Õde Faustyna Wojdyła, Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni (felitsiaanide) liige, oli üks silmapaistvamaid Poola misjoniõdesid Eestis. Ta pärines Lõuna-Poolast ning astus noorena ordusse, andes igavesed tõotused Krakovi provintsis. Poolas töötas ta kateheedi ja heategevustöötajana, hoolitsedes laste, noorte ja vaeste eest ning jäädes ustavaks oma kongregatsiooni karismale.
1990. aastate alguses, pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist, vastas ta Kiriku üleskutsele aidata Ida-Euroopas. Ta saadeti misjonitööle Eestisse ning oli üks esimesi felitsiaane, kes siin teenisid. Oma teenistust alustas ta Ahtme (Kohtla-Järve) Püha Joosepi koguduses, kus juhendas laste ja täiskasvanute katehheesi, hoolitses haigete eest ning aitas üles ehitada kohalikku katoliku kogukonda.
Teda iseloomustas avatus erinevatest kultuuridest ja rahvustest inimestele – ta andis kateheesi poola ja vene keeles, omandas kiiresti eesti keele alused ning lõi aktiivselt kaasa kohaliku poola kogukonna elus, korraldades keeleõpet ja pühadeüritusi. Eriti paistis ta silma pühendumusega haigetele, eakatele, vaestele ning kõigile, kes vajasid lisaks materiaalsele abile ka vaimset tuge.
2001. aastal nimetati ta vastavatud Narva felitsiaanide maja esimeseks ülemaks. Narvas, Eesti kirdepiirilinnas, jätkas ta teenimist sageli väga tagasihoidlikes tingimustes, toetades kohalikke katoliiklasi – peamiselt poolakaid, valgevenelasi, leedulasi ja venelasi. Ta korraldas katehheesi, valmistas lapsi ja noori sakramentideks, juhtis koguduse heategevust ning hoidis elus poola keelt ja traditsioone kohaliku kogukonna hulgas.
Õde Faustyna oli paljude jaoks vaimne autoriteet ja kristliku elu eeskuju, tuntud oma vaiksuse, alandlikkuse ning valmisolekuga teenida igas olukorras. Tänu temale ja tema kaasteelistele sai katoliku usuelu Ida-Eestis taas tärgata ja areneda.
Üle kahekümne aasta Eestis teenimise järel naasis ta Poola. Oma elu viimased aastad veetis ta Krakovi felitsiaanide kloostris, jäädes truuks palvele, kogukonnale ja oma kongregatsiooni karismale.
Ta lahkus 6. juulil 2025 Krakovis, 63-aastaselt, olles veetnud 44 aastat oma ordus.
Puhaku ta rahus.