Eesti

Jõulupüha on ülestõusmispühade järel teine väga oluline ja kindlasti kõige rõõmsam ja südamlikum püha kirikuaastas. Traditsiooniliselt pühitsetakse jõulupühal kolm, või kui arvestada ka eelõhtut, siis isegi neli Missat. Kõige tähtsam sündmus jõulupühal on jõuluöö Missa. Seda eriti katoliiklikes maades. See Missa loob veelgi sügavama ja soojema jõulutunde. Öise jõulumissa pühitsemise traditsioon on kestnud Kirikus vähemalt 1500 aastat. On teada, et jõule tähistati 25. detsembril juba kõigest mõned aastad pärast seda, kui keiser Konstantinus oli andnud kristlastele võimaluse avalikult Missat pidada (aastal 313).

Loe edasi...

Kutsume kõiki soovijaid palvetama noveeni Jeesuslapsele. See on hea viis vaimselt kogu südamega ettevalmistada jõuludeks. Noveen algab 16. detsembril Tallinna Peeter-Pauli katedraalis ja toimub iga päev: 16. ja 17. detsembril kell 17.45 (enne õhtust Missat); laupäeval 18. detsembril kell 9.00 (pärast hommikust Missat), 19. detsembril, pühapäeval kell 11.15 (enne eestikeelset Missat), 20.-23.detsember kell 17.45 (enne õhtust Missat); NB! Jõululaupäeval enne hommikust Missat kell 7.45!

Alljärgnevalt palvetekstid igaks noveeni päevaks!

Loe edasi...

Armsad Tallinna Peeter-Pauli koguduse liikmed!

Tähistame peagi koos kogu Kirikuga Jeesuslapse sündimist Petlemmas. Nii nagu möödunud aastal, peame kahjuks ka sel aastal pidama jõulupühasid keerulises olukorras, mis on tingitud praegusest COVID-19 pandeemiast. 

Augustikuu alguses, piirangute kehtestamise ajal, palusime Eesti valitsust arvestada, et kõik soovijad saaksid vabalt tulla kirikusse ja osaleda Missal, ilma et tuleks esitada tõendit vaktsineerimise või viiruse läbipõdemise kohta. Valitsus võttis meid kuulda ning Missad – või jumalateenistused – on praegu ainukesed siseruumides toimuvad üritused, kus saab osaleda ilma tõendit esitamata. Et tagada kõigi jaoks turvaline osalemine Missal, kehtestati aga piirangud, mille järgi kiriku täituvus ei või ületada 50%, samuti tuleb kirikus tagada hajutatus ning kirikulised peavad kandma kaitsemaski.

Loe edasi...

Seoses tekkinud eutanaasia teemaga ühiskonnas, avaldame katoliku kiriku seisukoha tuginedes püha paavst Johannes Paulus II apostellikule ringkirjale Evangelium Vitae.

„Mina surman ja teen elavaks“ (5 Ms 32:39) – eutanaasia tragöödia

64. Eluraja teises otsas leiab inimene end silmitsi surma müsteeriumiga. Meditsiinialaste edusammude tulemusel ja üleloomulikule sageli suletud kultuurikontekstis on tänapäeval surmakogemusel mõned uued tunnusjooned. Kui valitseb kalduvus väärtustada elu ainult siis, kui see toob naudingut ja heaolu, näib kannatus talumatu löögina, millest peab iga hinna eest vabanema. Surma peetakse mõttetuseks, kui see äkki katkestab elu, mis on avatud uutele ja huvitavatele kogemustele. Kuid seal, kus elu ei peeta enam mõttekaks, sest see on täis valu ja ees ootab veelgi suurem kannatus, muutub surm “õigustatud vabanemiseks”.

Loe edasi...