Eile, 11. septembri hommikul sinodi saalis äsja ametisse nimetatud uute piiskoppidele peetud kõne lõpus jätkas paavst uue teenistuse alguses esinevate väljakutsete ja probleemide vaatlemist, nagu hirmud, väärtusetuse tunne ja erinevad ootused.
Paavst leo XIV rõhutas ka vajadust jääda Issanda lähedale, säilitada aega palvele ja jätkata elamist tingimusteta usaldusega Püha Vaimu, oma kutsumuse allika vastu. Paavst Leo rõhutas kohalikus kirikus arendatud pastoraalse ja inimliku kogemuse väärtust, mida tuleb arendada uues teenistuses, mis viib piiskopid ühendusse kiriku universaalsusega.
Ta rääkis tunnistamise väärtusest, võimest uuendada oma kontakti maailmaga, et vastata küsimustele, mida mehed ja naised tänapäeval esitavad elu mõtte ja maailma kurjuse kohta: "Valmis vastused, mis õpiti 25 aastat tagasi seminaris, ei ole piisavad," ütles ta. Ja ta kutsus uusi piiskoppe olema visad jüngrid, kartmatud esimeste raskuste ees, rahvale ja preestritele lähedased karjased, halastavad ja kindlameelsed isegi siis, kui on vaja kohut mõista, võimelised kuulama ja dialoogi pidama, mitte ainult jutlustama. Selles mõttes lisas ta paar sõna sünodalsuse kohta, mis pole mitte pastoraalne meetod, vaid "kiriku stiil, kuulamine ja ühine missiooni otsimine, milleks meid kutsutakse". Ja ta jätkas: "Olge sillaehitajad." Ta kutsus neid üles väärtustama ilmikute rolli ja integratsiooni kiriku elus ning teenima "relvastamata ja relvituks tegevat" rahu, sest "rahu on väljakutse kõigile!" Lõpuks, enne mõnele küsimusele vastamist, kutsus paavst kõiki üles viivitamatult tegelema vaimulike sobimatu käitumisega seotud probleemidega: "Neid ei saa sahtlisse panna; nendega tuleb tegelda halastuse ja tõelise õiglusega nii ohvrite kui ka süüdistatavate suhtes." Ta tänas uusi piiskoppe teenistuse vastuvõtmise eest: "Ma palvetan teie eest. Kirik hindab teie jah-sõna. Te ei ole üksi. Kandkem koos koormat ja kuulutagem koos Jeesuse Kristuse evangeeliumi."
Piiskoppide küsimustele vastates rääkis paavst vajadusest olla sotsiaalmeedia kasutamisel ettevaatlik, kuna on oht, et „kõik tunnevad end õigustatuna ütlema mida iganes tahavad, isegi valet“. Ta lisas: „On aegu, mil tõeni jõudmine on valus,“ aga vajalik. Selles mõttes on kasulik otsida abi suhtlusspetsialistidelt, selles valdkonnas koolitatud inimestelt. Ta võttis oma mõtted kokku järgmiselt: „Rahu, hea pea ja professionaali abi.“
Rääkides iga uue teenistuse väljakutsest, rääkis paavst isiklikult sellest, mida see tema jaoks tähendab. Ta kutsus inimesi üles usaldama Jumala armu ja riigi armu, tunnistama omaenda andeid ja piiranguid ning otsima abi teistelt, tuginedes võib-olla hea emeriitpiiskopi väärtuslikule kogemusele, kes saab neid juhendada ja abistada. Ta hoiatas kiusatuse eest moodustada oma grupp ja seejärel sinna tagasi tõmbuda. Paavst Leo kordas vajadust ehitada sildu ja otsida dialoogi isegi seal, kus kristlased on vähemuses, austades siiralt teiste religioossete traditsioonidega inimesi, eriti autentse armastuse ja kristliku halastuse tunnistuse kaudu, sest „selle järgi, kuidas te üksteist armastate, tuntakse teid ära“.
Paavst rääkis seminarikoolitusest, esialgse koolituse vastutusest ja kutsus kõiki üles tervitama neid, kes tulevad, tervitama kutsumusi, paludes samal ajal ka, et iga inimest saadetaks avastama evangeeliumi ning kristliku ja misjonielu teisi dimensioone. Missioonist rääkides soovitas ta toetuda ka liikumistes viibivatele autentselt misjonäridele ilmikutele, kes võivad olla lootuse allikaks kohalikule kirikule.
Vastades küsimustele keskkonnakriiside raskete tagajärgede kohta, tuletas paavst meelde entsüklika Laudato Si' kümnendat aastapäeva ja julgustas pastoraalseid jõupingutusi selle teema edendamiseks. Ta lisas, et „Kirik on kohal“ sellel olulisel rindel, kaasamata siiski muid küsimusi, mis on vastuolus kristliku antropoloogiaga.
Arutatud teemade hulka kuulusid suhted Kiriku erinevate osade, nii universaalsete kui ka üksikute, vahel; piiskoppide ametisse nimetamise protsess, mida uurivad mõned sinodi algatatud rühmad; maailmas aset leidvad arvukad kriisid, vajadus neid koos jagada ja lahendada; ning piiskopi kohaloleku väärtus, kuna ta on kannatajatele lähedal. Noored, eriti Euroopas pärast hiljutist juubelit, rääkisid samuti oma igatsusest osaduse ja palve järele ning janust vaimse elu järele, mida nad pole suutnud kustutada.
Püha Tooli pressiteenistus 12.09.2025