud, pakub kogu selle palverännaku jooksul oma aega ja jõudu, et hoolitseda kõige nõrgemate ja haavatavamate eest - paljud neist on tulnud siia kõikidest maailma nurkadest.“
Lourdes’ Neitsi Maarja ilmumine on üks tuntumaid katoliku ilmutuslugusid ning selle keskmes on 14-aastane prantsuse talutüdruk Bernadette Soubirous, kellele ilmus Pühim Jumalaema 1858. aastal Lõuna-Prantsusmaal asuvas Lourdes'i kokku 18 korral.
Bernadette sündis vaesesse veskitöölise perre. Lapsepõlv oli täis puudust ja terviseprobleeme — ta põdes tuberkuloosi ja astmat. Lisaks oli ta kirjaoskamatu väga piiratud haridusega. 11. veebruaril 1858 läks Bernadette koos oma õe ja sõbraga Massabielle'i kalju lähedale Gave’i jõe äärde puid korjama. Kui tüdrukud jõe ääres askeldasid, kuulis Bernadette sahinat ja märkas, et koobastikus ilmus tema ette kaunis naine, kes kandis valget rüüd, sinist vööd ja kelle jalad olid paljad, kuid roosidega ehitud. Naine hoidis käes roosipärga ning palvetas.
See oli esimene kaheksateistkümnest ilmutusest, mis kestsid kuni 16. juulini 1858. Kaunis naine ei tutvustanud end kohe, kuid hiljem, 25. märtsi ilmutuses, ütles ta: „Mina olen Pärispatuta Saamine“ (ladina keeles Immaculata Conceptio), kinnitades katoliku kiriku 1854. aastal ametlikult välja kuulutatud dogmat, et Neitsi Maarja oli ilma pärispatuta eostatud.
Ilmutuste ajal palus Maarja, et inimesed palvetaksid, parandaksid meelt ja ehitaksid samale kohale kiriku, kus Neitsi Maarjat austataks valguse ja küünaldega. Jumalaema näpunäitel kaevas Bernadette ilmutuskohas maasse augu ja leidis avastas sealt kristallpuhta veega allika, mis on tänapäeval tuntud kui Lourdes’i püha allikas. Tänaseks tunnustab katoliku kirik kokku 72 Lourdes´i allikas kümblemise järel aset leidnud imelise tervenemise juhtumit, ametlikult tunnustamata tervenemisi ning tervise paranemisi on toimunud tuhandeid.
Paljud kaasaegsed kahtlesid Bernadetti jutus, kuid ta jäi oma tunnistuse juurde kogu elu vältel, hoolimata pilgetest ja pidevatest küsitlemistest. Kui huvi tema isiku vastu muutus koormavaks, siirdus Bernadette Nevers’i kloostrisse, kus temast sai Jumala Armastuse Õdede nunn. Ta elas tagasihoidlikult, täites lihtsaid ülesandeid ja kannatas palju haiguse tõttu. Pühim Neitsi Maarja oli Bernadette´ile lubanud, et ei saa teda teha õnnelikuks mitte selles, vaid tulevases elus.
Bernadette suri 35-aastaselt. Tema keha leiti hiljem lagunematuna kui see 1909. ja 1925. aastal ekshumeeriti — see aitas kaasa tema pühakuks kuulutamise protsessile. Tema puhkepaik on Nevers’i kloostris, kus tema ihu on klaaskirstus nähtav.
Püha Bernadette kuulutati paavst Pius XI poolt pühakuks 8. detsembril 1933. Ta on haigete ja vaeste kaitsepühak.
Indrek Petersoo