8.-13. juulil toimus Kodasemal meie kiriku lastelaager. Laagri teemaks oli „Olen Jumala laps”.
Laagripäevad olid täidetud erinevate tegevustega, mille eesmärk oli, et lapsed õpiksid paremini tundma Jumalat ning Tema armastust meie kõikide vastu, sest me kõik oleme Jumala lapsed. Samuti on sellises laagris võimalik leida uusi sõpru, küsida sellised küsimusi, mida võib-olla nö tavaolukorras ei oskagi küsida, puhata, mängida vanu häid või ka täiesti uusi mänge. Kuna laager oli laste jaoks telefonivaba, oli võimalik keskenduda muudele asjadele, kui helendav ekraan. Tõesti on võimalik elada ka nii, et nutiseadmeaega on ainult 15 minutit päevas! Ja telefonid olid ülejäänud aja „vanglas”.
Tavaline laagripäev nägi välja selline: kell 8 äratus (kukelauluga!), seejärel hommikupalve, hommikusöök (ühe laagrilapse kommentaar: Nele oskab isegi putru maitsvaks teha!), kell 10 kohtumine gruppides ehk päevateema nö läbi töötamine, kell 11 laulutund (oi kui hea laulude valik meil sellel aastal oli! Vanemad, vaadake oma laste laulikusse!), kell 12 päeva kõige tähtsam sündmus Püha Missa. Missa ajal olid alati lapsed need, kes lugesid lugemisi ja laulsid psalmi, mõnel laagrilisel oli see esimene kord elus seda teha. Pärast Missat lõunasöök, kell 14.00 kuni 14.15 telefoniaeg, seejärel tegevused sõltuvalt ilmast.
Käisime matkal ehk võitlesime ennast läbi mudase metsa Grünewaldide kabelisse, järves ujumas ja ümber järve kõndimas (kiiremate poiste aeg 11 minutit!), toimus looduse töötuba ehk laagri maja taguse tiigi elustiku uurimine (kui on keegi, kes ei tea, milline näeb välja kaan või kiilivastne – meie laagri lapsed teavad, küsige nendelt) ja
muidugi mängimine, mängimine, mängimine. Kuna meie laagri eesmärk nr 1 on ikkagi see, et lapsed saaksid paremateks sõpradeks Jeesusega, siis oli meil lisaks tavalistele hommiku- ja õhtupalvetele kavas neljapäeva õhtul adoratsioon, reedel Ristitee ja laupäeval Roosipärg. Iga laagrilaps sai Ristitee ja Roosipärja palvuse ajal kanda kas risti, Maarja kuju, küünlaid või lugeda mõtisklusi.
Päeva lõpus oli kell 20 rõõmuõhtu (igal õhtul korraldas erinev grupp õhtuseid mänge ehk rõõmuõhtut) ja kell 21 õhtupalve. Õhtupalve ajal oli võimalik igal lapsel öelda oma (tänu)palvesoov ja panna oma palve märgiks altarile küünal. Laagri viimase õhtupalve lõpus säras altaril umbes 100 küünalt. Mõelge, kui palju palveid! Kui palju tänu! Kui palju valgust hämaral õhtutunnil! Päeva lõpetas öörahu algusega kell 22. Ja ausalt öeldes – vot see öörahu algus on küll see, mida me peame veel harjutama.
Loomulikult mahtus nendesse päevadesse veel väga palju muudki. Näiteks töö köögitoimkonnas, laulude valimine Missale, kellukese helistamine tegevuste alguses, tubade koristamine – sest Nele kontrollis tubade korda! – ja keegi ei tahtnud saada toakorra eest halba hinnet, viktoriin meie laagri kohta (kas teie teate, mitu trepiastet tuleb „ära astuda”, et jõuda esimeselt korruselt kabelisse? Vastus on 37. Ja kujuta nüüd ette, et õpetajad käisid seda treppi rohkem kui 10 korda päevas…), saiaküpsetamise töötuba suurematele, roosipärja meisterdamine noorematele jne, jne, jne. Ja ühe ööhaku muutis väga värvikaks äike, meist kaugel eemal taevas oli tõeline valgusshow heliefektidega – see oli nii ilus! Ja huvitav oli ka see, et sellel äikeseööl, kui vaatasin äikesekaarti reaalajas, siis igal pool meie ümber oli tugev äike, aga
Kodasema kohal oli äikesekaardil ilus tühi koht. Päriselt oli! Ja, muideks, lõkkeõhtuks saime ekstra ilusa päikeselise ilma. Kui laagri viimasel kohtumisel palusin laagrilastel kirjutada paberile, mis kõige rohkem meeldis, sain vastusteks: muusikatund ja laulud (korduvalt), rõõmuõhtu (korduvalt), uued sõbrad (korduvalt), saia küpsetamine, ujumine (korduvalt), äike, aeg kabelis, mängud (korduvalt), Nele tehtud toidud (väga palju kordi), lõkkeõhtu, politsei ja päti mäng lõkkeõhtu ajal, õhtupalve, teised inimesed siin laagris, küünalde süütamine õhtupalve ajal, tubade kontroll, koos töötamine, Eneliisa.
Üks laagriline kirjutas lühidalt: kõik meeldis! Omalt poolt tahan tänada kõiki. Aitäh Nele ja Eneliisa köögitöö eest! Aitäh teile, meie diakonid Giosue ja Manuel! Aitäh, Ene! Aitäh isa Tomasz selle laagri korraldamise eest! Suur tänu lapsevanematele, et oma lapsed siia laagrisse saatsite! Ja loomulikult kõige suurem tänu olgu Jumalale! Kõige eest. Me olime tõesti hoitud. Laagri ajal me palvetasime väga palju meie koduste ja koguduste eest. Palun palvetage nüüd teie kõik selle eest, et nende laste usk kasvaks ja
laagris laste südamesse külvatud seemned võiksid kanda palju vilja.
Tiina Heinla